Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on KADRI LEGEND OÜ hagi Teletorni Kodud OÜ vastu lepingu alusel üle antu väärtuse hüvitise, leppetrahvi, intressi ja viivise väljamõistmiseks, mis on menetlusse võetud 25.08.2023. Hageja esitas 31.12.2023 hagist loobumise avalduse ja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks summas 2500 eurot. Kostja maakohtu menetluses kantud õigusabikulud moodustavad 2380 eurot, kokku ajalise mahuga 14 tundi. Kostja lepinguline esindaja osutab kostjale õigusabi teenust hinnaga 170 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane, ei kuulu õigusabikuludelt tasutud käibemaks hüvitamisele. Kostja palub täiendavalt hagejalt mõista välja viivise menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras vastavalt TsMS §-le 177 lg 4. Hageja leiab, et menetluskulude nimekirjas esitatud kostja esindaja ajakulu ei vasta tegelikkusele ja on ülepaisutatud. Kohus andis kostjale hagi tagamise taotlusele vastamiseks 21.08.2023 kirjaga tähtaja 2 päeva ja kostja vastas hagi tagamise taotlusele 23.08.2023. Hagi tagamise taotlusele vastamisega samal ajal tegeles kostja kinnistute, millede koormamist kohtulike hüpoteekidega hageja hagi tagamise korras taotles, võõrandamisega kolmandatele isikutele samal kuupäeval, so 23.08.2023. Kostja nõustamine seoses kinniste võõrandamisega ei ole menetlusega seotud kulu, mille hüvitamist saab nõuda hagejalt. Pealegi ei käsitle enamus vastusest hagi tagamise taotlusele mitte hagi tagamise avaldust vaid oletusi hagiavalduses esitatud nõuete ja põhjenduste kohta. Kostja esindaja ajakulu hagiavalduse analüüsimiseks (6 tundi) 26.09.2023 ja hagivastuse koostamiseks (3 tundi) 28.09.2023, kokku 9 tundi, on selgelt liialdatud. Kostja poolt 27.09.2023 kohtule esitatud hagivastuses on sisulisi argumente esitatud ca 4 leheküljel. Kostja taotleb, et kohus arvestaks menetluskulude jaotamisel ja rahalise kindlaksmääramise määruse tegemisel sellega, et kostja võõrandas koheselt peale hagi tagamise taotlusest teada saamist kinnistud, mille koormamist kohtulike hüpoteekidega hageja taotles, kolmandatele isikutele, muutes võimatuks, arvestades kostja kohustusi võrguettevõtjate ja muude võlausaldajate ees, kohtuotsuse täitmise tulevikus. Hageja loobub hagist põhjusel, et kostjal puudub arestimata või kolmandate isikute õigustega koormata vara hageja nõuete rahuldamiseks, mh põhjusel, et kostja võõrandas märkimisväärse hulga kinnistuid 23.08.2023, so samal päeval kui kostja vastas hagi tagamise taotlusele, mainimata kohtule esitatud menetlusdokumendis, et on kinnistud võõrandanud. Hageja hinnangul on kostja käitunud pahauskselt eesmärgiga kahjustada hageja kui kostja võlausaldaja huve. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 175 lõikest 1, mis sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus on 28.02.2023 lahendi 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et käesolev tsiviilasi on keskmise keerukuse ja mahukusega, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Kohus arvestades, et kostjat esindas mitteadvokaadist esindaja, peab põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on menetluses esitanud kaks menetlusdokumenti: 23.08.2023 seisukoht hagi tagamisele (sisuline osa 1 lehekülg) ja 27.09.2023 vastus hagiavaldusele (sisuline osa 4 lehekülge). Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtunõude analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kliendiga nõupidamiseks on 1 tund, seisukoha koostamiseks hagi tagamise taotlusele 1 tund, hagiavalduse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks 6 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi, kokku 8,25 tundi (1+1+6+0,25). Arvestades põhjendatud tunnitasu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 825 (8,25*100) eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud 14.08.2023 hagilt riigilõivu 5000 eurot. Kohus tagastab pool riigilõivu 2500 eurot (5000/2).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.