Muud

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

Viru Maakohtule on esitatud D.S maksejõuetusavaldus. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused 370.00 eurot kuus, väljaminekud 360.00 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 12 491.35 euro ulatuses. Makseraskuste põhjendusteks märgib võlgnik, et on sattunud pettuse ohvriks, s.o kasutati tema ID-kaarti, millega võeti tema teadmata laenud. Võlgnik on osalise töövõimega ja töö leidmine on väga raske. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ega suuda tema nimel olevaid kohustusi täita. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis 24.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku 21.11.2025 aruandest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 371.00 eurot kuus, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 240.49 euro ulatuses, kohustustele lisanduvad viivised ning eelduslikult ka TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ning ta on töötu, andmed aktiivse tööotsingu kohta puuduvad. Kogutud teave viitab selgelt pankrotiolukorrale, mille kujunemise ajaks saab pidada 2024. aasta, mil võlgnik kaotas töökohta. 2025. aastal uuel töökohal saadav palk ei parandanud olukorda ning samal aastal võetud täiendavad suured laenud summas ca 8 500.00 eurot ning hasartmängud süvendasid olukorda veelgi. Võlgnik ei ole usaldusisiku päringutele ega telefonikõnedele vastanud. Arvestades, et võlgnik ei ole eelmenetluses üles näidanud koostöövalmidust, puuduvad ka perspektiivid menetluse edukaks läbiviimiseks. Usaldusisiku hinnangul võib eeltoodu (eeskätt ka suurte laenude võtmine olukorras, kus võlgnik pidi teadma, et ta ei suuda neid tagasi maksta) kokkuvõttes anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata FiMS § 45 lg 3 p 4 ja 5 alusel. Kuriteole viitavaid asjaolusid ning vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud. Kohus määras 24.10.2025 määrusega ka asjaolude arutamiseks ärakuulamise 25.11.2025 algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, kuhu kutsus võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik 25.11.2025 ärakuulamisele ei ilmunud. Usaldusisik teatas kohtule, et ta ei ole võlgnikuga ühendust saanud – võlgnik usaldusisiku kõnedele ja päringutele ei vasta. 2

Kohus määras uue ärakuulamise 17.12.2025 kell 11.00, ka sellele võlgnik ei ilmunud. Ärakuulamisel teatas usaldusisik, et ei ole jätkuvalt võlgnikuga ühendust saanud. Usaldusisik esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et võlgnik on usaldusisiku sõnumi telefoni teel kätte saanud, kuid ei ole sellele kuidagi reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata. Kohus selgitab, et FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus aga üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub kohustuste (tuvastatud vähemalt summas 11 240.49 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnik ei ole makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse ületamiseks tuleks seega kõne alla üksnes pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Samas nõustub kohus usaldusisikuga, et käesoleval juhul esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks FIMS § 45 lg 3 alusel. FIMS § 45 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse 3

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (p 4); kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma FIMS-is sätestatud kohustusi (p 5). Kohus märgib, et võlgnikul on mh kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutud andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Võlgnik aga kohtule ja usaldusisikule kättesaadav ei ole, ühtegi vajalikku teavet võlgnik usaldusisikule ei esitanud ega ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamistele. Võlgnik jättis usaldusisiku päringutele oma varalise seisu kohta vastamata, millega on olnud vähemalt raskelt hooletu, varjanud oma vara ning rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgniku täiendavate andmete esitamata jätmise tõttu ei ole usaldusisik saanud terviklikku ülevaadet võlgniku varalisest seisust. Lisaks nõustub kohus usaldusisikuga, et olemasolevate laenude kõrval veel täiendavate suurte laenude võtmine olukorras, kus võlgnik pidi teadma, et ta ei suuda neid tagasi maksta ning hasartmängude mängimine viitab selgelt vara raiskamisele. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu määratud ärakuulamisele, et selgitada, miks peaks tema suhtes vaatamata eelnevale kohustustest vabastamise menetluse algatama. Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Tulenevalt FIMS § 47 lg 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2). Kohustustest vabastamise menetlus eeldab seega võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnik ei ole seni aga mitte mingisugust huvi menetluse vastu üles näidanud. Kohus leiab seega, et menetluse algatamine olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik ega tema passiivsest käitumisest nähtuvalt ka tegelikku soovi menetlusega kaasnevaid kohustusi täita, ei oleks ka võlgniku huvides, sest sellega tekiks võlgnikule vaid täiendav kulu ning pikeneks nõuete aegumistähtaeg. Eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 2 teine lause). Võlgnik praeguses asjas aga menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Kuivõrd kohus jätab 4

eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata. Kohus selgitab ka, et avalduse rahuldamata jätmine ei tähenda, et võlgnik ei võiks aja möödumisel uuesti kohtule maksejõuetusavalduse esitada, kui ta on valmis ja suuteline täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Kohus vabastab usaldusisiku Svetlana Pilden usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Kohus tühistab avalduse rahuldamata jätmise tõttu 24.10.2025 määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Usaldusisik on kohtule teatanud, et on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 130.00 eurot ning taotlenud seega enda ülesannete täitmise eest tasu 1 170.00 eurot, millele lisandub käibemaks 280.80 eurot, s.o kokku 1 450.80 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega usaldusisiku tasuks 1 450.80 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

5

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda menetlusabi. Kuivõrd põhjendatud usaldusisiku töötunde on 9, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada 594.00 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 736.56 eurot. Ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 714.24 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

(allkirjastatud digitaalselt) Angelina Abol kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.