Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on A.V. 05.05.2023 hagi R.K.i vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, eluruumi õigusliku aluseta valdajate väljatõstmise ja eluruumi valduse omanikule üleandmise nõudes. Kuivõrd kostjatega sõlmiti eluruumide allüürilepingud,
2-23-6699 sõltub nende õigus eluruume kasutada sellest, kas allüürilepingu järgi üürileandjal on õigus eluruume kasutada või mitte. VÕS § 288 lg 6 järgi ei või allkasutaja kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule ning üürileandja võib seda allkasutajalt vahetult nõuda. VÕS § 334 lg-st 5 tulenevalt võib üürileandja pärast üürilepingu lõppemist nõuda asja välja ka kolmandalt isikult, kui asja kasutamise õigus oli kolmandale isikule edasi antud.
2.Kostja on kohtule vastanud 28.07.2023, milles ta ei nõustu hagiga ega selles toodud seisukohtade, nõuete ja põhjendustega, vaidleb neile vastu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata/rahuldamata, kuna kostja ei ole eluruumi otsene valdaja ja hagi on esitatud isiku vastu, kes ei ole korteriomandi otsene valdaja, siis ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
3.Kohus on menetlusosalistele selgitanud, et pooled ei ole käesoleval juhul kohtu ette toonud väidet, et kolmandast isikust otsese valdaja puhul on tegemist allüürilepinguga. Kostja on selgitanud nii hagejale (kohtueelne kirjavahetus poolte vahel) kui ka kohtule, et eluruumi otsene valdaja on tema eakas ema ning kostja on kaudne valdaja. Kohus palus pooltel eelistungiks kujundada seisukoht, kes on üürilepingu poolteks, ning kas tegemist on allkasutusega VÕS § 288 lg 1 mõttes. Kohus asus seisukohale, et vaidluse lahendamisel omavad peamist tähtsust järgmised asjaolud: -
Millise lepingu on kostja ja hagejaga varasemalt sõlminud ning üles öelnud? Millisel alusel on kostjal kaudne valdus eluruumile? Millisest alusest tulenevalt kasutab väidetavalt hageja kaudses valduses olevat eluruumi üüripinda kostja ema? Kas hagi on esitatud õige kostja vastu?
4.Kohus määras asjas eelistungi ajaks 20.11.2023 ning arutas eelistungil hagi eset, valduse küsimusi ja tõendamiskoormist. Pooled avaldasid tahet jõuda kohtuväliselt valduse üleandmiseni ning kooskõlastasid valduse üleandmise küsimusega seonduvaid toiminguid kolmanda isiku poolt.
5.23.11.2023 edastas kostja kohtule teate, mille kohaselt kostja (R.K.i) ema on talle edastanud informatsiooni, mille kohaselt on R.K.i ema paigutanud vaidlusaluse korteri võtmed sama korteriga (Xxxxxxxxxxx) postkasti. Seoses üürileandja ja üürniku (R.K.i ema) pingestatud suhetega ei olnud ta kahjuks valmis korteri võtmeid ja vahetult üürileandjale (hagejale) üle andma.
6.30.11.2023 esitas hageja kohtule hagi tagasivõtmise avalduse. Hageja põhjendas avaldust järgmiselt. Kuivõrd hageja on pärast hagi esitamist saanud kolmandalt isikult tagasi eluruumi otsese valduse, on hagiavalduse esitamisel esinenud asjaolud muutunud ja hageja peab põhjendatuks võtta hagi tagasi. Hageja palub oma menetluskulud kostjalt välja mõista TsMS § 168 lg 5 alusel.
7.04.12.2023 esitas kostja kohtule seisukoha hageja hagi tagasivõtmise avalduse osas. Kostja tõi välja, et olukorras, mil hageja on võtnud hagi tagasi, ei oma enam tähtsust asjaolu tuvastamine, milliste isikute vahel oli üürileping sõlmitud, vaid üksnes asjaolu, kes oli, sh. hagiavalduse esitamisest kuni hageja poolt hagi tagasivõtmiseni vaidlusaluse korteriomandi otseseks valdajaks, kuna ainult sellise isiku vastu sai hageja esitada vindikatsiooninõude. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi otseseks valdajaks on kunagi olnud kostja ega seda, et just kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täitnud. Kuna hagi on esitatud isiku vastu, kes ei ole korteriomandi otsene valdaja, siis ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, siis menetluskulude kindlaksmääramisel ei kuulu igal juhul
2-23-6699 kohaldamisele TsMS § 168 lg 5, kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud (hagi oli esitatud vale kostja vastu). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse korteriomandi valduse oleks talle tagastanud kostja. Kostja on korduvalt rõhutanud asja suulisel arutamisel kohtus, et teeb oma emale ettepaneku korteri valduse tagastamiseks, mida viimane ka tegi võtmete asetamisega korteriomandiga seotud postkasti. Kostja on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmisel tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg 2 ja 4 ehk jätta nii hageja kui kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Igal juhul menetluskulude jätmine kostja kanda oleks, kõiki asjaolusid arvestades, tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
9.Kohus, olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kohus võtab hagist loobumise vastu ja jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 429 lg 1 p 2 kohaselt. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata.
10.Kohus on seisukohal, et võttes arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid ning kogu kohtuasjas mõlema menetluspoole poolt kohtu ette toodud asjaolusid ning vaidlusaluseid küsimusi, on kokkuvõtvalt asjaolud olnud kahepoolselt ebaselged ja vastuolulised. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et olukorras, kus hageja on võtnud hagi tagasi, omab tähtsust vaid see, kes oli sh. hagiavalduse esitamisest kuni hageja poolt hagi tagasivõtmiseni vaidlusaluse korteriomandi otseseks valdajaks. Kostja on esitanud kohtule teate, mille kohaselt on kostja ema kui korteriomandi otsene valdaja tagastanud hagejale kui üürileandjale korteri võtmed, pannes need korteri juurde kuuluvasse postkasti. Antud olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega vajalik enam tuvastada muid ja täiendavaid asjaolusid.
11.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (RTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9). Kohtul on kulude jaotamisel diskretsiooniõigus kohaldada erandlikult hagimenetluse menetluskulude jagamisel TsMS § 162 lg 4 sätestatut, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See säte ei anna kohtule õigust panna poole kanda vastaspoole või teise menetlusosalise kulusid, vaid üksnes kaaluda poole kulude tema enda kanda jätmist1.
12.Käesolevas menetluses on kohus, olles läbi kaalunud kõik hagiavalduses ja kostja seisukohas toodud argumendid ning olles eelistungil läbi vaadanud haginõude, kohtu ette toodud asjaolud ja kostja kui kaudse valdaja vastuväited, ning asjaolud, mis tingisid hageja poolt hagiavaldusest loobumise, on seisukohal, et kõigi menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks antud menetluslikus olukorras nii ebamõistlik kui ka ebaõiglane. Samas, arvesse võttes kostja poolt avaldatud seisukohti kaudse valduse osas, valduse taastamist otseseks valdajaks olnud kolmanda isiku rolli nõudest loobumise asjaoludes ning poolte poolt menetluses antud kolmandat isikud puudutavaid selgitusi, on kohtu hinnangul ebaõiglane kõigi menetluskulude kandmise panemine ka hageja suhtes. Kohus, kasutades diskretsiooniõigust ning võttes arvesse kogu kaasuse asjaolusid, peab põhjendatuks TsMS § 162 lg 4 toodud erandliku alusel jätta poolte menetluskulud antud juhul täielikult nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 määruse RESOLUTSIOON
1.Jätta R.K.i määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada A.V. määruskaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.01.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud R.K.i kanda.