AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu avaldused M. A., alternatiivselt X korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu, registrikood 12831829 Lepinguline esindaja A. L. Puudutatud isik I: M. A., isikukood xxx Lepinguline esindaja H. K. Puudutatud isik II: X korteriühistu, registrikood xxx Lepinguline esindaja advokaat P. M.
3.Mõista X korteriühistult avaldaja kasuks välja 4814,06 eurot, sh kahjuhüvitis 1525,20 eurot X-xxx korteri osas ning 3288,86 eurot X-xxx korteri osas.
4.Mõista X korteriühistult avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4814,06 eurot alates 09.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.M. A. menetluskulud jätta avaldaja kanda.
6.Avaldaja menetluskulud jätta X korteriühistu kanda ning korteriühistu menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Avaldaja nõuded
1.Avaldaja esitas Tartu Maakohtule 30.09.2021 Tartu Maakohtule avalduse M. A.lt kahjuhüvitise 2368 euro ja viivise saamiseks ning 21.12.2021 avalduse M. A.lt kahjuhüvitise 4618,46 euro ja viivise saamiseks. Kohus liitis avaldused ühte menetlusse. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korterid aadressidel X, X-xxx ning X, X-xxx. Avaldaja ja korteriomanikud on sõlminud korterite kindlustamiseks kindlustuslepingud. 29.07.2021 sai avaldaja kahjuteated, mille kohaselt toimus 29.07.2021 korterites X, X-xxx ning X-xxx veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxx, mille omanik on M. A.. Korteris nr xxx purunes kaasomandis olev veetoru. Purunemiskoht asub enne veemõõtjat ja korteri sisendkraani. Seega on purunenud toru kaasomandis. Avaldaja leiab, et saab nõuda kahju hüvitamist igal juhul KÜ-lt. Sellise nõude esitamiseks piisab vaid sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest. Avaldaja on hüvitanud korteriomanikele põhjustatud kahju kokku summas 6986,46 eurot (2368+4618,46). Nõue on esitatud tulenevalt VÕS § 492 lg 1 kindlustusandja nõudena. Avaldaja taotleb korteris nr xxx toimunud veekahju osas mõista M. A.lt avaldaja kasuks välja kahju summas 2368 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 30.09.2021 summas 0,52 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.10.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Korteris nr xxx toimunud veekahju osas taotleb avaldaja mõista M. A.lt välja kahju summas 4618,46 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 21.12.2021 summas 13,16 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Alternatiivselt taotleb avaldaja mõista X korteriühistult avaldaja kasuks välja kahju kokku summas 6986,46 eurot (põhinõue), millest 4618,46 eurot on korterile 10 põhjustatud kahju ning 2368 € on korterile 2 põhjustatud kahju; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. M. A. seisukohad
2.M. A. vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu ja palub jätta need rahuldamata, alternatiivselt jätta avaldused rahuldamata ulatuses, millega avaldaja soovis kahjude hüvitamist M. A.lt; rahuldada avaldused ulatuses, mille kohus loeb tõendatuks kahju suuruse osas ning mõista tekkinud kahju välja KÜ-lt. M. A. ei vastuta kahju eest. Vaidlust ei ole selles, et väidetava kahju põhjuseks oli korteriomanike kaasomandis oleva hooneosa purunemine. M. A. ei rikkunud oma kohustusi, isegi kui jaatada tema kohustuse rikkumist, siis on M. A. vastutus igal juhul välistatud KOS § 11 lg 3 tulenevalt. M. A. teavitas kaasomandi eseme kahjustumisest korteriühistut viivitamatult ning varem ei olnud puudutatud isikul alust korteriühistust kahjustumisest, sest ohtu ei olnud võimalik ära tunda. Seega täitis M. A. tal lasuvaid kaasomandiga seonduvaid kohustusi. Korterite xxx, xxx ja xxx korteriomanikud ei teinud endast piisavalt, et kahju likvideerida ja levikut piirata. X korteriühistu teadis või pidi teadma torude halba seisukorda, sest seda on mitmetel kordadel ühistu üldkoosolekul arutatud.
Hinnapakkumistes on märgitud üksnes erinevad tööd ja nende hinnad, kuid puudub põhjendus ja selgitus, millised tööd ja millises ulatuses pidi tehtama just nimelt veekahjust tingitud tagajärgede likvideerimiseks ning millised tulenesid korteri igapäevakasutuse tõttu toimunud kulumisest. Ei selgu, millised kahjud täpselt olid tekitatud vee kahjust ja millises ulatuses ning millised korterite igapäevasest kulumisest. Ei ole võimalik määrata kahju ulatust ega kahjusummade suurust ning kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja kui kindlustusandja ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu ei ole tõendatud kahju ulatus. Kuna ei ole tõendatud kahju ulatus, ei ole tõendatud ka kahju summa suurus. Kahjude ulatus ja kahjusumma on kindlaks määramata ning kahjunõuded tuleb jätta rahuldamata. X korteriühistu seisukohad
3.KÜ vaidleb avaldustele täies ulatuses vastu ning taotleb rahuldada avaldaja avaldus M. A. vastu ulatuses, milles kohus loeb tõendatuks kahju suuruse; jätta rahuldamata avaldaja alternatiivne avaldus KÜ vastu. Tekkinud kahju eest vastutab M. A., kes on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust ning on oma süüd kahju tekkimisel kinnitanud korteriühistule. M. A. korteris toimus tema aktiivse tegevuse (kuulkraani lõhkumine), aga ka tegevusetuse (KÜ kaasamata jätmine, torustiku seisukorrast KÜ teavitamata jätmine) tõttu veeavarii ja vesi kahjustas ka kortereid nr xxx ja nr xxx, järelikult ei hoidunud M. A. tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KÜ ei nõustu nõudega tema vastu, sest korteriomandi nr xxx reaalosa ulatuses on teostatud kooskõlastamata remonttöid veetorustikuga. Tehtud remonttööd on otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kooskõlastamata remonttööde tagajärgede eest vastutab töid teostanud korteriomanik ehk M. A.. Kindlustusfirma saaks tagasinõudega M. A.lt välja nõuda üksnes tegeliku kahju. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse ulatuses, tuleb kahju hüvitist vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende tööde maksumus (kulud), mida ei olnud seal ennegi tehtud. Mõlema korteri - nii korteri nr xxx kui ka korteri nr xxx - ehitustööde nimekirjas on töid, mis ei ole põhjendatud või tõendatud. KÜ taotleb kahju hüvitise vähendamist ulatuses, mis ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mis läheks vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga. Korterite nr xxx ja xxx tegeliku seisukorra ja peale veeavariid tehtud tööde vahel esinevad vastuolud. Mõlema korteri tehtud töödest tuleb maha arvestada need tööd, mis ei olnud vajalikud algse seisukorra taastamiseks. Kuna avaldaja on kahjujuhtumi menetlusel ise olnud tõendite kogumisel hooletu, siis lasub sellest tulenev riisiko just avaldajal. KÜ ega keegi teine ei pea hüvitama kahju ulatuses, mida avaldaja ei ole suutnud veenvalt tõendada. Kohtu põhjendused
4.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva tsiviilasja seisukohast tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: -
X korterelamu korteris nr xxx toimus 29.07.2021 veeavarii;
-
Korteri nr xxx omanik on M. A.;
-
Veeavarii tagajärjel said mh kahjustada samas majas asuvad korterid nr xxx ja xxx;
-
Mõlema kahjustada saanud kindlustuslepingud avaldajaga;
-
Avaldaja on hüvitanud korteris nr xxx tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusvõtjale J. K.ile 2368 eurot ning korteris nr xxx tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusvõtjale A. K.ile 4618,46 eurot.
-
Tartu, X majas on moodustatud X korteriühistu.
korteri
kindlustamiseks
olid
sõlmitud
5.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. A
Nõue M. A. vastu
6.Riigikohus on leidnud korterelamu kasutamiseks vajalike seadmete kohta, et korteriomanike kaasomandis on ka korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (mh ühiskasutuses olevad torustikud), isegi kui need läbivad korteriomandi reaalosa (nt 2-17-7999, p 13.2). Alates
01.jaanuarist 2018 tuleneb sama korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1,3 ja 4. Riigikohus on ka leidnud, et maja ühiskommunikatsioonid (mh vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele. Korteri eseme reaalosa teenindavad torustiku osad võivad kuuluda ka korteriomandi eriomandi koosseisu (2-17-7999, p 13.4). Veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ja on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, saavad kuuluda korteriomandi eriomandi eseme hulka KrtS § 4 järgi (2-17-7999, p 13.3).
7.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on tegemist ühiskasutuses oleva veetorustikuga, sh kuulub ühiskasutusse torustikul olev kraan, mille külge oli kohtule esitatud fotodest nähtuvalt ühendatud korteri veemõõdik. Seega oli kahju tekkimine põhjustatud kaasomandi koosseisu kuuluva torustiku osa purunemisest.
8.Avaldaja on algselt esitatud nõuetes leidnud, et kahju eest vastutab M. A., kes on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud korteriomaniku kohustust. 09.02.2023 esitatud menetlusdokumendis esitas avaldaja alternatiivse kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Lõppseisukohas on avaldaja asunud seisukohale, et kahju eest vastutavad korteriomanik ja korteriühistu solidaarselt. Kohus nõustub, et kaasomandi esemest lähtuva kahju hüvitamist on põhimõtteliselt võimalik nõuda nii korteriomanikult, kelle eriomandi piires kaasomandi ese asub, kui ka korteriühistult, samuti võivad korteriomanik ja korteriühistu vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt.
9.Avaldaja korteriomanikult kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: teine korteriomanik on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Avaldaja leiab, et M. A. on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
11.Riigikohus on selgitanud korteriomaniku kohustusi kaasomandi eseme kasutamisel ning leidnud, et kaasomandi eset tuleb kasutada selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike õigusi; korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Ka on riigikohus leidnud, et korteriomanikul on kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule tulenevalt KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (nt 2-18-13649, p 16). Riigikohus on selgitanud ka, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (nt 2-18-13649, p 21).
12.Veeleke lähtus M. A.le kuuluva korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest. Seega saab Riigikohtu selgitustest tulenevalt eeldada, et M. A. rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Järelikult peab M. A. vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.
13.M. A. selgitusel hakkas kuulkraani kinnikeeramisel püstikutorust korterisse suubuva toru ja kuulkraani kinnituskoha vahelt vett pritsima. Mõne hetke pärast tuli kuulkraan vee surve tõttu püstikutoru otsast täielikult lahti, mille tõttu hakkas vesi torust välja voolama. M. A. leiab, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
14.Asjas on esitatud Avariiteenused OÜ 14.10.2021 defekteerimise akt, milles on kirjeldatud korteris nr xxx toimunud veelekke kohta. Aktist nähtuvalt oli murdunud külmavee püstikule keevitusmeetodil ühendatud terastoru keermestatud ots, millele kinnitus korteri peakraan. Peakraan murdus maha koos terastoru keermestatud otsaga. Toru välisel vaatlusel ei ole läbiroostetamist näha. Piltidelt on näha, et toru on hakanud seestpoolt roostetama ja toru sein seetõttu muutunud õhukeseks, mille tõttu keermestatud osa maha murdus. Menetlusosalised ei ole Avariiteenused OÜ 14.10.2021 akti sisu vaidlustanud, kuigi on akti ning selle lisaks olevaid fotosid erinevalt tõlgendanud. Kohus loeb akti koostatuks erialaste teadmistega isiku poolt ning arvestab seda ühe tõendina.
15.Kohus tuvastab uuritud tõendite ja selgituste alusel, et veeavarii toimus korteri nr xxx köögis köögisegisti vahetamise ajal kraanikausi all enne veearvesteid asuva külmaveetoru ja kuulkraani ühenduskoha purunemise tagajärjel. Kohus järeldab, et külmaveetoru otsa murdumise põhjustas toru sees toimunud roostetamise protsess, mille tagajärjel oli toru sein muutunud niivõrd õhukeseks, et murdus toru otsa kinnitatud kuulkraani keeramisel.
16.Arvestades 14.10.2021 aktis märgitud asjaoluga, mille kohaselt ei ole toru läbiroostetamist välisel vaatlusel näha, ning kohtule esitatud fotodega torustikust ja lekkekohast, leiab kohus, et korteriomanikul puudus mõistlik võimalus roostetamise
tuvastamiseks ning korteriomanik tuleb lugeda oma hoolsuskohustuse täitnuks välise ülevaatuse tegemisel. Olukorras, kus toru välisel vaatlusel ei saanud toru sisemist seisukorda tuvastada, ei saa eeldada, et korteriomanik oleks pidanud asuma põhjalikult kontrollima veetoru enne kaasomandi eseme kasutamist, s.o toru külge kinnitatud kraani keeramist. Sellise kohustuse jaatamine viiks korteriomaniku jaoks ebamõistlikult koormava kontrollikohustuseni. Avaldaja ja KÜ viide 14.10.2021 aktis olevalt fotolt nähtuvale toru välispinnal asuvale võimalikule üksikule roostejäljele ei ole piisav korteriomaniku sellise kohustuse tuvastamiseks, ka oleks ebamõistlik korteriomanikult nõuda igast kaasomandi esemel olevast kulumis- või roostejäljest KÜ teavitamist, seda eriti olukorras, kus KÜ on kohtule ise kinnitanud, et maja veetorustik ei ole uus ja teatud kulumine on aastatega on kulumine kindlasti toimunud. Korteriomaniku kohustust põhjalikumaks kontrolliks ning KÜ teavitamiseks tuleks jaatada juhul, kui visuaalsel vaatlusel ilmneb üheselt arusaadavalt kaasomandi eseme kahjustumise oht. Kuigi fotodelt nähtuvalt on toru määrdunud ning kulunud, kohtu hinnangul sellist ohtu fotolt siiski otseselt ei nähtu.
17.Asjas on tõstatatud küsimus, kas M. A. oleks pidanud teavitama KÜ-d eelseisvast tööst, sh taotlenud külma vee sulgemist KÜ poolt. Kohus ei näe uuritu alusel, miks see oleks pidanud olema vajalik. Olukorras, kus korteriomanik asus vahetama segistit ning tema korteris oleval kaasomandi osasse kuuluval veetorustikul paiknes kraan veeühenduse sulgemiseks, piisanukski tavapärases olukorras maja ning korteri veetorustikku ühendava kraani sulgemisest. Tõenditest ei nähtu, et korteris asuti tegema selliseid töid, mis eeldanuks vee sulgemist kogu majas, sh kogu püstakus. Segisti vahetus ei ole kohtuniku isikliku kogemuse alusel ning konkreetses korteris eraldi vee sulgemise võimaluse olemasolul selline remonttöö, mis eeldaks ja vajaks KÜ teavitamist ning eraldi meetmete tarvitusele võtmist, sh majas või püstakus vee sulgemist. Kuigi KÜ on väitnud, et varasemalt on sarnastel juhtudel püstak veest tühjaks lastud, et ennetada kahju tekkimist, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole.
18.M. A. selgitusel tal puudus alus arvata, et külmaveetoru kuulkraani kinni keeramisel võiks toru keermestatud ots murduda. Asjas puuduvad sellised tõendid, millest kohus saaks järeldada, et M. A. pidanuks mingil põhjusel asuma torustiku seisukorda enne kraani kasutamist põhjalikumalt kontrollima. Samuti puuduvad tõendid, millest kohus saaks järeldada, et M. A. kasutas kaasomandi osa viisil, mis viis selle kahjustumiseni (nt kasutas vääraid töövõtteid, sh kasutas kraani keeramiseks ebamõistlikult suurt jõudu, mille tagajärjel toru purunes; või lausa murdis toru tahtlikult või ettevaatamatusest). Kohtule esitatud KÜ 03.08.2021 e-kirja kindlustusandjale ega KÜ esindaja 15.03.2022 kirja sellisteks tõenditeks pidada ei saa, kuivõrd tegemist on üksnes KÜ esindaja (st mitte asjatundja) arvamusega, mis ei haaku konkreetse lekkekoha ülevaadanud asjatundja seisukohaga. Toru purunemine ja veeleke toimus kohtu hinnangul uuritud tõenditest tulenevalt kaasomandi osa tavapärase kasutamise tulemusena.
19.Vaidlust ei ole selles, et kohe pärast toru purunemist helistas M. A. KÜ esindajale ning palus püstiku veetorustikus vesi kinni keerata. Seda ka tehti. Seega täitis M. A. oma kohustuse viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest.
20.Kohtul puudub alus tuvastamaks, et M. A. oleks rikkunud kaasomandi osa korrashoiukohustust või alalhoiukohustust. Seega puudub M. A. vastutuse eeldus kahju
hüvitamise nõude esitamisel, samuti ei vastuta M. A. kahju eest solidaarselt KÜ-ga. Kohus jätab nõude M. A. vastu rahuldamata. Nõue korteriühistu vastu
B
21.Kuivõrd veeleke lähtus M. A. korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest ning kohus on tuvastanud, et M. A. ei ole oma kohustusi rikkunud, tuleb kohtul kaaluda korteriühistu vastutust.
22.Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu võib VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Riigikohus on ka selgitanud, et korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (2-18-13649, p 13 ja 17).
23.M. A. väitel on maja veetorud halvas seisukorras ning torude vahetust on arutatud korteriühistu koosolekul. Veetorude üldise halva seisukorra kohta on esitatud korteriühistu üldkoosolekute protokollid 03.06.2013, 21.06.2017 ja 24.01.2018, millest kohtu hinnangul siiski ei saa järeldada torustike üldist halba seisukorda, samuti konkreetselt M. A. korterit läbiva torustiku seisukorda. Ka pole tõendatud, et M. A. oleks KÜ-d teavitanud tema korteris oleva veetorustiku halvast seisukorrast. Kohus nõustub KÜ-ga selles, et korteriomanik peaks andma KÜle indikatsiooni tema korteromandi eriomandi piires asuva kaasomandisse kuuluva torustiku kontrollimise vajadusest. Pärast sellise info saamist on eeldatav, et KÜ astub samme maja tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimiseks, remonttööde korraldamiseks jmt. Olukorras, kus asjas ei ole tõendatud, et M. A. oleks KÜ-d konkreetsest kahju tekkimise ohust teavitanud, ei ole alust ette heita KÜ-le tegevusetust. KÜ ei ole kohtu hinnangul oma kohustusi rikkunud.
24.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud ei M. A. ega KÜ kohustuste rikkumist, saab Riigikohtu seisukohtadega arvestades avaldaja nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (2-18-13649, p 18). Kahju suurus ja hüvitamine
C X-xxx
25.Avaldaja nõuab 2368 euro hüvitamist, mille avaldaja tasus kindlustusvõtjale L. K.ile vastavalt kindlustuslepingule.
26.Kahju suuruse tõendamiseks on esitatud Ajaver OÜ remondikalkulatsioon summas 4113 eurot. Kalkulatsioonis on loetletud järgmised tööd: korteris kolimis- ja kinnikatmistööd 150,00; köögimööbli demontaaž/montaaž 230,00; parkettide eemaldamine köögis ja magamistoas 20 m2, 3 eur/m2, 60,00; köögi laes osaline kipsplaadi vahetus 70,00; lagede viimistlemine (köök, esik, magamistuba) 26 m2, 17
27.Avaldaja 30.09.2021 avalduse lisana on esitatud fotod X-xxx korterist. Kohus kuulas 26.10.2023 kohtuistungil tunnistajana üle L. K.i, kes avaldas, et fotod on tehtud korteris nr xxx, mis kuulub tunnistaja tütrele ning kus tunnistaja elab. Korteris on 2 tuba, köök ja esik. Fotod tegi tunnistaja väimees veekahju toimumise päeval juulis 2021. Kahjustada said esik, köök ja väike tuba. Väikeses toas (fotod dtl 22, 23, 24, 26, 27, 28) said kahjustada sein, põrand, kapp ja lagi. Köögis (fotod dtl 30, 31, 25) said kahjustada põrand, lagi ja sein. Esikus (fotod dtl 29, 32, 33, 25) said kahjustada põrand, pistikupesa, sein oli märg. Pärast kuivamist laminaatparkett pundus. Viimati tehti korteris remonti suures toas 2014. aastal, esikus 3 aastat tagasi. Kui tunnistaja nägi, et vett tuleb, hakkas ta lapiga põrandalt vett koristama. Põranda materjal enne õnnetust oli laminaat. Tunnistaja sai raha ja tegi ise korteris remondi. Köögis oli seinale kinnitatud riiul. X-xxx
28.Avaldaja nõuab 4618,46 euro hüvitamist, mille avaldaja tasus Kindlustustööde OÜ-le X-xxx korteris tehtud tööde eest. Kohtule on esitatud Kindlustustööde OÜ 18.08.2021 hinnapakkumine summas 4718,46 eurot. Kindlustustööde OÜ on esitanud 16.11.2021 avaldajale arve summas 4618,46 eurot ning avaldaja on arve samal päeval tasunud.
29.Hinnapakkumises sisalduvad järgmised tööd: Lammutustööd ja kahjustada saanud materjalide eemaldamine 748,00; lae viimistlemine köögis 111,30; aluspõranda ehitus koridoris 49,80; linoleumi paigaldus koridoris 107,10; põrandaliistude paigaldus koridoris 34,80; tapeedi vahetus elutoas 835,80; lae viimistlemine magamistoas 174,90; tapeedi vahetus magamistoas 716,40; linoleum, sh 10% varu 82,47; põrandaliistud, sh 10% varu 51,48; tapeet rulli 20 250,00; elektrikontroll, pisiremont 360,00; objekti koristus 90,00; abimaterjalid ja kinnitusvahendid 170,00; transport, jäätmete utiliseerimine 150,00.
30.Avaldaja 21.12.2021 avalduse lisana ning 31.03.2023 taotluse lisana on esitatud fotod X-xxx korterist. Kohus kuulas 26.10.2023 kohtuistungil tunnistajana üle A. K.i, kes avaldas, et fotod on tehtud korteris nr xxx, mis kuulub tunnistajale. Fotod tegi pärast õnnetust korterisse tulnud hindaja. Korteris on 2 tuba (elutuba ja väike tuba), köök ja esik. Kahjustada said tapeedid ja laed mõlemas toas, koridoris põrand, köögis lagi. Tubades tegi tunnistaja põrandad ise korda, seda kindlustus ei hüvitanud. Viimati tehti korteris remonti väga ammu, köögis ja esikus vist 5 aastat tagasi. Remondi käigus midagi ei lammutatud. Kohtu seisukoht
31.VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Olukorras, kus kohtu hinnangul saab kahju hüvitamist nõuda korteriühistult, lähtub kohus Riigikohtu seisukohast (2-18-13649, p 19), mille kohaselt KrtS § 12 lg 2
ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga.
32.Kohtu arvates ei saa vaidlust olla selles, et mõlemad korterid said korterist nr xxx lähtunud veelekke tagajärjel kahjustada. Siiski on kohtule esitatud tõendid puudulikud. Mõlema korteri osas on avaldaja esitatud fotod väheinformatiivsed ning tõendina väheväärtuslikud, mida ei muutnud oluliselt ka tunnistajate küsitlemine fotodel kujutatu selgitamiseks.
33.Uuritu alusel tuleb asuda seisukohale, et korteris nr xxx said veekahjustusi seinad ja põrandad korteri esikus, köögis ja ühes tubadest. Ajaver OÜ hinnapakkumise ning tunnistaja ütluste põhjal on kohtul keeruline kahju ulatust võimalik täpselt hinnata, sh millised remonditööd on vajalikud 29.07.2021 tekkinud veekahjustuste tagajärgede eemaldamiseks ning korteri seisukorra taastamiseks. Kohus nõustub, et üksnes remonditööde kirjeldamine hinnapakkumises ei põhjenda nende vajalikkust konkreetse kahjusündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Korteris nr xxx said kahjustada seinad, põrandad ja laed. Ka siin on kahjustuste ulatus ebaselge. Sarnaselt korteriga xxx ei ole ka korter xxx puhul kohtule esitatud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise põhjal kohtul võimalik täpselt hinnata kahju ulatust ning kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde põhjendatust.
34.Kohus märgib, et veeavarii toimumise hetkel ei olnud kahjustada saanud korterites remonti tehtud vähemalt viimase 5 aasta jooksul, kusjuures ka siis tehti seda vaid osades ruumides. Kohus nõustub KÜ-ga selles, et remonttööde teostamise tagajärjel said kahjustatud isikud uue viimistluse tubades ning selles, et olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse ulatuses, tuleb kahju hüvitist vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende tööde maksumus (kulud), mida ei olnud seal enne tehtud.
35.Mõlema korteri ehitustööde nimekirjas on töid, mis ei ole põhjendatud.
36.Korter xxx remonditööde hinnapakkumises sisaldub uus naturaalparkett magamistuppa ning selle paigaldamine. Tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et eelnevalt ei olnud korteris naturaalparkett, vaid samast hinnapakkumisest nähtuva hinnaga arvestades oluliselt odavam laminaatparkett. Juhul kui korterisse paigaldati senisest kallimast materjalist põrand, ei ole enam tegemist kahjustatud asja taastamisega ega mõistliku kuluga. Ka hõlmab hinnapakkumine köögimööbli demontaaži/montaaži, samas tunnistaja kinnitusel tuli köögis maha võtta üksnes seinal olnud riiul. Sellise töö hind 230 eurot kohtu hinnangul on põhjendamatu. Samuti hõlmab hinnapakkumine lagede viimistlemist köögis, esikus ja magamistoas. Tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et esiku lagi kahjustada ei saanud. Seega tuleb osaliselt lagede viimistlusele kulunud kahjusummat vähendada.
37.Korter xxx osas on hinnapakkumine ja tunnistaja ütlused vastuolulised osas, mis puudutab lammutustöid – need sisalduvad hinnapakkumises, kuid tunnistaja kinnitusel lammutustöid ei tehtud. Hinnapakkumise sisalduva elektrikontrolli tegemise vajadus
esitatud tõenditest ei selgu, sh ei nähtu tunnistaja ütlustest, et esinenuks vajadus elektritööde tegemiseks.
38.Arvestades VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 sätestatuga vähendab kohus kahju suurust osas, mida kohus ei loe põhjendatuks ega mõistlikuks.
39.Korter xxx osas vähendab kohus kahju suurust Ajaver OÜ remondikalkulatsioonis toodud järgmiste tööde osas: lagede viimistlemine esikus summas 147,30 eurot (1/3 köögi, esiku ja magamistoa lagede viimistlemise koguhinnast 442 eurot); uus naturaalparkett magamistuppa summas 325 eurot; köögimööbli demontaaž/montaaž summas 230 eurot. Kokku on vähendatud summa 702,30 eurot, koos käibemaksuga 842,80 eurot. Kohus loeb väljamõistetavaks kahjuks 1525,20 eurot (2368-842,80). Korter xxx osas vähendab kohus kahju suurust Kindlustustööde OÜ hinnapakkumises toodud järgmiste tööde osas: lammutustööd ja kahjustada saanud materjalide eemaldamine summas 748 eurot; elektrikontroll ja pisiremont 360 eurot. Kokku on vähendatud summa 1108 eurot, koos käibemaksuga 1329,60 eurot. Kohus loeb väljamõistetavaks kahjuks 3288,86 eurot (4618,46-1329,60). Kokku loeb kohus tõendatud kahjuks ning mõistab korteriühistult välja kahjuhüvitise summas 4814,06 eurot (1525,20+3288,86).
40.Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude vastavalt VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367, kohtumenetluses 09.02.2023 esitatud alternatiivsele kahju hüvitamise nõudele korteriühistu vastu ning väljamõistetud kahjuhüvitise summale. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
42.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaoluga, et kohus jättis avalduse M. A. osas rahuldamata, kuid rahuldas selle KÜ osas, samuti avalduse rahuldatud osa mahtu võrreldes algselt esitatud nõudega, peab kohus õiglaseks jätta M. A. menetluskulud avaldaja kanda, avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda ning korteriühistu kulud korteriühistu enda kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
44.TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
45.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.