2-23-124711/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3) kas avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hagejal tuli kuupäevaliselt välja tuua, kui pikk oli kostjale antud täiendav tähtaeg ja millal kostjale antud täiendav tähtpäev saabus. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et leping on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hageja nõue selles osas perspektiivitu. Lisaks lepingu ülesütlemise aluseks olevatele asjaoludele tuli hagejal välja tuua haldustasu nõude 22,85 eurot aluseks olevad asjaolud: viide lepingupunktile, kus pooled on haldustasus kokku leppinud ning haldustasu nõude kujunemise asjaolud ja vajadusel arvutuskäik. Hagis on nimetatud üksnes haldustasu suurus, kuid selle nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja talle määratud täiendava tähtaja jooksul välja ei toonud. Seetõttu on see hageja nõue perspektiivitu. Samuti tuli hagejal välja tuua intressinõude aluseks olevad asjaolud: põhinõude suurus, millelt intressi arvestatakse; intressi arvestamise periood (vajadusel iga osamakse puhul eraldi); intressi arvutuskäik. Hagis on nimetatud üksnes intressinõude suurus ja intressimäär, kuid selle nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja talle määratud täiendava tähtaja jooksul välja ei toonud. Seetõttu on see hageja nõue perspektiivitu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest ning pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud asjaoludel perspektiivitud ka hageja sissenõudmiskulude nõue ja viivisenõue. Kohus on hagejale selgitanud 20. novembri 2023 kohtumääruses hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise vajalikkust ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Arvestades, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.