Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12203
Tsiviilasi
E H kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
võlgnik/usaldusisik E H (isikukood xxx, elukoht xxx).
Edasikaebamise kord
2-15-12203 Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 17.09.2015 välja E H pankroti. 07.04.2016 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas E H kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks E H. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ja pankrotimenetluse lõpuks rahuldatud nõuete jääk on järgmine: Võlausaldaja
Rahuldamisjärk
Tunnustatud nõue (eurodes)
Rahuldamata nõude jääk (eurodes)
xxx OÜ
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
333.54
333.54
xxx OÜ (xxx AS)
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
1 474.96
1 474.96
xxxc OÜ
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
498.86
498.86
xxx AS
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
1 265
1 265
xxx OÜ
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
355.25
355.25
Kohtutäitur xxx
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
58.81
58.81
Kohtutäitur xxx
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
21.52
21.52
xxx OÜ (xxx OÜ) xxx OÜ (loovutatud xxx OÜle)
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
117.92
117.92
438.87
438.87
II (PankrS § 153 lg 1 p 2)
Võlgnik on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist esitanud pangakonto väljavõtted järgnevatel kuupäevadel: 03.07.2017, 30.05.2018, 06.06.2019, 30.04.2020, 03.08.2021, 16.08.2021. 16.08.2021 teavitas võlgnik kohut, et ta ei tööta ning ta on 100% töövõimetu, saab 500 eurot pensionit. Kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus viis aastat 07.04.2021, palus kohus võlausaldajate seisukohta E H kohustustest vabastamise osas. 17.02.2021 esitas xxx osaühing seisukoha, mille kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise perioodil ühtegi senti võlausaldajale kandnud. xxx osaühing palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt. 19.02.2021 esitas xxx osaühing seisukoha, mille kohaselt pole võlgnikult nõuete katteks võlausaldajale mingeid makseid laekunud. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku kontole võib olla laekunud pidevalt kolmanda isiku (S H) töötasu ja sellelt võib olla täidetud kolmanda isiku (V S) võlakohustusi. Võlgniku ja kolmandate isikute sissetulekute ja väljaminekute eristamine üksnes arveldusarve väljavõtte alusel on kohati võimatu. Kui eeldada, et võlgniku kontole on siiski
2-15-12203 laekunud üksnes E H töötasu, siis pole võlgnik täitnud talle PankrS § 173 pandud kohustusi korrektselt. Samuti pole sellisel juhul mõistetav kolmandate isikute laenukohustuste täitmise eelistamine pankrotivõlausaldajate ees kohustuste täitmisele. Võlausaldaja Krediidimenetluse Keskus osaühing on seisukohal, et piisava info esitamata jätmisel ja olukorras, kus võlausaldajale pole 5-aastase perioodi jooksul mingeid makseid tehtud, tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. 03.03.2021 esitas seisukoha kohtutäitur xxx. Kohtutäitur toob välja, et kohtule esitatud arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu, et kohustustest vabastamise menetluse kestel oleks võlgnik teostanud makseid võlausaldajatele. Arvelduskonto väljavõttest perioodi 25.04.2019-24.04.2020 kohta nähtub, et võlgniku sissetulekuteks on töötasu ja töövõimetoetus, mille arvelt olnuks võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid võlausaldajate nõuete rahuldamise asemel tasub võlgnik kolmandate isikute kohustusi. Seega võttes arvesse, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasumisi teostatud ning võlgnik tasub igakuiselt enda sissetuleku arvelt kolmandate isikute kohustusi, on võlgnik rikkunud PankrS 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades PankrS § 175 lg-s 1 sätestatuga, on kohtutäitur seisukohal, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud E H kohustustest vabastamine. 04.03.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx osaühing. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja eest. Võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et täita oma kohustusi. Võlausaldaja palub kohtul pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlgniku mitte vabastada. 05.03.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx osaühing. Võlausaldaja toob välja, et 03.07.2017, 30.05.2018, 06.06.2019 ja 30.04.2020 esitas võlgnik kohtule pangakonto neli väljavõtet. Perioodil 07.04.2016- 07.04.2017 sai võlgnik keskmist sissetulekut (töötasu, pension, töövõimetushüvitis, pensionilisa toetus ja tulumaksu tagastus) summas 846.44 eurot kuus, perioodil 01.04.201701.04.2018 876.99 eurot kuus, perioodil 06.06.2018-06.06.2019 791.32 eurot kuus ja perioodil 25.04.2019-24.04.2020 9189.6 eurot kuus. Alates 07.04.2016 kuni 24.04.2020 oli võlgnikul võimalik tasuda võlausaldajatele 10301.13 eurot. xxx osaühing ei ole ühtegi makset võlgnikult saanud. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes PankrS § 175 lg 2 p 2 palub võlausaldaja keelduda E H kohustustest vabastamast ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 10.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas E H, et tal on kuni 2024. a invaliidsus (10.11.2021 kohtuistungi protokoll 00:04:04). Võlgnik ei tööta, ta on invaliidsusel juba 5 aastat. Mõne aja jooksul töötas xxx, kui võis töötada, siis ta töötas. Kuna võlgnikul ei olnud andmeid kuhu maksta, siis ta ei tasunud võlausaldajatele (10.11.2021 kohtuistungi protokoll 00:17:44). 10.11.2021 kohtuistungil esitas võlgnik oma töövõime kaardi, mille kohaselt on ta töövõimetu kuni 2024. aastani. 10.11.2021 kohtuistungil pikendas kohus pankrotimenetluses kohustustest vabastamise tähtaega (10.11.2021 kohtuistungi protokoll 00:34:21). Kuivõrd E H kohustustest vabastamise menetlus on kestnud 7 aastat, palus kohus 10.05.2023 võlausaldajatel esitada oma seisukohad E H kohustustest vabastamise osas. 10.05.2023 esitas seisukoha xxx osaühing, mille kohaselt pole võlgnik nõuete katteks makseid teinud. Võlgniku arveldusarve väljavõttest nähtub, et ta on teeninud veebruaris 2021. sissetulekut, millele seadusest tulenevalt saab pöörata sissenõuet. 16.02.2021 laekus võlgniku arvele 4763,12 eurot aktsiaseltsilt Pensionikeskus (II samba pensionifondi väljamakse). Sissetulek võimaldaks osa võlausaldaja nõudest rahuldada, kuid võlgnik pole sellest võlausaldajale xxx
2-15-12203 osaühing tasunud pankrotiseaduses sätestatud makset. Kuna võlgnik on rikkunud tahtlikult oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, siis palub võlausaldaja xxx osaühing kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 10.05.2023 esitas seisukoha xxx osaühing. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühe makse 22.04.2015 summas 97.85 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 333.54 eurot. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetlus põhjendatud ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata kuna võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud. 12.05.2023 esitas seisukoha xxx aktsiaselts. E H ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud ühtegi makset. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, kuigi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 15.05.2023 esitas seisukoha xxx osaühing. Võlgnik E H ei ole 7 aasta jooksul xxx osaühingule kohustustest vabastamise menetluses teostanud mitte ühtegi makset. 25.01.2022 on võlausaldaja läbi kohtu võlgnikule edastanud päringu alusel ka makserekvisiidid ja võlausaldaja kontaktid, kuid sellest hoolimata laekumised puuduvad. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. 16.05.2023 esitas seisukoha kohtutäitur xxxs. Kohtutäitur xxx ametialasele arvelduskontole ei ole E H kohustustest vabastamise menetluse raames väljamakseid teostatud. Kohtutäitur jätab E H kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 18.05.2023 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötab ta alates 01.08.2022 koristajana kaupluses xxx. Töötasu on 1100 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik invaliidsuspensioni 500 eurot. Võlgniku püsikulud on 525 eurot kuus. Peale töö alustamist on võlgnik alates 2022. aasta lõpust tasunud igakuiselt xxx osaühingule ning xxx. 23.05.2023 toimunud kohtuistungil selgus, et võlgnik on tasunud võlgnevust, mida ei ole kajastatud kohustusest vabastamise menetluses. 25.05.2023 kinnitas xxx osaühing, et võlgnik on tasunud xxx osaühing (nüüd xxx osaühing) nõude eest 272.23 eurot. Nõue on loovutatud xxx osaühingule 10.03.2021. Summa 545 eurot on võlgnik tasunud nõudele, mis ei ole kajastatud kohustusest vabastamise menetluses. 07.06.2023 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik: „Helistasin xxx ehk nüüd xxx osaühingule ja xxx, et ma hakkan nendele maksma. Tegime suulise kokkuleppe, ma küsisin nendelt kõik andmed, xxx nimi on nüüd muutunud, kuid konto on sama, mis mul on. Täituritele xxx ja xxx maksin ära. xxx eest maksin xxx. Kirjas oli näha, et 272 eurot, selle ma maksin. Aga tegelikult on nõue 438 eurot“ (07.06.2023 kohtuistungi protokoll 00:03:29). Kohtuistungil on võlgnik kinnitanud, et on saavutanud kokkulepped xxx osaühingu ja xxx aktsiaseltsiga (07.06.2023 kohtuistungi protokoll 00:06:00). 07.06.2023 kohtuistungil selgitas kohus: et juhul, kui võlgnik asub kohustusi täitma, siis on see kohustustest vabastamise eelduseks. Kohtumääruse põhjendused Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
2-15-12203 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 07.04.2016. Menetluse algatamisest täitus 5 aastat 07.04.2021. 10.11.2021 kohtuistungil pikendas kohus pankrotimenetluses kohustustest vabastamise tähtaega. Menetluse algatamisest täitus seitse aastat 07.04.2023. PankrS § 175 lg 11 kohaselt peab kohus hindama, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on 22.04.2015 tasunud xxx osaühingule 97.85 eurot. Võlgnikul on tasutud kohtutäiturite xxx ja xxx nõuded. Võlgnik on tasunud ka xxx osaühingu (loovutatud xxx osaühingule) nõude katteks 272,23 eurot. Lisaks on võlgnik tasunud xxx osaühingule 545 eurot nõude eest, mis ei ole kajastatud kohustusest vabastamise menetluses. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et E H ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud vähenenud töövõime kuni 2024 aastani. 10.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas E H, et ta ei tööta, ta on invaliidsusel juba 5 aastat. Mõne aja jooksul töötas koristajana, kui võis töötada. 18.05.2023 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötab ta alates 01.08.2022 koristajana kaupluses xxx. Töötasu on 1100 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik invaliidsuspensioni 500 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
2-15-12203 Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5) või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Võlgniku sissetulekuteks on töötasu ja töövõimetoetus. 10.11.2021 kohtuistungil esitas võlgnik oma töövõime kaardi, mille kohaselt on ta töövõimetu kuni 2024. aastani. Võlgnik on olnud töövõimetu juba viimased 5 ning teinud võimalusel tööd koristajana. Perioodil 2019-2020 võib olla, et võlgniku kontole laekus pidevalt kolmanda isiku (S H) töötasu ja sellelt võib olla täidetud kolmanda isiku (V S) võlakohustusi. Kohus möönab, et pensionisamba väljamakse näol on tegu sissetulekuga ja millest oleks pidanud tegema võlausaldajatele eraldisi. Alates 01.08.2022 töötab võlgnik kaupluses xxx xxx ning alates 2022. aasta lõpust on võlgnik teinud igakuiseid makseid võlgnevuste katteks. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. Võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi. Hoolimata võlgniku tervislikust seisundist on ta leidnud endale tulutoova töö ning asunud võlgnevusi igakuiselt tasuma. Võlgnik on käesolevalt saavutanud kokkulepped xxx osaühingu ja xxx aktsiaseltsiga ning on 07.06.2023 istungil lubanud võlausaldajatele maksta ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Antud asjas puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E H tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
2-15-12203 PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab E H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb E H vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.