T L hagi I P, N T L H ja Intral OÜ, vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja taluvustasu maksmise nõudes ning H M vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T L (xxx), lepinguline esindaja Ero Liivik.
Kostja 1 I P (xxx); kostja II N T L H (xxx); kostja III Intral OÜ (10651201), lepinguline esindaja A L ja kostja IV H M (xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2023 Tsiviilasja hind 3500 eurot
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine kahjuhüvitise osas ja lõpetada menetlus hageja nõudes kostja H M vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagi omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja endise olukorra taastamise osas rahuldada.
3.Kohustada I Pt (P), N T L Hd (H) ja Intral OÜ-d lõpetama T L omandiõiguse rikkumine T L kinnistul asukohaga xxx, registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx.
Kohustada I Pt, N T L Ht ja Intral OÜ-d vabastama T L kinnistu osa, mis on märgitud kohtuotsuse lisaks oleval ortofotol xxx ja xxx kinnistu piiri ületavana, ja anda valdus üle T Lle.
5.Kohustada I Pt, N T L Ht ja Intral OÜ-d enne valduse üleandmist lammutada xxx kinnistul asuva ehitise osad, mis ületavad T L kinnistu, mis on märgitud kohtuotsuse lisaks oleval ortofotol xxx ja xxx kinnistu piiri ületavana.
6.Määrata kohtuotsuse täitmise ajaks neli kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt I P, N T L H ja Intral OÜ kanda. Välja mõista I Plt, N T L Hlt ja Intral OÜ-lt menetluskulud 1440 eurot T L kasuks võrdsetes osades. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.T L (hageja) esitas 28.07.2022 kohtule hagi I P (kostja I), N T L H (kostja II, Intral OÜ (kostja III) ja H M (kostja IV) vastu kinnistul ebaseaduslike ehitiste lammutamise ja taluvustasu 2000 eurot kuus maksmise nõudes ning kahju hüvitamiseks.
2.Hagejale kuulub xxx kinnistu (registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx). Kostja I, kostja II ja kostja III kaasomandis on naaberkinnistu xxx (registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx). Hageja kinnistul asuvad kostjatel kuuluvad järgmised ehitised ja ehitiste osad: tellisaed, tellistest laotud eeskoda/ruum, puitkonstruktsioonist valmistatud eeskoda ning õhksoojuspump ja sellele ümber ehitatud konstruktsioon, mis paiknevad umbes 20 meetrisel piirilõigul ning hõlmavad ligikaudu 10 m2 hageja kinnistust. Kostjate ehitised piiravad hageja liikumist, kinnistu hooldamist ja elamu soojustustööde lõpetamist. xxx on kaasomandis, kuuludes kostjatele I-III, kuid eelnimetatud ehitised on püstitanud kinnistu varasema kaasomanik H M. Ehitised on püstitatud ilma ehitusloata ja naabrite nõusolekuta. Kostja IV oli xxx kinnistu üks kaasomanikke perioodil 1999 – 2018. Hagejale teadaolevalt on Tallinna linnavalitsus teinud kostjatele korduvalt ettekirjutisi ka seoses xxx kinnistule ebaseadusliku ehitamisega. Kostja IV on vahetult teostanud ebaseadusliku ehitamise hageja kinnistul, rikkudes sellega hageja omandiõigust ja tekitanud õigusvastaselt kahju. Hageja ja kostjad tellisid 2022 alguses xxx ja xxx mõõtmised. Hageja poolt viis mõõtmised läbi maamõõtja V N ja kostjate poolt teostas mõõtmised maamõõtja M B. Maamõõtja V N poolt 27.01.2022 koostatud piiriprotokoll nr xxx kohaselt on kostjatele kuuluv xxx hoone ehitatud üle katastriüksuse piiri. Kinnistu piiri on ületatud 0,44 m (piiripunkt 3) ja 0,76 m (piiripunkt 4) ulatuses.
Hageja pöördus 04.05.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole, et amet alustaks järelevalvemenetlust kostjate kinnistule paigaldatud kütteseadme paigaldamise õiguspärasuse suhtes. Ameti 18.05.2022 vastuses selgub, et järelevalve menetlust ka alustati. Hageja andis 03.05.2022 tähtaja kostjatele ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks hiljemalt juuni 2022 lõpuks.
3.Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine hageja kinnistul asukohaga xxx, registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx ning vabastada kostjate poolt hageja kinnistu osa ebaseaduslik valdus ning valdus anda üle hagejale. Kuni kinnistul asuvate ehitiste lammutamiseni nõuab hageja kostjatelt talumistasu 2000 eurot kuus. Samuti palub hageja kohustada kostjaid lammutama hageja nimetatud kinnistul asuvad ja kostjate poolt rajatud ebaseaduslikud ehitised ja ehitiste osad. Hageja palub kohtul tuvastada hageja omandiõiguse rikkumisest tekkinud kahju suurus kohtu siseveendumuse kohaselt ning määrata, et kostjad hüvitavad hagejale nimetatud kahju solidaarselt kohtu poolt tuvastatud õiglases määras. Kostjate vastuväited
4.Kostja I hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtu korraldaval istungil leidis kostja I, et on nõus kompromissi sõlmimisega.
5.Kostja II ja kostja IV hagi ei tunnista ja vaidlevad sellel vastu. Vastuse kohaselt on hageja kinnistule servituudi seadmisest keeldunud. Kostjad leiavad et asja võiks lahendada kompromissiga. Kostjad võivad vaidlusaluse kinnistu osa hagejalt välja osta. Hageja ostis kinnistu ligemale juba 6 aastat tagasi teades sellest probleemist, kui mitte kordagi ta ei püüdnud meiega kontakteeruda ja probleemile lahendust otsida. Samuti kinnitas ta tema elamu laiendamisprojekti, kus figureeris xxx kinnistu praegustes piirides. Seega hageja aktsepteeris praegust olukorda. Hageja kinnistul asuva hoone soojustustööd on võimalik viia lõpule ka selliselt, et kinnistu vaidlusalune osa on kostjate omandis. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda.
6.Kostja III hagi ei tunnista. Hageja nõuded on sõnastatud ebaselgelt. Kui kohus hüpoteetiliselt hagi rahuldaks, ei oleks kohtutäituril võimalik resolutsiooni alusel hinnata, kas otsus on täidetud. Hageja peab ära näitama, et kahjulikud mõjutused, mille osas norm kaitset pakub, tulenevad isikust, kelle suhtes nõue esitatakse. Kostja III sai xxx kinnistu kaasomanikuks alles 14.09.2022. Vaidlusaluse ehitise püstitas hageja sõnul kostja IV, kes tunnistas selle üles 2005. aastal saadetud ekirjas. Kostja III sai hageja pretensioonidest esmakordselt teada alles pärast kinnistu kaasomanikuks saamist ning käesoleva kohtuasja materjalidega tutvumist, kostja tegevusest ei tulene kahjulikku mõju hagejale. Kostja III kinnitab, et tema hoone lammutamisele takistusi ei tee. Soovi korral on kostja valmis andma vastava nõusoleku ka kirjalikult. Kostja III ei ole hagejale kahju tekitanud. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad üksnes sellega püsivalt ühendatud asjad. Puudub info, kas vaidlusalune ehitis on maaga püsivalt ühendatud. Tegemist võib olla tehniliselt lihtsasti teisaldatava ehitisega, mida ei saa seetõttu käsitleda kinnisasja olulise osana. Sellisel juhul on hagejal võimalik väidetav õiguste rikkumine lõpetada ise, teisaldades kõnealuse ehitise oma kinnistult näiteks kostjate kinnistule. Kostja III ei ole nõus tasuma hagejale mistahes hüvitist ning eelistab selle asemel hoone lammutamist või teisaldamist. Kostja III on nõus kinnistu kaasomanikelt välja ostma ja seejärel ehitised lammutama. Kohtuistungil märkis kostja III, et ei saa hagi õigeks võtta, sest pole ühe kaasomaniku võimuses nõuet täita.
Menetluse käik
7.Kohus selgitas eelmenetluses, et hagejal tuleb välja tuua talumistasu suuruse arvutuskäik ja seda tõendada. Kohus selgitas, et omandiõiguse rikkumise lõpetamisse nõude saab esitada üksnes naaberkinnistu omanike vastu. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada oma kahjunõude suurust kostja IV vastu. Kohus selgitas, et ehitise lammutamiseks on vajalik taotleda lammutusluba ning seega peab hagi rahuldamisel andma kostjatele aega vajalike formaalsuste läbiviimiseks, seega tuleb määrata kindlaks kohtotsuse täitmise kord. Hageja täpsustas 18.10.20222 menetlusdokumendis hagiavaldust ja märkis, et soovib omandiõiguse rikkumise lõpetamist, ehitiste lammutamist, kinnistu valduse üleandmist ja kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. 25.08.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja ehitise lammutamise nõue on suunatud kostjate IIII vastu ning kahjunõue kostja IV vastu. Kohus korraldas xxx ja xxx kinnistute vaatluse 0506.2023. Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku. Kohtu põhiistungil 28.11.2023 loobus hageja kahju hüvitamise nõudest kostja IV vastu. Kohtu põhjendused
8.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele omandiõiguse rikkumise, valduse üleandmise ja ehitiste lammutamise nõudes kostjate I-III suhtes. Kostja IV suhtes esitatud kahju nõude osas lõpetab kohus menetluse. Omandiõiguse rikkumise lõpetamine ja valduse üleandmine
9.Hageja on esitanud omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omanik saab asja välja nõuda ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Hageja kohustus on tõendada omandiõigus ning kostja kohustus on tõendada valdamise õigusliku aluse olemasolu.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale kuulub xxx kinnistu (registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx) ning kostja I, kostja II ja kostja III kaasomandis on naaberkinnistu xxx (registriosa number: xxx, katastritunnus: xxx). Kostja IV oli xxx kinnistu kaasomanik kuni 12.06.2020. nimetatu nähtub ka kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest.
11.Pole vaidlust ka kinnistute piiride asukoha suhtes, mille kohta on kohtule esitatud piiriprotokoll nr xxx. Kohtu korraldatud vaatluse käigus tuvastas kohus, et kostjatele kuuluva kinnisasja oluliseks osaks olevad ehitised (tellisaed, tellistest eeskoda, terrass, õhksoojuspump ja seda ümbritsev puidust konstruktsioon) asuvad hageja kinnistul. Eelnimetatud ehitised on püsivalt ühendatud kostjate kinnistul asuva eluhoonega, mis on samuti kinnistu oluline osa. Kostjad möönsid kohtumenetluses, et nende kinnistul asuva eluhoone, mis on kinnistu oluline osa, mõned osad asuvad hageja kinnistul. Piiriprotokollist, vaatlusel tuvastatust ja vaatluse protokolli lisaks olevast ortofotost järeldab kohus, et hageja kinnistul asuvad kostjate kinnistul oleva eluhoone osad (tellisaed, tellistest eeskoda, terrass, õhksoojuspump ja seda ümbritsev puidust konstruktsioon). Kostjad ei ole kohtule esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et neil oleks õiguslik alu hageja kinnistule ehitamiseks või sell kasutamiseks. Kostjad II ja IV on välja toonud, et hageja oli kinnistut ostes teadlik tegelikust olukorrast, kuid see ei ole kohtu hinnangul ei ole õiguslikuks aluseks asja kasutamisele. Õiguslikuks aluseks saab olla kas seadusest tulenev õigust, näiteks liinide talumiskohustus või poolte kokkulepe asja kasutamiseks.
12.Kohtule esitatud hageja 03.05.2022 nõudekirjast kostjatele nähtub, et hageja on esitanud kostjatele nõude tema omandiõiguse rikkumine lõpetada ja andnud selleks ka tähtaja. Kostjad hageja nõuet tähtaegselt täinud ei ole.
13.Järelikult rikuvad kostjad hageja omandiõigust kinnistule ning hageja nõue omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks tuleb rahuldada ja kohustada kostjaid I-III andma hagejale üle kinnistu valdus, mille lasuvad kostjate kinnistul asuva eluhoone osad (tellisaed, tellistest eeskoda, terrass, õhksoojuspump ja seda ümbritsev puidust konstruktsioon). Ehitiste lammutamine
14.AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 84 lg 2 järgi tuleb omanikule hüvitada kahju asja hävimise või väärtuse vähenemise eest.
15.Pole vaidlust selles, et vaidlusalused ehitised osad püstitas hageja kinnistule kostja IV ajal, mil ta oli kinnistu xxx kaasomanik. AÕS § 84 lg 2 mõttes ei ole vahet, kas isik, kelle vastu nõue esitatakse, on isiklikult süüdi omandiõiguse algses rikkumises. Hagejal on õigus nõuda rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, seega ka õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamist. Kahju hüvitamine
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2 järgi on omanikul õigus omandiõiguse rikkumisel nõuda kahju hüvitamist kuni rikkumise lõppemiseni. Kahjuna võib käsitleda otsest kahju või ka saamata jäänud tulu. Kohtupraktikas on kinnistu kasutamise takistamisel peetud kahjuks kasutuseelist VÕS § 132 lg 3 mõttes. Hageja on esitanud hagiavalduses talumistasu nõude, mida kohus palus täpsustada. Hageja talumistasu nõuet ei täpsustanud, kuid hageja esindaja esitas 18.10.2022 parandatud hagis kahju hüvitamise nõude, paludes see solidaarselt kostjatelt välja mõista. Hageja esindaja esitas 25.08.2023 haginõude täpsustuse, milles soovis kahju hüvitamist kostjalt IV ning seejärel loobus hagist kostja IV vastu.
17.Kohtu hinnangul on hageja loobunud talumistasu nõudest. Esialgses hagiavalduses märgib hageja kostjaks üksnes H M ja nõuab temalt talumistasu väljamõistmist. Pärast kohtu selgitusi esitas hageja parandatud hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitis kohtu äranägemisel ja seejärel täpsustas oma nõuet, et soovib kahjuhüvitist üksnes kostjalt IV. Kohtu hinnangul on hageja sisuliselt soovinud kahju hüvitamist, nimetades seda algses hagis talumistasuks. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui hageja hagist loobub. Hagist võib TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni lahendi tegemiseni. Hagejal on õigus loobuda ka mõnest nõudest või hagist ühe kostja vastu, kui hagi on esitatud mitme kostja suhtes. Kohus võtab hagist loobumise H M suhtes vastu. Kohtuotsuse täitmise korra määramine
18.Ehitusseadusetiku (EhS) § 4 lg 1 järgi on ehitise lammutamine samuti ehitustegevus, mis nõuab kas EhS § 38 lg 2 järgi ehitusluba või 35 lg 1 järgi ehitusteatise esitamist. Ehitusteatise esitamine või ehitusloa saamine eeldab menetluse läbiviimist kohaliku omavalitsuse poolt, seega ei olene lammutustegevuse läbiviimine üksnes kostjate tahtest ja tegevusest. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostja tehtud ehitustööde jaoks oleks taotletud ehitusluba, seega järeldab kohus, et piisab ehitusregistrisse ehitusteatise esitamisest ehitise osade lammutamiseks.
19.Kohus selgitas ka menetluse käigus, et kohtulahendis tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise tähtaeg. Kohtu hinnangul on mõistlik tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks neli kuud. Kostja III on oma vastuväidetes välja toonud, et hageja nõuded ei ole täidetavad. Täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt ei saa täitur hinnata, kas ja millises osas tuleb kostjate poolt hageja kinnistul asuvad hooned lammutada. Kohtu hinnangul on võimalik määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise aeg TsMS § 445 § 1 järgi ja lisada kohtulahendile kinnistute kohta maa-ameti kaardirakenduses olev ortofoto. Et piiritleda ehitised, mis tuleb kostjatel lammutada. Tsiviilasja hinna määramine
20.Tsiviilasja esialgne hind olid TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi 7000 eurot ja hagist loobumise järel 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest.
22.Hageja on kandnud menetluses kulusid kokku 1440 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi kogusummas 600 eurot, 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 60 eurot ühe tunni eest. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 840 eurot hagi esitamisel. Kostja III palub kohtul hinnata hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 ega soovi täiendavat seisukohta hageja menetluskulude osas esitada.
23.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus mõistlik ja vastab osutatud teenuse kvaliteedile. Hageja esindaja on vastanud kohtule tähtaegselt, osalenud menetlustoimingute tegemisel ega ole takistanud menetluse kulgu.
24.TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist. H M ei soovinud menetluskulude hüvitamist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.