Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6662
Kohtuasi
AS-i AMALFI maksejõuetusavaldus X pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) AS AMALFI (registrikood 10411419), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Puudutatud isik (võlgnik) X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch Pankrotihaldur Martin Krupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.12.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X (pankrotis) kanda. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS AMALFI (avaldaja/võlausaldaja) esitas 04.05.2023 maakohtule avalduse X (puudutatud isik/võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid laenuandja, Nordic Automation Systems OÜ (laenusaaja) (pankrotis) ja käendaja 09.04.2020 laenulepingu (leping), milles lepiti kokku laenusaaja varasemate kohustuste refinantseerimine uue laenuna põhisummas 1 143 774,58 eurot tagastamise tähtajaga 15.06.2020. Laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks lepiti kokku järgmiste tagatiste seadmises: NAS Instruments OÜ garantii, kommertspant NAS Instruments OÜ varale, kommertspant NAS Services OÜ varale, kommertspant laenusaaja varale, laenusaajale kuuluva Hands Holding OÜ osa pant ja käendaja isiklik käendus.
Käendusleping sisaldus lepingu p-s 8, mille järgi käendaja vastutab laenuandja ees kõikide lepingust tulenevate laenuandja nõuete täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Laenuandja, laenusaaja ja käendaja sõlmisid 04.09.2020 kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega selliselt, et laen tagastatakse osamaksetega järgmistel tähtpäevadel: 28.02.2021, 30.04.2021, 30.06.2021 ja 10.11.2021. Kuna laenusaaja laenu tagastamise osamakseid ei teinud, esitas laenuandja 16.05.2021 laenusaajale ja tagatiste andjatele, sh käendajale, lepingu ülesütlemise avalduse ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude. Laenuandja nõudis tähtaegselt tasumata laenu, varasemate laenulepingute järgset intressi, laenu intressi ja leppetrahvi ning viivise (kokku 1 535 267,90 eurot) tasumist kõigilt tagatiste andjatelt, sealhulgas laenusaajalt ja käendajalt solidaarselt. NAS Instruments OÜ garantiikohustuse osalise täitmise tulemusena laekus laenuandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmisena 241 446,81 eurot. Lepingu p-i 8.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja kirjaliku teate saamisest. Tasumisega viivitamise korral on käendaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021. Laenuandjal oli seega õigus nõuda käendajalt käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates 25.05.2021. Võlausaldaja esitas 14.04.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnikult käenduskohustuse täitmist. Pankrotihoiatuse esitamise seisuga oli laenuandjal laenusaaja vastu nõue 1 916 250 eurot. Lepingu p-i 8.2 järgi on käendaja vastutus piiratud 1 500 000 euroga. Seega oli laenuandjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 1 500 000 euro tasumist. Lisaks oli laenuandjal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tulenes käendajast endast sõltuvast kohustuse täitmisega viivitamisest. Laenuandjal oli pankrotiavalduse esitamise seisuga käendaja vastu täitmata ja sissenõutavaks muutunud nõue 1 931 250 eurot (nõude põhisumma 1 500 000 eurot, millele lisandub viivis 431 250 eurot). Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugines võlausaldaja pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule, et võlgnik ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 16.05.2021 esitatud ülesütlemisavaldusega (kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021). Seega ei täitnud võlgnik oma kohustust 30 päeva jooksul. Võlausaldaja hoiatas võlgnikku 14.04.2023 kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei täitnud kohustust ka seejärel. Lisaks kinnitasid võlgniku maksejõuetust järgmised asjaolud: - võlgnik on või on olnud juhatuse liige või osanik mitmetes äriühingutes, mis on pankrotis või makseraskustes, sh NAS Haldus OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga maksuvõlg 29 586,65 eurot), Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) ja
NAS Instruments OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 50 380,20 eurot). - võlgnikul on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 413 521,64 eurot; - võlgniku suhtes toimub mitmeid täitemenetlusi; - võlgnikul ei ole kinnisvara ega (võlausaldajale teadaolevalt) realiseeritavat vallasvara. Maakohus võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse. 20.06.2023 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Martin Krupi. Puudutatud isiku seisukoht
2.Võlgnik vaidles maksejõuetusavaldusele vastu ning leidis, et võlausaldajal puudus võlgniku vastu lepingust tulenev nõue. Kuivõrd võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu, tuli vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Lepingus sisalduv käenduskokkulepe oli tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna võlgnik pandi käendama kohustusi, mida ta lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tegelikkuses ilmselgelt täita ei suutnud. Käenduse maksimumsumma 1 500 000 eurot oli võlgniku sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne. Leping tervikuna oli samuti heade kommete vastane ja tühine, kuna see sõlmiti võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlausaldaja surus lepingut laenusaajale peale. Leping sõlmiti käendajat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel. Võlgnik esitas võlausaldaja vastu hagi võlausaldaja nõude puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9681). Võlausaldaja rikkus lepingut oluliselt ja korduvalt, mistõttu võlgnik taganes lepingust siinses tsiviilasjas 02.06.2023 esitatud menetlusdokumendis. Seega ei olnud võlgnik enam lepinguga seotud ega vastutanud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Võlgnik tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 ja nõudis, et võlausaldaja nõude täidaks käendaja asemel võlausaldaja tütarühing NAS Telemetrics OÜ (kuna NAS Telemetrics OÜ ühines pärast lepingu sõlmimist laenusaaja kohustusega). Võlgnik esitas võlausaldaja ja tema tütarühingu NAS Telemetrics OÜ vastu hagi sellise kohustuse täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939). Võlgnik esitas vastuväited ka võlausaldaja väidetele võlgniku maksejõuetuse kohta, samuti usaldusisiku aruandele ja kohtualluvusele. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse, kuulutas välja võlgniku pankroti 08.12.2023 kell 10.00, nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Samuti algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisiku tasuks 3096 eurot (käibemaksuga), millest 1596 eurot kuulus väljamaksmisele võlgniku pankrotivara arvelt. Võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult käendajana põhivõlgniku kohustuste täies ulatuses täitmist. Käenduslepingu p-i 8.2 järgi oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1 500 000 eurot ning kuivõrd võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu ületas käenduslepingust tulenevat vastutuse maksimumsummat, oli võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult 1 500 000 euro tasumist. Antud juhul oli vastavalt käenduslepingu p-le 8.4 käendaja tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt oli võlausaldajal võlgniku vastu viivisenõue 431 250 eurot. Arvestades eeltoodut oli võlausaldajal pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku vastu nõue kokku 1 931 250 eurot.
Kohtu hinnangul ei andnud võlgniku väited tehingu heade kommete vastasuse kohta koos kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega alust kahelda võlausaldaja nõude selguses. Võlgnik asus heade kommete vastasust väitma alles antud kohtumenetluses, s.o ligikaudu 3,5 aastat pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei toonud käendatava kohustuse suurus kaasa tehingu tühisust. Võlgnik ei tõendanud, et esines erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 asjaolu või et käendusleping oleks sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et tegemist oli tüüptingimustega lepinguga või et võlausaldaja surus lepingut võlgnikule peale. Üksnes asjaolu, et võlgnik on samad väited esitanud võlausaldaja vastu esitatud negatiivse tuvastushagina (tsiviilasi nr 2‐23‐9681), ei välistanud maakohtu hinnangul võlgniku poolt siinses menetluses esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamist. Maakohus leidis, et võlgniku väited seoses lepingus sisalduvast kompromissist ja käenduskokkuleppest taganemisega olid asjakohatud. Võlgnik ei olnud laenulepingus oleva kompromissi osapool ega saanud sellest taganeda. Kompromissi sõlmisid AS AMALFI kui võlausaldaja ja Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) kui põhivõlgnik. Käendaja ei saanud taganeda käenduslepingust põhjendusel, et võlausaldaja rikkus põhivõlgnikuga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Põhjendused kompromissi rikkumise kohta AS AMALFI poolt ei saanud olla lepingust taganemise aluseks. Kompromissilepingus kujundati ümber Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) laenusuhe. Võlgnik esitas hagi võlausaldaja ja NAS Telemetrics OÜ vastu kohustuste täitmiseks kohustamiseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud võlgniku väited seoses sellega, et käenduskohustus ei olnud sissenõutavaks muutunud, kuna võlausaldaja saaks nõuda kohustuse täitmist VÕS § 145 lg 1 alusel põhivõlgniku kohustusega ühinenud NAS Telemetrics OÜ-lt. Võlgniku väidete alusel ei saanud nõustuda, et võlausaldaja nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Kui kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, siis on nõue muutunud sissenõutavaks, s.o antud juhul 16.05.2021 esitatud ülesütlemisavaldusega hiljemalt 24.05.2021. Antud juhul oli kohustuse täitmise tähtaeg saabunud. Võlausaldaja nõue põhivõlgniku Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) vastu oli tunnustatud pankrotimenetluses 1 538 467,90 euro ulatuses ning lisaks võlgniku käendusele oli nõue põhivõlgniku vastu tagatud 13.04.2020 NAS Instruments OÜ garantiikirjaga (käendusega) 800 000 euro ulatuses. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et võlausaldaja nõue oli tõendatud, selle kujunemine arusaadav ja selge ning võlgniku vastuväited nõudele põhjendamatud. Kohtu hinnangul oli PankrS § 10 lg 1 järgi tuvastatud, et võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Võlgniku maksejõuetus oli tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku esitatud andmete kohaselt oli tal vara hinnanguliselt 1 820 027 eurot ning kohustusi 2 578 345 eurot, millest 640 282,10 eurot tasub võlgnikule kuuluv Hands Holding OÜ. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikul oli kohustusi 1 558 662 eurot ning vara kokku 1 820 027 eurot, millest 1 800 000 eurot moodustas NAS Telemetrics OÜ vastu olev hüpoteetiline nõue. Usaldusisiku hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse võlgnikuga seotud äriühingute Nordic Automation Systems OÜ kohustuste tagamiseks erinevate võlaõiguslike tagatiste andmine. Käesoleval juhul ei esinenud PankrS § 15 lg-st 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid. Kohus luges maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suutnud rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ning suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnik oli püsivalt maksejõuetu, oli kohus seisukohal, et välja tuli kuulutada võlgniku pankrot.
Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta võlausaldaja maksejõuetusavaldus rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta võlausaldaja kanda. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, jättes analüüsimata PankrS § 15 lg 3 p-ga 1 seonduva. Sellega rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kuivõrd eiras ringkonnakohtu suuniseid asja uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus oli üllatuslik ning analüüs pinnapealne ja napisõnaline. Kohus ei järginud hagita asja lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustust. Olukorras, kus maakohus jõudis järeldusele, et vaidluse nõude selguse üle saab lahendada maksejõuetusmenetluses, oleks tulnud täita selgitamiskohustust ja anda võlgnikule võimalus oma väidete täiendavaks tõendamiseks. Kuivõrd maakohus ei pööranud tähelepanu vajadusele esitada lisatõendeid, ei saanud nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgnik ei tõendanud oma vastuväiteid. Vaidluse õigel lahendamisel oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et maksejõuetusavalduse aluseks oleva nõudega seonduvalt on vaja tuvastada asjaolusid ja neid õiguslikult kvalifitseerida mahus, mis ei ole pankrotimenetluse ülesanne. Kuivõrd maakohus otsustas lahendada maksejõuetusmenetluses tsiviilasja nr 2-23-9681 hagi, pidid vaidlustatava määruse motiivid vastama kujuteldava kohtuotsuse põhjendustele tsiviilasjas nr 2-23-9681 nii sisult kui mahult. Kompromissilepingu sõlmimisest ja selle rikkumisest tuleneva võlgniku vastuväite nõudele lahendas maakohus napi põhjendusega, et võlgnik ei olnud kompromissilepingu pool ja ta ei saanud sellest seetõttu taganeda. Võlgnik esitas 09.10.2023 menetlusdokumendis esitas võlgnik selles osas vastuväited, mida maakohus ei käsitanud. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele olid põhimõttelised ja esitati pooltevahelist ärisuhtlust arvesse võtva analüüsi pinnalt. Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mis väljus pankrotimenetluse raamest. Asjakohatu oli väide, mille kohaselt võlgnik oleks pidanud vastuväite kompromissilepingu ja/või käenduslepingu vastuolu kohta heade kommetega esitama juba varem. Võlgnikul ei olnud eelnevalt vajadust sellise väite esitamiseks, kuivõrd võlausaldaja esitas maksejõuetusavalduse alles 04.05.2023. Tehing, mis oli selle tegemisel heade kommetega vastuolus, ei saanud muutuda aja möödudes heade kommetega kooskõlas olevaks. Kompromissileping koos selles sisalduva käenduslepinguga ei kehtinud vastuolu tõttu heade kommetega. Maakohus ei võtnud sisulist seisukohta, miks käendatava kohustuse suurus eraldivõetuna ei toonud kaasa tehingu tühisust. Võlgniku varalist seisu arvesse võttes oli käendus ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu tühine. Samuti oli kompromissileping tervikuna tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuivõrd see oli sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlgnik pandi olukorda, kus ta oli sunnitud sõlmima enda jaoks kahjulikel tüüptingimustel kompromissilepingu, milles sisaldus käendusleping. Lepingu teksti valmistasid ette võlausaldaja advokaadid, kes survestasid võlgnikku seda allkirjastama. Võlgnik ei olnud võimeline mõjutama tingimuste sisu ning lepingu tingimusi ei räägitud eraldi läbi. Eelnevast tulenevalt tuli eeldada, et kompromissileping sõlmiti tüüptingimustel. Kompromissilepingu preambula kohaselt ei olnud kompromissilepingu pooled üksnes võlausaldaja laenuandjana ja Nordic Automation Systems OÜ laenusaajana, vaid selleks oli ka võlgnik käendajana. Seega tekkis võlausaldaja olulise rikkumise tõttu võlgnikul õigus võlausaldaja suhtes kasutada õiguskaitsevahendina kompromissilepingust taganemist. Kui võlgnik oleks teadnud, et võlausaldajal oli kavas lepingut oluliselt rikkuda, ei oleks ta olnud nõus tarbijakäendust andma. Käesoleva vaidluse lahendamiseks, st olukorras, kus poolte ühist tegelikku tahet ei saanud kindlaks teha, pidi kohus lepingu sisu välja selgitama lepingu tõlgendamise teel vastavalt VÕS §-le 29. Võlgniku kompromissilepingust taganemine tõi kaasa
õiguslikud tagajärjed ja ta ei olnud enam sellega seotud. Võlgnik ei nõustunud, et tal ei olnud õigust tugineda lepingust taganemisel võlausaldaja lepingurikkumisele. Maakohus jättis tähelepanuta kohtualluvust puudutavad vastuväited, samuti vastuväited seonduvalt võlgniku varalise seisuga. Olukorras, kus isiku elukoht oli üheaegselt mitmes kohas, kehtis füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 5 lg-s 2 sätestatud eeldus. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kohtualluvuse tuvastamiseks tuli lähtuda sellest, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht. Selliseks elukohaks ei olnud Eesti, vaid Norra Kuningriik. Kuivõrd võlgniku elukohaks FiMS § 5 lg 2 järgi oli Norra Kuningriik, ei allunud asi Pärnu Maakohtule. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
6.Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Määruskaebuses väitis võlgnik, et leping ja selles sisalduv käendusleping olid tühised seoses heade kommete vastasusega, sest võlgnik oli sunnitud sõlmima 09.04.2020 lepingu VÕS § 578 lg 11 tähenduses tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Leping sõlmiti väidetavalt tüüptingimustel ja võlgnikul puudus võimalus selle sisu mõjutada. Samuti oli leping võlgniku hinnangul tühine, sest võlgnik pidi käendama ebaproportsionaalses ulatuses kohustusi, mida ta enda sissetulekute ja varalise seisu juures tegelikkuses täita ei suutnud.
10.TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus mh, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
11.Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul sõlmis võlgnik lepingu, mille alusel refinantseeriti temale kuuluva ja tema juhitud äriühingute varasemad kohustused uue laenuna. Võlgnik tagas laenu isikliku käendusega. Lisaks käendusele tagati laen mitme erineva tagatisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud usutavad võlgniku väited, et käendusleping oli vastuolus heade kommetega. Samuti ei toonud käendatava kohustuse suurus kaasa tehingu tühisust olukorras, kus võlgnik käendas enda äriühingu kohustust ja kohustus oli tagatud mitme erineva tagatisega. Võlgnik tegutses mitmete erinevate äriühingute juhatuse liikme ja omanikuna. Samuti kinnitas ta ka ise, et iduettevõtjana tegutsemine oli seotud kõrge riskitasemega (dtl 85). Võlgnik ei sisustanud oma väiteid selle kohta, et esines erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu TsÜS § 86 lg 2 p 1 asjaolu või et käendusleping oleks sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et tegemist oli tüüptingimustega lepinguga. Samuti ei olnud tõendatud, et võlausaldaja surus lepingut võlgnikule peale. Eeltoodust tulenevalt ei ole leping TsÜS § 86 lg 2 järgi tühine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgniku väited heade kommete vastasuse
kohta, koos kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega, ei anna alust kahelda võlausaldaja nõude selguses.
12.Võlgnik väitis, et ta taganes kompromissikokkuleppest, sh selles sisalduvast käendusest siinses menetluses esitatud menetlusdokumendis (dtl 68-78), mistõttu ta ei olnud seotud käendusest tulenevate kohustustega. Käenduslepingust taganemisel tugines võlgnik lepingu rikkumisele võlausaldaja poolt, kusjuures võlausaldaja väidetavad rikkumised olid seotud lepinguga otseselt mitteseotud asjaoludega.
13.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik ei olnud kompromissilepingu osapool ning ei saanud lepingust seega taganeda. Kompromissilepingu sõlmisid võlausaldaja ja Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) kui põhivõlgnik. Kompromissilepinguga kujundati ümber võlausaldaja ja Nordic Automation Systems OÜ varasemad laenusuhted ning käenduslepinguga võttis võlgnik kohustuse vastutada laenu tagastamise eest käendajana. Käendaja ei saanud taganeda käenduslepingust põhjendusega, et võlausaldaja rikkus Nordic Automation Systems OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud võlgniku väited, et võlausaldaja survestas teda pärast lepingu sõlmimist, et saada endale võlgniku väljatöötatud intellektuaalomandi ese, mistõttu jäi võlgnik olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis.
14.Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu võlgniku väide, et tema käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna võlausaldaja saaks kohustuse täitmist VÕS § 145 lg 1 alusel nõuda käendaja asemel põhivõlgniku kohustusega ühinenud NAS Telemetrics OÜ-lt.
15.VÕS § 178 lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus ning võlausaldajal on õigus valida, milliselt solidaarvõlgnikult ja millises ulatuses ta kohustuse täitmist nõuab. Kuivõrd kohustus oli muutunud sissenõutavaks, oli võlausaldajal käesoleval juhul õigus nõuda kohustuse täitmist käendajalt. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus väita, et võlausaldajal tuli esmalt nõuda kohustuse täitmist NAS Telemetrics OÜ-lt kui kohustusega ühinenud kolmandalt isikult ning võlgniku nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Maakohus märkis õigesti, et antud juhul muutus nõue sissenõutavaks 16.05.2021 ülesütlemisavaldusega hiljemalt 24.05.2021.
16.Võlgnik vaidlustas tema suhtes pankroti väljakuulutamise, väites, et ta ei ole maksejõuetu.
17.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele punktides 1-5 sätestatule. Võlausaldaja on pankrotiavalduses tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-le 1 - võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul kohustuse sissenõutavaks muutumisest, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaoludele tuginedes, et võlgnik ei suutnud püsivalt tema nõuet rahuldada.
18.Täiendavalt väitis võlgnik, et ta ei ole maksejõuetu, kuivõrd tema võlgade tasumine on kokku lepitud läbi Hands Holding OÜ, mis on maksejõuline äriühing.
19.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 1 558 662 euro ulatuses ja vara kokku 1 820 027 eurot, millest 1 800 000 eurot moodustab NAS Telemetrics OÜ vastu olev hüpoteetiline nõue. Usaldusisiku hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse temaga seotud
äriühingute Nordic Automation Systems OÜ kohustuste tagamiseks erinevate võlaõiguslike tagatiste andmine. Samuti oli usaldusisik seisukohal, et esinesid PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud asjaolud, st võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ning suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (dtl 258). Lähtuvalt kohtule esitatud usaldusisiku aruandest on ebatõenäoline, et Hands Holding OÜ on suuteline tasuma võlgniku eest võlgniku poolt avaldatud kohustused 640 282,10 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et võlgniku maksevõime on tõendatud võlgniku väitega, et tema võlgade tasumine on kokku lepitud läbi Hands Holding OÜ. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetus oli tõendatud.
20.PankrS § 31 lg 2 esimese lause kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid.
21.Võlgniku hinnangul tuli kohtualluvuse määramisel lähtuda FiMS § 5 lg-s 2 sätestatud eeldusest, mille kohaselt võlgniku elukohaks oli Norra Kuningriik ning millest tulenevalt ei kuulunud asja läbivaatamine Pärnu Maakohtu pädevusse.
22.FIMS § 5 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal.
23.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikul rahvastikuregistri kohaselt kaks paralleelset elukohta, s.o nii Norras kui ka Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku vastuväited seoses kohtualluvusega põhjendatud. Kohus ei saa käesoleval juhul rahvastikuregistris märgitud andmete järgi määrata, et Pärnu Maakohtul puudus pädevus asja läbivaatamiseks, kuivõrd võlgnikul on mitu paralleelset elukohta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul tuvastada, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriregistri andmetel on kaheksa võlgnikuga seotud äriühingut registreeritud aadressile Tallinna 27a, Kuressaare (dtl 40-41). Samale aadressile toimetas kohtutäitur võlgnikule kätte pankrotihoiatuse (dtl 42). Kohtu hinnangul põhistas võlausaldaja piisavas ulatuses, et võlgniku elukoht ja põhihuvide kese asub Eestis, mistõttu on Pärnu Maakohus pädev käesolevat asja läbi vaatama.
24.Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja nõue on tõendatud, nõude kujunemine on arusaadav ja selge ning võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1) ning võlgniku pankroti väljakuulutamine oli põhjendatud. Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
26.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab pankrotimääruse peale esitatud määruskaebust, ei saa PankrS § 32 alusel koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.