Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2606
Kohtuasi
X hagi Y vastu annaku täitmiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kostja Y, lepinguline esindaja Reimo Mets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu annaku täitmiseks ja tahteavalduste andmisele kohustamiseks. Maakohus rahuldas 10.05.2023 hagi tagaseljaotsusega ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 16.06.2023.
2.Hageja 17.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtu menetluses 2586,80 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 170 eurot (millele lisandub käibemaks) ning õigusabi andmisele kulunud aeg 12 tundi ja 50 minutit.
3.Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 14.08.2023 määruse, millega määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 1801,92 eurot (sh käibemaks) ning Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 420 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise eelnevalt nimetatud menetluskuludelt nende tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt hindas kohus hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ja hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et hageja menetluskulusid tuleb osaliselt vähendada. Hagejat esindas menetluses advokaat. Esindaja tasumäär 170 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ning kooskõlas turu keskmise tasuga ja kohtupraktikas mõistlikuks peetava tasumääraga. Arvestades asja keerukuse taset, hagi esitamiseks vajaliku eeltöö ulatust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja töö põhjendatud ajakulu kaheksa tundi ja 50 minutit, mille hind on eelnevalt nimetatud tunnitasu arvestades 1801,92 eurot (sh käibemaks).
4.2.Hagiavalduse esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivu 420 eurot. Maakohus andis 20.03.2023 määrusega hagejale menetlusabi, vabastades hageja riigilõivu tasumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 3 järgi mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt riigituludesse välja menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud. Kuna maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses, tuleb riigilõiv kostjalt välja mõista. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vähendada kostjalt väljamõistetavaid hageja menetluskulusid mõistliku suuruseni.
5.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu ülemäärane. Hagiavaldus koosneb viiest leheküljest, millest õiguslikud põhjendused on 1,5 lehekülge. Advokaadist esindajal ei peaks kuluma 1,5-leheküljelise õigusliku positsiooni kirjapanemisele ja muude osade vormistamisele üle kaheksa töötunni. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud hagiavalduse kui ainsa menetlusdokumendi mahtu ja keerukust ning selle koostamisele kulunud eelduslikku tööaega.
5.2.Hageja ei ole tõendanud, et ta on menetluskulusid kandnud. Arvestades et maakohus andis hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi, võib eeldada, et hageja ei ole ka lepingulise esindaja
2-23-2606 kulusid tegelikult tasunud. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja tasu maksmiseks rahalised vahendid.
5.3.Hageja võlgneb kostjale hageja eelmise elukoha kommunaalteenuste kulu. Kostjal on võimalik hageja menetluskulude nõue tasaarvestada.
5.4.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (millele lisandub käibemaks) on ebamõistlikult kõrge. Kohtupraktikas on mõistlikuks tasuks peetud kuni 130 eurot (millele lisandub käibemaks).
6.Hageja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning palus jätta see muutmata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
9.Vastuseks määruskaebuse väitele, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülemäärane, märgib ringkonnakohus, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse) kindlaksmääramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Maakohus ei ole hageja esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus võttis arvesse asja keerukust ja hindas, milline oli hagi esitamiseks mõistlikult vajalik töö maht. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja vajalikuks tööks oli hageja õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine, millele kokku võis põhjendatult kuluda 8 tundi ja 50 minutit. Hagi korduva täiendamise kulu maakohus vajalikuks ei pidanud, vähendades vastavalt kostjalt väljamõistetavaid hageja menetluskulusid. Maakohtu hinnangud on vaidlustatud määruse põhjendustes selgelt esitatud. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu on ka ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, sealhulgas esitatud hagi sisuga. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul oleks õigusabi osutaval isikul pidanud kuluma menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.
10.Määruskaebuse väitel ei ole hageja tõendanud, et ta on lepingulise esindaja kasutamisega seotud menetluskulud kandnud, ning hageja võimekus neid kanda ei ole usutav. Ringkonnakohus selgitab, et ilma kohtu nõudmiseta ei olnud hagejal kohustust menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente esitada (TsMS § 176 lg 6). Maakohus kontrollis menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele. Samuti ei ole menetluskulude teiselt
2-23-2606 poolelt väljamõistmise eelduseks see, et tekkinud õigusabikulude eest on juba tasutud. Kohtul ei ole alust arvata, et hagejat esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas ebaõigeid andmeid tekkinud kulude kohta.
11.Kostja märkis määruskaebuses, et tal on hageja vastu kommunaalkulude hüvitamise nõue ja võimalus need tasaarvestada. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole kostjal enam võimalik esitada vastuhagi ega menetluslikku tasaarvestuse vastuväidet. Asjas on lõpplahend tehtud – maakohus rahuldas hagi täies ulatuses 10.05.2023 tagaseljaotsusega ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse vastavalt jõustunud tagaseljaotsusega määratud menetluskulude jaotusele. Kostjal on vastunõude olemasolu korral võimalik esitada hagejale tasaarvestusavaldus menetluse väliselt ja esitada vajadusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
12.Määruskaebuse kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 170 eurot (millele lisandub käibemaks) liiga kõrge. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu eelnevalt märgitud määras saab siinses asjas esindamisel pidada mõistlikuks. Tasumäär vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
13.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.