Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Eleri Kimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-3107
Tsiviilasi
L. L. pärandvara hoiumeetmete rakendamise järelevalve
Menetlustoiming
Pärandvara hoiumeetmete lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
Avaldaja puudub
Asjast puudutatud isik (pärija, ühisomanik)
V. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asjast puudutatud isikud (võimalikud pärijad)
M. I.i (I.) alanejad sugulased (nimi, sünniaeg ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole teada) A. I.i (I.) alanejad sugulased (nimi, sünniaeg ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole teada) Z. I. (ka N.) poeg (nimi, sünniaeg ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole teada) V. S. (sünniaeg ei ole teada, aadress xxx) A. I. (sünniaeg xx.xx.xxxx.a, aadress xxx)
Asjast puudutatud isik (pärandi Vandeadvokaat Ivo Mahhov (isikukood xxxxxxxxxxx, hooldaja) aadress Müürivahe tn 41, 10140 Tallinn) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2 (5)
Kohus on seisukohal, et pärandvara hulka kuuluva raha väljamaksmine teadaolevatele pärijatele vastavalt nende pärandiosade suurustele on pärandvara osaline jagamine. Samuti on pärandvara osaliseks jagamiseks PärS § 152 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 39 mõistes pärandaja abikaasale raha väljamaksmine pärandvara ning pärandaja ja tema üleelanud abikaasa ühisvara hulka kuuluva raha arvel. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. PärS § 155 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad. Kohus leiab, et PärS § 152 lg 1 ja 155 lg 1 järgi on pärandvara jagamine võimalik, kui teada on kaaspärijate pärandiosade suurused. Kui pärija on puudu, kuid teada on tema pärandiosa suurus, osaleb puuduva kaaspärija asemel kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärija huve ja tagab tema pärandi osa säilimise (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 673 p 2.3.3.c). Teada on L. L. pärija V. P., kelle pärandiosaks on 1⁄2 suurune osa. PKS § 37 lg 3 järgi on L. L. abikaasa V. P. õigustatud 1⁄2 suurusele osale pärandaja ja V. P.i jagamata ühisvarast. Teada on, et ülejäänud L. L. pärandiosaks on kokku maksimaalselt 1⁄2 suurune pärandiosa. Kohus leiab, et teada on kaaspärijate pärandiosade eeldatavad suurused. Kohtu hinnangul on pärandvara jagamine põhjendatud, sest muidu oleks üleelanud abikaasa ja teadaoleva pärija omandiõigus ebamõistlikult kitsendatud. Kohtu hinnangul on hooldaja ja V. P.i vahel 10.10.2022.a sõlmitud ühis- ning pärandvara jagamise ja pärandvara hoiulepingus võetud arvesse V. P.i pärandiosa suurust ning seda, millisele osale on V. P. õigustatud pärandaja ja V. P.i jagamata ühisvarast. Seetõttu ei kahjusta leping puuduvate kaaspärijate õigusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta puuduolevate kaaspärijate õigusi pärandvara üleandmine V. P.ile pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, sest lepinguga on tagatud kaaspärijatele väljanõudeõiguse säilimine pärandvara üleandmiseks. Kohus kiidab eeltoodut arvestades heaks hooldaja poolt pärandvara käsutamise vastavalt 10.10.2022 lepingu tingimustele.
Kohtu määratud kontole tasutud rahast järelejäänud raha tagastatakse. TsMS § 587 lg 2 sätestab, et hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Tulenevalt PärS § 114 ja TsMS § 587 on hooldaja tasu kindlaksmääramine kohtu ülesanne. Lisaks tasu kindlaksmääramisele peab kohus tulenevalt TsMS § 587 lõigetest 1 ja 2 koosmõjus kindlaks määrama hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse. Hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse kindlaksmääramine on antud kohtu pädevusse, et tagada kohtulik kontroll hooldaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Määruskaebemenetluse kaudu on hoiumeetmete rakendamise kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise võimalus ka pärijal, annakusaajal, pärandaja võlausaldajal ja testamenditäitjal. Kohus määrab esmalt kindlaks pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse ning lahendab seejärel hooldaja taotluse. Hooldaja on aruannetes välja toonud järgmised kulud, mis on tekkinud seonduvalt pärandi hoiumeetmete rakendamisega: 08.06.2022 müügikuulutuse tasu 69,99 eurot ja 14.07.2022 tehingu notaritasu 80,27 eurot, kokku 150,26 eurot. Kohus on seisukohal, et kulude tegemine on seondunud otseselt hooldaja ülesannete täitmisega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kulud on dokumentaalselt tõendatud. Kohus määrab kindlaks hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse 150,26 eurot. Kulud loetakse hüvitatuks pärandvara arvel. Hooldaja taotleb hooldaja tasu kindlaksmääramist toimingute eest, mis on tehtud pärast 23.09.2022. Kohus võtab hooldaja tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Hooldaja on märkinud taotluses järgmised toimingud ja nende ajakulu: 23.09.2022 kohtumäärusega tutvumine, selle selgitamine V. P.ile, ühis- ja pärandvara koosseisu selgitamine, läbirääkimised vara jagamiseks V. P.iga, lepingu ettevalmistamine ja sõlmimine, ajakulu 4 tundi; 10.10.2022 aruande koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu 0,5 tundi; lepingu heakskiitmise järgsed toimingud, võimalik ajakulu 1 tund. Ajakulu kokku 5,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hooldaja kirjeldatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud hooldaja ülesannete täitmiseks. Toimingute ajakulu on vastavuses toimingute mahu ja pärandi hoiumeetmete rakendamise keskmisest suurema keerukusega. Kohus on seetõttu seisukohal, et hooldaja ajakulu 5,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. Hooldaja on avaldanud enda tasumäära suuruseks 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hooldaja tasumäär ei ületa varakogumite valitsemisega tegelevate isikute ja õigusabi osutavate vandeadvokaatide turuhinnale vastavat teenustasu. Kohus võtab arvesse, et hooldaja nõuab tasu 5,5 töötunni eest. Eeltoodut arvestades hooldajal õigus saada tasu 880 eurot (5,5x160=880). Advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg-st 1 ja 60 lg-st 4 lähtudes mõistab kohus hooldaja tasu välja advokaadibüroo pidajale OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo (registrikood 10199149), kelle kaudu vandeadvokaadist hooldaja tegutseb. OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub hooldaja tasule käibemaks. Seega kuulub pärandvara arvel hüvitamisele hooldaja tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks (määr 22%) 193,60 eurot, kokku 1073,6 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.