1.AS AMALFI (laenuandja, võlausaldaja) esitas 04.05.2023 Pärnu maksejõuetusavalduse X (käendaja, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
Maakohtule
2-23-6662
1.1.Laenuandja, Nordic Automation Systems OÜ (laenusaaja) (pankrotis) ja käendaja sõlmisid 09.04.2020 laenulepingu (leping), milles lepiti kokku laenusaaja varasemate kohustuste refinantseerimine uue laenuna põhisummas 1 143 774,58 eurot tagastamise tähtajaga 15.06.2020. Laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks lepiti kokku järgmiste tagatiste seadmises: NAS Instruments OÜ garantii, kommertspant NAS Instruments OÜ varale, kommertspant NAS Services OÜ varale, kommertspant laenusaaja varale, laenusaajale kuuluva Hands Holding OÜ osa pant ja käendaja isiklik käendus. Käendusleping sisaldub lepingu p-s 8, mille järgi käendaja vastutab laenuandja ees kõikide lepingust tulenevate laenusaaja nõuete täitmise eest solidaarselt laenusaajaga.
1.2.Laenuandja, laenusaaja ja käendaja sõlmisid 04.09.2020 kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega selliselt, et laen tagastatakse osamaksetega järgmistel tähtpäevadel: 28.02.2021, 30.04.2021, 30.06.2021 ja 10.11.2021. Kuna laenusaaja laenu tagastamise osamakseid ei teinud, esitas laenuandja 16.05.2021 laenusaajale ja tagatiste andjatele, sh käendajale, lepingu ülesütlemise avalduse ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude. Laenuandja nõudis tähtaegselt tasumata laenu, varasemate laenulepingute järgset intressi, laenu intressi ja leppetrahvi ning viivise (kokku 1 535 267,90 eurot) tasumist kõigilt tagatiste andjatelt, sealhulgas laenusaajalt ja käendajalt solidaarselt. NAS Instruments OÜ garantiikohustuse osalise täitmise tulemusena laekus laenuandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmisena 241 446,81 eurot.
1.3.Lepingu p-i 8.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja kirjaliku teate saamisest. Tasumisega viivitamise korral on käendaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021. Laenuandjal on seega õigus nõuda käendajalt käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates 25.05.2021.
1.4.Võlausaldaja esitas 14.04.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnikult käenduskohustuse täitmist. Pankrotihoiatuse esitamise seisuga oli laenuandjal laenusaaja vastu nõue 1 916 250 eurot. Lepingu p-i 8.2 järgi on käendaja vastutus piiratud 1 500 000 euroga. Seega on laenuandjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 1 500 000 euro tasumist. Lisaks on laenuandjal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuvast kohustuse täitmisega viivitamisest. Laenuandjal on pankrotiavalduse esitamise seisuga käendaja vastu täitmata ja sissenõutavaks muutunud nõue 1 931 250 eurot (nõude põhisumma 1 500 000 eurot, millele lisandub viivis 431 250 eurot).
1.5.Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 16.05.2021 esitatud ülesütlemisavaldusega (kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021). Seega ei ole võlgnik oma kohustust täitnud 30 päeva jooksul. Võlausaldaja hoiatas võlgnikku 14.04.2023 kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud.
1.6.Lisaks kinnitavad võlgniku maksejõuetust järgmised asjaolud: - võlgnik on või on olnud juhatuse liige või osanik mitmetes äriühingutes, mis on pankrotis või makseraskustes, sh NAS Haldus OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga maksuvõlg 29 586,65 eurot), Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) ja
2-23-6662 NAS Instruments OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 50 380,20 eurot). - võlgnikul on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 413 521,64 eurot; - võlgniku suhtes toimub mitmeid täitemenetlusi; - võlgnikul ei ole kinnisvara ega (võlausaldajale teadaolevalt) realiseeritavat vallasvara.
2.Maakohus võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnik vaidles maksejõuetusavaldusele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldajal puudub võlgniku vastu lepingust tulenev nõue, ning kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
3.1.Lepingus sisalduv käenduskokkulepe on tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna võlgnik pandi käendama kohustusi, mida ta lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tegelikkuses ilmselgelt täita ei suutnud. Käenduse maksimumsumma 1 500 000 eurot oli võlgniku sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne. Leping tervikuna on samuti heade kommete vastane ja tühine, kuna see on sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlausaldaja surus lepingut laenusaajale peale. Leping on sõlmitud käendajat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel. Võlgnik on esitanud võlausaldaja vastu hagi võlausaldaja nõude puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9681).
3.2.Võlausaldaja on lepingut oluliselt ja korduvalt rikkunud, mistõttu võlgnik taganes lepingust siinses tsiviilasjas 02.06.2023 esitatud menetlusdokumendis. Seega ei ole võlgnik enam lepinguga seotud ega vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
3.3.Võlgnik tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 ja nõuab, et võlausaldaja nõude täidaks käendaja asemel võlausaldaja tütarühing NAS Telemetrics OÜ (kuna NAS Telemetrics OÜ on pärast lepingu sõlmimist laenusaaja kohustusega ühinenud). Võlgnik on esitanud võlausaldaja ja tema tütarühingu NAS Telemetrics OÜ vastu hagi sellise kohustuse täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939).
4.Võlgnik esitas vastuväited ka võlausaldaja väidetele võlgniku maksejõuetuse kohta, samuti usaldusisiku aruandele ja kohtualluvusele. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 04.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) maksejõuetusavalduse rahuldamata ja lõpetas asja menetluse.
5.1.Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses ning vaidlus võlausaldaja nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Juhindudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-st 1 kohaldas maakohus PankrS § 31 lg-t 2, mille kohaselt kohus jätab olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus, ja PankrS § 15 lg 3 p-i 1, mille järgi on selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
2-23-6662
5.2.Kuna maakohus jättis maksejõuetusavalduse rahuldamata PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1 alusel, ei hinnanud kohus ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, sealhulgas seda, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja asi maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.
6.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määrus nõuetekohaselt põhjendatud ja maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p-i 1.
6.2.Võlgnik esitas võlausaldaja selgele nõudele palju elukaugeid ja tõendamata vastuväiteid, et ajada asi keeruliseks ja pääseda pankrotist. Samuti on võlgnik (pärast tema vastu maksejõuetusavalduse esitamist) esitanud võlausaldaja vastu kaks hagi, millest üks (negatiivne tuvastushagi) ei ole võlausaldajani jõudnud ja teine (tsiviilasjas nr 2-23-9939) jäeti esimese astme kohtu menetluses perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Vaidlustatud määruses on maakohus viidanud võlgniku esitatud hagidele ning märkinud, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud.
6.3.Võlgniku väide, et leping on heade kommete vastane, on alusetu ja otsitud. Kui väide oleks tõene, oleks käendaja sellele tuginenud juba varem. Erakorralist vajadust, sõltuvussuhet ega ühtegi teist tehingu heade kommete vastasust näitavat asjaolu lepingu sõlmimisel ei olnud (neid väiteid ei ole võlgnik ka sisustanud). Lepingut võlgnikule peale ei sunnitud. Erinevalt võlgniku väidetest ei ole leping sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja või võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Käenduskohustuse suurus ei too kaasa selle tühisust. Võlgnik käendas temale kuuluva äriühingu (laenusaaja) kohustust ning kohustus oli tagatud veel mitme erineva tagatisega. Samuti ei olnud leping sõlmitud tüüptingimustel.
6.4.Võlgniku väide, et ta on lepingust taganenud, on ebaõige. Käendaja ei saa taganeda käenduskokkuleppest põhjendusega, et võlausaldaja on (väidetavalt) rikkunud põhilepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolud, millega võlgnik põhjendab lepingu rikkumist võlausaldaja poolt, ei saa olla lepingust taganemise aluseks.
6.5.Võlgniku väide, et käenduskohustus ei ole muutunud sissenõutavaks põhjusel, et käendatava (põhi)kohustusega on ühinenud kolmas isik NAS Telemetrics OÜ, on õiguslikult ebaloogiline. Kuna käendaja kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, on nõue muutunud sissenõutavaks. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik leidis määruskaebuse kohta esitatud vastuses, et maakohtu määrus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-23-6662
10.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus võlausaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata PankrS § 31 lg-le 2 ja § 15 lg 3 p-le 1 tuginedes põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja kohtu hinnangul tuleks vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus motiveeris oma otsustust sellega, et võlgnik on algatanud hagimenetlused (tsiviilasjad nr 2-23-9681 ja 2-23-9939), märkides, et nõude üle on kaalukas vaidlus. Samuti on maakohus märkinud, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses, kuid ei ole põhjendanud, milliste vastuväidete ja neist tulenevate asjaolude alusel kohus järeldas, et võlgniku vastuväited on põhjendatud. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas ei ole maakohus võlgniku vastuväiteid käsitlenud ja ka määrusest tervikuna ei nähtu, et maakohus oleks võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnanud. Seega on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust.
11.Maakohus on ka materiaalõigust vääralt kohaldanud. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt saab kohus jätta ajutise halduri nimetamata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p-s 1 sätestatu ei tähenda, et ajutise halduri nimetamine sõltub sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Pankrotiseadus võimaldab võlausaldajal pankrotimenetluse teel oma õigusi kaitsta ka siis, kui võlgnik nõudele vastu vaidleb. Võlausaldaja võib esitada võlgniku vastu nõude kas hagimenetluses (esitades hagi) või hagita menetluses (esitades pankrotiavalduse). PankrS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse esitamise korral tõendada oma nõude olemasolu ja põhistada võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul, kui ta võlausaldaja nõuet ei tunnista, on õigus nõudele vastu vaielda. Kohtul tuleb võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata, et selgitada välja, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi sõltub ajutise halduri nimetamata jätmine sellest, millistele asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Kohtul tuleb vastuväidetega seotud asjaolusid ja tõendeid hinnata ning iga vastuväite puhul põhjendada, kas ja miks see muudab võlausaldaja nõude ebaselgeks. Kohtul tuleb ka põhjendada, kas vastuväited muudavad ebaselgeks terve nõude või üksnes osa sellest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata ning oma seisukohta põhjendada.
12.Kuna pankrotiseadusest ei tulene konkreetseid kriteeriume, mille alusel kohus peab otsustama võlgniku vastuväidete põhjendatuse üle ja nõude väljaspool pankrotimenetlust lahendamise vajaduse üle, on see kohtu diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsust tuleb põhjendada ja see peab olema kooskõlas seaduse mõttega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttega kooskõlas praktika, kus mistahes võlgniku vastuväidete esitamise korral pankrotimenetlus lõpetatakse ja võlausaldaja nõue suunatakse hagimenetlusse. Riigikohus on PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamise kohta märkinud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (RKTKm 06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). Seega tuleb vaidlus lahendada hagimenetluses nendel juhtudel, kus tulenevalt asjaolude tõendamise ja õiguslike hinnangute andmise suurest mahust oleks hagimenetlus selleks sobivam ja otstarbekam vorm. Sellisele otsustusele peab eelnema võlgniku vastuväidete sisuline kontroll ja kaalutletud hinnang, et võlgniku vastuväidete lahendamine pankrotimenetluse raames ei ole otstarbekas. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas siinses menetluses võlgniku poolt esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamiseks on vaja tuvastada asjaolusid, hinnata tõendeid või lahendada õiguslikke küsimusi sellises mahus, mis väljub pankrotimenetluse
2-23-6662 raamest. Oluline on vältida olukorda, kus võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlemine lõpetatakse võlgniku põhjendamatute vastuväidete tõttu.
13.Ringkonnakohtu hinnangul võis põhjendamiskohustuse rikkumine ja PankrS § 15 lg 3 p 1 ebaõige kohaldamine siinses asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
13.1.Üks osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab lepingu ja selles sisalduva käenduslepingu tühisust seoses heade kommete vastasusega. Ringkonnakohus leiab, et selle vastuväite põhjendatuse hindamisel tuleb võlgniku seisukohti kõrvutada asjas esitatud tõenditest nähtuvate objektiivsete asjaoludega. Võlgnik sõlmis lepingu, mille alusel refinantseeriti temale kuuluva ja tema juhitud äriühingute varasemad kohustused uue laenuna. Võlgnik tagas laenu isikliku käendusega, mis sarnaste tehingute puhul ei ole ebatavaline. Laen tagati lisaks käendusele veel mitme erineva tagatisega. Võlgnik on tegutsenud erinevate äriühingute juhatuse liikmena ja omanikuna. Nagu võlgnik on kirjeldanud, iduettevõtjana tegutsemine oli seotud suurte riskidega kõikide osapoolt jaoks ja neid riske võeti teadlikult (dtl 85). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku väited tehingu heade kommete vastasuse kohta koos kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega annavad alust kahelda võlausaldaja nõude selguses. Ringkonnakohus märgib, et üksnes asjaolu, et võlgnik on samad väited esitanud võlausaldaja vastu esitatud negatiivse tuvastushagina (tsiviilasi nr 2-23-9681), ei välista võlgniku poolt siinses menetluses esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamist.
13.2.Teine osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab käenduslepingust taganemist. Võlgnik väidab, et ta taganes lepingus sisalduvast käenduskokkuleppest siinses menetluses esitatud menetlusdokumendis (dtl 68–78), mistõttu ta käendusest tulenevate kohustuste eest enam ei vastuta. Võlgnik tugines käenduslepingust taganemisel lepingu rikkumisele võlausaldaja poolt, kusjuures võlausaldaja väidetavad rikkumised on seotud lepinguga otseselt mitteseotud asjaoludega. Võlgniku väitel on võlausaldaja teda pärast lepingu sõlmimist survestanud, et saada endale võlgniku väljatöötatud intellektuaalomandi ese, mistõttu jäi võlgnik olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (esiteks, et võlausaldaja ei võta tema vastu ette õigusvastaseid ründeid, ning teiseks pooltevaheline õigusrahu). Maakohtul tuleb hinnata võlgniku vastuväidete on asjakohasust.
13.3.Kolmas osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab seda, et võlgniku käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna võlausaldaja saaks kohustuse täitmist VÕS § 145 lg 1 alusel nõuda käendaja asemel põhivõlgniku kohustusega ühinenud NAS Telemetrics OÜ-lt. Võlgnik on esitanud hagi võlausaldaja ja NAS Telemetrics OÜ vastu kohustuste täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939). Harju Maakohus keeldus 11.08.2023 määrusega eelnimetatud hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu (määrus on vaidlustatud). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku vastuväited on asjakohased ja kas nende alusel saab nõustuda võlgniku seisukohaga, et võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
14.Jättes võlausaldaja maksejõuetusavalduse PankrS § 31 lg-le 2 ja § 15 lg 3 p-le 1 tuginedes rahuldamata, ei tuvastanud maakohus, kas võlausaldaja nõue on tõendatud ning kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise asjas uut määrust teha ja asi tuleb saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlausaldaja nõue on tõendatud (sh kas nõude kujunemine on arusaadav ja selge) ja kas võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Kui võlausaldaja nõue on tõendatud ja PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamisele ei kuulu, tuleb maakohtul PankrS §10 lg 1 järgi tuvastada, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus
2-23-6662 vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks menetlust lõpetavas määruses või eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
16.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.