4.Välja mõista Axxxx Kxxxxxxxt JxxxxxRxxxxxx kasuks menetluskulud summas 1912 eurot.
5.Välja mõista Axxxx Kxxxxxxxx JxxxxxRxxxxxx kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta jõusse Tartu Maakohtu 04.07.2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 084/2023/3866 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
7.Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU SEISUKOHT
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
2.Kostja on võtnud vastuses hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
4.Kohus jätab 445 lg 2 alusel jõusse 04.07.2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 084/2023/3866 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
5.Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud
6.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 168 lg-st 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
7.Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on võtnud hagi õigeks, on ta oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kostja kanda.
8.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1422 eurot (sh käibemaks) s.o kokku 1912 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud kohtukulud.
10.Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest (RLS), mille § 59 lg 4 kohaselt tuleb mittevaralise nõudega hagilt tasuda riigilõivu 420 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 17). Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 6 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks.
13.Kostja hageja lepingulise esindaja kuludega ei nõustu ja leiab, et esindajal on kulunud dokumentidega tutvumisele liigselt aega.
14.Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.
15.Kohus leiab, tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning menetluskulude nimekirja koostamine) sisu ja mahtu arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 35 minuti ulatuses summas 1422 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja põhjendatud.
16.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1912 eurot (490 + 1422).
17.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.