X ja Y hagid Aiandusühistu Kevadine ja C vastu omandi rikkumise lõpetamiseks või alternatiivselt kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aiandusühistu Kevadine ja C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Aiandusühistu Kevadine osas 3500 eurot C osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (vastustaja I): X (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Hageja II (vastustaja II): Y (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja I (apellant I): Aiandusühistu Kevadine (registrikood 80091519) Kostja II (apellant II): C (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Tatjana Kalin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus ja saata tsiviilasi hagejate alternatiivse nõude osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-19-17537 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y esitasid 08.11.2019 (täpsustatud 30.09.2021) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Aiandusühistu Kevadine ja C vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks või alternatiivselt kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks.
1.1.Hagejad paluvad kohustada kostjaid lõpetama hagejate omandi kahjustamine. Omandi kahjustamise lõpetamiseks paluvad hagejad kohustada kostjat I ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest taastama kostjale I kuuluval kinnisasjal (registriosa numbriga 1780237, katastritunnusega 31705:033:0310) hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel rajatud küvetid ( kraavid ) arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kujul. Samuti paluvad hagejad kohustada kostjat II ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest rajama või lubama rajada elamumaa kinnistul (registriosa numbriga 574537 katastritunnusega 3175:033:0130) arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavi või toru.
1.2.Alternatiivselt paluvad hagejad määrata, et Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus, Kevadine vkt 10 asuva elamumaa (registriosa number 544437, katastritunnus 31705:033:0100), igakordne omanik ja Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus Kevade vkt 22 asuva elamumaa (registriosa number 564537, katastritunnus 31705:033:0220) igakordne omanik on õigustatud juhtima sade- ja liigvett läbi Rapla maakonnas, Aespa alevikus Kevadine üldmaa kinnistu (registriosa number 1780237, katastritunnus 31705:033:0310) ja Rapla maakonnas, Aespa alevikus Kevade vkt 13 asuva elamumaa kinnistu (registriosa number 574537, katastritunnus 31705:033:0130), vastavalt arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavide ja/või toru. Valitsevate kinnisasjade omanikel on õigus taastada/rajada teenivatel kinnisasjadel küvetid ja/või toru vastavalt arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisele nr 2. Lisaks paluvad hagejad kanda registriosade nr 544437, 564537, 1780237 ja 564537 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märge: „Registriosa nr 544437, 564537 kinnisasjade igakordsed omanikud on õigustatud juhtima sade – ja liigvett läbi registriossa nr 1780237 ja 574537 kantud kinnisasjade vastavalt arhitekt RA`i poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 alusel taastatud kraavide/küvettide“.
2.Hageja I on Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus Kevade väikekoht (vkt) 10 asuva elamumaa (registriosa nr 544437, katastritunnus 31705:033:0100) (edaspidi ka Kevade 10 kinnistu) omanik. Hageja II on Aespa alevikus Kevade vkt 22 asuva elamumaa (registriosa nr
2-19-17537 564537, katastritunnus 31705:033:0220) (edaspidi ka Kevade 22 kinnistu) omanik. Kostjale I kuulub Aespa alevikus elamumaa (registriosa nr 1780237, katastritunnus 31705:033:0310), mille nimi on „Kevadine üldmaa“ (edaspidi ka Kevadine üldmaa kinnistu). Kostja II on Aespa alevikus Kevade vkt 13 asuva elamumaa (registriosa nr 574537, katastritunnus 31705:033:0130) (edaspidi ka Kevade 13 kinnistu) omanik. Kostja I on aianduskooperatiivi Kevad õigusjärglane.
3.Aianduskooperatiivi territoorium jaotati, ehitati välja teed ja kommunikatsioonid ning hoonestati hoonestuskava ja tehnovarustuse projekti V/E Respro töö nr 011/90-P (edaspidi ka Hoonestuskava projekt) alusel. Hoonestuskava projekt on Kohila Vallavalitsuse kinnitusel ainuke maa-ala kohta kehtiv projektdokument. Hoonestuskava projekt on mahukas dokumentatsioonipakett mitmes köites koos seletuskirjade ja joonistega. Projekti I köide „Seletuskiri ja joonised“ on dateeritud 1991. a ja sisukorra p 12 järgi sisaldab projekt seitset joonist, sh joonist nr 3 „Teed ja ühisterritooriumid“. Projekti seletuskirja p 5 kohaselt oli vete ärajuhtimiseks ette nähtud kasutada küvettide ja asbotsementtorude süsteemi. Mingit maaparandusprojekti ei ole aianduskooperatiivi maa-ala kohta kunagi nõutud ega koostatud. Hageja I, ühistu juhatuse liikmena, kooskõlastas kostja II erastatava maaüksuse moodustamisel katastriüksuse plaani.
4.Peale aianduskooperatiivi liikmetele aiamaade erastamist kujunes olukord, kus Kevadine üldmaa kinnistut ümbritsevad ringina 30 väikekoha maaüksust, sh hagejate kinnistud. Hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ kohaselt rajati aianduskooperatiivi Kevad territooriumile ringtee, mis pidi külgnema mõlemast küljest lahtiste kraavidega ehk küvettidega, mis olid ette nähtud sadevee (liigvee) ärajuhtimiseks aianduskooperatiivi territooriumilt. Lahtised kraavid ehitati välja ainult ringtee välisküljele. Kraavid asuvad Kevadine üldmaa kinnistu territooriumil ja vesi juhiti ära Hoonestuskava projektis ette nähtud kraavi kaudu, mis asus aianduskooperatiivi territooriumil ja nüüdseks kostja II erastatud Kevade 13 kinnistul. Rajatud küvetid (kraavid) tagasid vee ära-juhtimise ka hagejate kinnistutelt ja liigvee probleemi ei esinenud. Aastate jooksul on mõned maaomanikud oma kinnistuga külgneva kraaviosa täitnud, mõni on paigaldanud kraavi truubi. Kostja II on tema kinnistul asunud kraavi täies ulatuses pinnasega täitnud. Kraavide osalise täitmise tagajärjel on likvideerunud vee äravoolu süsteem kinnistute territooriumitelt.
5.Hagejate kinnistuid kahjustab periooditi esinev liigvesi, mis tekib sademetest, kas vihmast või lume sulamisest. Liigveel puudub maapinna reljeefi tõttu hagejate kinnistutelt äravool, mistõttu vesi seisab kinnistutel, kuni see maa sisse imendub või aurustub. Liigvesi takistab hagejate kinnisasjade normaalset ja sihipärast kasutamist - pinnas muutub pehmeks. Liigvee probleem tekkis peale seda, kui kostja I kinnistul likvideeriti osaliselt ringteega külgnev küvett ja kostja II kinnistul täielikult ringteega külgneva küveti jätk. Kraavide likvideerimise tõttu puudub vee äravool. Kostjad, kes on ise likvideerinud või lubanud likvideerida vastava loata vett ära juhtivad kraavid, rikuvad hagejate omandiõigust. Liigvee probleemi saab lahendada vett ära juhtivate küvettide taastamise läbi.
6.Kuigi kostja I tellis ala geodeetilise mõõdistamise ja arhitekt RAlt liigvee ärajuhtimise eskiisprojekti, mis sisaldab erinevaid kraavivariante, siis otsust kraavid taastada vastu ei võeta. Kostja I 10. augusti 2019 üldkoosolek võttis vastu otsuse, mis välistab liigvee ärajuhtimiseks kostja I tegevuse. Kostjad ühelt poolt tunnistavad liigvee probleemi, teisalt väidavad, et kaebusi liigvee küsimuses pole ja alates 2009. a üleujutusi aerofotodelt ei nähtu.
7.Kõige ratsionaalsem ja tehniliselt lihtsamini realiseeritav lahendus oleks vee ära-juhtimine kuivenduskraavi, mis asub riigimaa kinnistul Kernu metskond 172 (katastritunnus 72704:003:0365). Arhitekt RAlt pidas paikvaatluse järgselt kõige mõistlikumaks liigvee
2-19-17537 ärajuhtimise lahenduseks asendiplaani joonisel nr 2 kujutatud varianti ja täpsustas joonist selliselt, et kraav või toru kulgeks Kevade 13 ja 14 kinnistute piiril. Arhitekt küsis Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) kooskõlastust vee ärajuhtimiseks plaanis ja taotluses märgitud viisil. RMK väljastas nõusoleku. Vee ärajuhtimine ei kahjusta kostja II omandit ja ei alanda selle väärtust. Vee ärajuhtimine toimub maa-aluse toruga kostja II kinnistu piiril. Toru asukohas rajatisi, istikud, muru vm kahjustuvaid objekte ei asu. Kohila Vallavalitsuse 23. septembri 2022 kirjast nähtub, et RA joonise nr 2 järgi on võimalik liigvee probleemi lahendamine ning selle realiseerimine ei nõua ehitusluba. Ühtegi muud alternatiivset ja realiseeritavat varianti liigvee probleemi lahendamiseks ei ole. Kostjate vastuväited
8.Kostjad palusid jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist või selle jätkuvat tekitamist kostjate tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Puudub põhjuslik seos. Hagi on esitatud ekslikult kostja II vastu, kuna hagiavalduses lisatud joonise nr 2 järgi tuleb kraavid rajada kinnistute nr 14 ja 15 vahelt.
9.Arusaamatu on väide, et Hoonestuskava projekt on Kohila Vallavalitsuse kinnitusel ainuke maa-ala kohta kehtiv projektdokument. Vallavalitsus ei ole probleemi üksikasjadesse süvenenud või on neid ignoreerinud. Teede ja kraavide ehitusprojekt puudub, on vaid ehitusplaanid, mida pole realiseeritud. Kooperatiivi kinnitatud ehitusprojektil kruntidelt vee ärajuhtimise kraavid puuduvad. Üldmaa-ala ja tegelik tee ei vasta 1991. a Hoonestuskava projektile, vaid vastab Osaühingu EKE projekti Maamõõdubüroo 1995. a märtsis koostatud vallaarhitekti kinnitatud plaanile. Hoonestuskava projektis ei ole kunagi olnud kruntide maaparanduskava. Iga omanik tegeleb oma krundi maaparandusega ise vastavalt oma koostatud ja Kohila Vallavalitsuse kinnitatud ehituskavale ja eramaa kasutamise kavale. Vett ei juhitud ära ringteega külgnevast kraavist Hoonestuskava projektis märgitud kraavi kaudu. Kraav lõppes Kevade 13 kinnistul ja ei juhtinud vett kuhugi. Projekti kohaselt on tegemist teega külgnevate küvettidega, mis kuivendavad teed, mitte krunte. Kostja I juhatus pöördus 2018. a abi saamiseks Keskkonnaameti, Kohila Vallavalitsuse ning aktsiaseltsi Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (AS Maa ja Vesi) poole. RMK ning AS Maa ja Vesi kinnitasid, et puudub nii äravool kui ka maaparandussüsteem ja küvettide taastamine ei lahenda liigvee probleemi. Töögrupp, eesotsas hagejatega, surusid arhitektile peale oma arvamust eesmärgil taastada projekti variant, mida polnud olemas.
10.Aiandusühistu Kevadine põhikirja kohaselt peavad kõik territooriumil teostatavad tööd olema ühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud. Üldkoosolek, mis toimus kahes osas,
10.augustil ja 24. augustil 2019, käsitles kooperatiivi üldmaa kuivenduse küsimust. Koosolekutel esitas arhitekt 6 ettepanekut, sh variandi nr 6 hageja I krundi kaudu ja variandi nr 3 hageja II krundi kaudu vee äravooluks. Hagejad nõusolekut vee ärajuhtimiseks oma krundilt ei andnud.
11.Hageja I ise ajas küveti kinni piki oma krunti. Hageja I kinnistu ei asu üleujutataval alal. Hageja II on pahatahtlik, kuna hageja II omandas kinnistu 2. septembril 2019 ja juba kaks kuud hiljem, esitas kohtule hagi. Hageja II teadis omandatud kinnistu olukorda. Fotodelt ei ole aru saada, millal need on tehtud ja millist kinnistut pildistati. Kevade vkt 9, 19, 20, 21 ja 22 kinnistud ei ole kunagi oma kruntide üleujutuse kohta kaebusi esitanud. Maa-ameti fotode kohaselt ei ole territooriumi üleujutust alates 2009. a fikseeritud.
12.Lume sulamine ja veetaseme tõus ei saa olla nõude esitamise põhjuseks. Liigvee esinemise põhjus on geograafiline asend ja ilmastik, mitte pinnareljeef. Kraavide taastamine ei lahenda
2-19-17537 liigvee probleeme, kuna puudub äravool ühistu territooriumilt. Kraavide ehitamine süvendaks probleemi, kuna juhiks vee ühistu kõrgemalt idapoolselt osalt hagejate kinnistute suunas. Hagejate soovitud kaevetööde asukoht ja kraavi sügavus erinevad Hoonestuskava projektist. Hagejad soovivad ebaseaduslikke töid teostada ühistu vahenditega. Selleks pole kehtivat dokumentatsiooni ega ühistu liikmete nõusolekut. Arhitekti jooniseid saab kasutada ainult omanike kokkuleppel. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagid ja kohustas kostjaid lõpetama hagejate omandiõiguse rikkumine. Maakohus kohustas kostjat I omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest taastama kostjale I kuuluval kinnistul registriosa numbriga 1780237 ja katastritunnusega 31705:033:0310 hoonestuskava ja tehnovarustuse projekt V/E Respro töö nr 011/90-P Aianduskooperatiivi „Kevad“ joonise „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel rajatavad küvetid (kraavid) arhitekt RA poolt Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kujul. Maakohus kohustas kostjat II omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest rajama või lubama rajada elamumaa kinnistul registriosa numbriga 574537 ja katastritunnusega 3175:033:0130 arhitekt RAi poolt Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavi või toru. Hagejate menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
14.Hagejate väitel kahjustab kinnistuid periooditi sademetest (lumi, vihm) tekkiv liigvesi, mis maapinna reljeefi tõttu hagejate kinnistutelt ära ei voola. Kuna kinnistute pinnas muutub pehmeks, siis takistab see kinnistute normaalset ja sihipärast kasutamist. Liigvee probleem tekkis peale seda, kui kostja I kinnistul likvideeriti osaliselt ringteega külgnev küvett ja kostja II kinnistul täielikult ringteega külgneva küveti jätk. Kraavide likvideerimise tõttu puudub vee äravool. Kostjad, kes on ise likvideerinud või lubanud likvideerida vastava loata vett ära juhtivad kraavid, rikuvad hagejate omandiõigust. Kohtu hinnangul saab hagejate põhinõude õiguslik alus olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 89.
15.Asjas esitatud tõendite (fotod, videod ning hageja II 30. septembri 2021 menetlusdokumendi lisad 3.1.-3.11., 4.2., 4.4.-4.11.) alusel luges kohus tuvastatuks, et aiandusühistu Kevadine territooriumil, sh hageja I kinnistul ja hageja II kinnistul esineb periooditi liigvesi. Asjaolu, et pinnase reljeefist tulenevalt kannatavad nii sade- kui lume sulamisvee all eriti Kevade vkt 9, 19, 20, 21 ja 22 maaüksused, ei tähenda, et hageja I kinnistul liigvett aeg-ajalt ei esineks.
16.Omandiõiguse rikkumise nõude esitamiseks ei pea omandi kahjustamine olema aastaringne, vaid sellise nõude esitamiseks piisab iseenesest ka perioodiliselt esinevast liigveest. Samuti ei ole oluline, kas omanik oli rikkumisest teadlik. Seega ei välista hageja I varasem aiandusühistu juhatuse liikme staatus ja hageja II kinnistu omandamise hetkel olev teadmine liigveest nende kui kinnistute omanike õigust nõuda võimaliku rikkumise kõrvaldamist.
17.Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses võib olla mis tahes tegu või olukord, mis toob kaasa sekkumise omaniku õigustesse ning piirab omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle täielikku õiguslikku võimu. Elamumaal esinevad üleujutused, isegi kui need esinevad aeg-ajalt, takistavad omanikul elamumaa otstarbekohast kasutamist.
18.Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega, et kostjate tegevuse ja hagejate omandiõiguse rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Liigniiskuse aiandusühistu territooriumil põhjustab
2-19-17537 küll looduslik pinnareljeef ja sademed, kuid liigvee äravoolukraavide puudumist tuleb pidada kostjate poolseks hagejate omandiõiguse rikkumiseks. Omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane, välja arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub tõendada rikkumist õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma. Kostjad ei ole sellist õigustavat asjaolu, miks hagejad peavad üleujutatud elamumaal viibimist periooditi taluma, tõendanud. Kostja I oleks saanud küvettide kinniajamise lubamise asemel seda takistada, pöördudes vajadusel ka kohtusse kinnistu omanike vastu endise olukorra taastamise nõudes AÕS § 89 alusel. Kuna kostjad on lubanud likvideerida või ise likvideerinud vastava loata vett ära juhtivad kraavid ning puudub mõistlik põhjendus, miks hagejad peavad üleujutatud elamumaad taluma, on praeguses asjas omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eeldused täidetud.
19.Kohus nõustus kostjate väitega, mille kohaselt pole ükski konsultant leidnud, et kraavide kaevamine ühistu territooriumil likvideeriks liigniiskuse. Erinevad seisukohad jõuavadki järeldusele, et kraavide taastamine vaid kostja I kinnistul ilma äravooluta liigvee probleemi ei lahenda. Kuivõrd territooriumi looduslik süvend on kostja II kinnistu piiril, mis leidis tuvastamist ka paikvaatlusel, siis eelistab arhitekt Kevade 13 kinnistu kirdepiiri äärt mööda minevat äravoolu varianti, mis arvestab maksimaalselt looduslikke olusid ja teenindab kogu ühistu territooriumi. Oma hinnangu andmisel selgitas arhitekt, et ta arvestas lahenduse kestvust ja töökindlust. Liigvee probleemi aiandusühistu ja selle liikmete territooriumil lahendab arhitekti ja vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt vaid terviklik lähenemine, mistõttu ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et iga krundi omanik peaks oma krundi kuivendamisega ise tegelema.
20.Kohus nõustus kostjatega ka selles, et kraavide taastamise nõue Hoonestuskava projekti alusel ei ole võimalik. Vaidlus puudub, et tegelik olukord ei vasta täpselt Hoonestuskava projektile ning liigvee suunamine kostja I kinnistul asuma pidavatesse küvettidesse ilma edasise äravooluta tegelikult liigniiskuse probleemi aiandusühistul ei lahenda. Hagejate omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise eesmärk on „saada“ äravoolukraav, mis juhiks vee ära. Kostjate väited, et küvetid ei juhi hagejate kinnistutelt vett ära, on tõendamata. Praegusel juhul puudub tsiviilasja materjalide põhjal alus eeldada, et taastatud küvetid ei kuivenda aiandusühistu ringtee äärseid kinnistuid.
21.Eelneva põhjal tuleb maakohtu hinnangul hagi rahuldada, arvestades Hoonestuskava projekti põhimõtet ning paikvaatluse järgselt kohandatud arhitekti RA joonist nr 2. Kostjatel tuleb nõue täita ühe aasta jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest, mis on mõistlik aeg, arvestades, et liigvee probleemi aiandusühistu territooriumil on aastakümneid arutatud ning arvestades, et vajalike kooskõlastuste saamine kohtumenetluse ajal ei võtnud märkimisväärselt aega. Määratud lahendus ei ole ebamõistlikult koormav või ebaõiglane. Kostja I on mh ise pakkunud kompromissina välja lahenduse, mille järgi kostja I viib ühe aasta jooksul kompromissi jõustumisest endale kuuluval kinnisasjal küvetid projektiga vastavusse ning kostjat II ei koorma ilmselt tema kinnistu piirile paigaldatud truup või kaevatav kraav sel määral, et õigustada hagejate omandiõiguse rikkumist. Pigem võib eeldada, et kostja II kinnistu, kuhu loodusliku kalde tõttu käesoleval ajal liigvesi aiandusühistu territooriumilt periooditi nagunii valgub, kuiveneb samuti. Apellatsioonkaebus
22.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hagejate hagi kostjate vastu või,
2-19-17537 alternatiivselt, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
23.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti ja ühekülgselt kogutud tõendeid, jätnud tõendid tähelepanuta, kohaldanud ja tõlgendanud vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele, mis on kokkuvõttes toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse.
24.Maakohus on vääralt kohaldanud ja tõlgendanud AÕS §-i 89. Kostjate tegevus ei ole seotud hagejate omandiõiguse rikkumisega. Liigvee esinemise põhjus on üldtuntud – see on geograafiline asend ja ilmastik. Lume sulamisest tingitud suurvesi (teoreetiliselt ka pikaajalistest sadudest tingitud vesi), mis savi-kruusase moreenikihi tõttu imbub pinnasesse väga aeglaselt. Kostjad ei ole pärast kinnistute omandamist kinnistute vee-režiimi muutnud. Erastamise ajal olid küvetid juba osaliselt likvideeritud, st tänasega samas seisukorras. Hilisemaid muutusi kraavide osas ei ole toimunud.
25.Projekti V/E Respro töö nr 011/90-P (Teed ja ühisterritoorium) kohaselt ei ole tegemist kraavidega, vaid teega külgnevate küvettidega. Teega külgnevad küvetid ei ole ette nähtud sadevee ärajuhtimiseks, vaid on tee-ehituslikud elemendid. Krundi 22 vastas polnud kunagi projekteerimisel ettenähtud teeäärseid küvette, nende ehitamine oli ebaseaduslik.
26.2019. ning 2020. aastatel toimunud üldkoosolekutel on jõutud järeldusele, et ekspertide pakkumised liigniiskuse likvideerimiseks ei anna 100% garantiid, et pakutud eskiisid annavad soovitud tulemuse liigniiskusest vabanemiseks. Üldkoosolek, vastavalt AÜ Kevadine põhikirjale, võttis üldkoosolekul kohal viibivate häälteenamusega vastu otsuse mitte alustada ehitustöid üldterritooriumil või läbi AÜ Kevadine üldterritooriumi. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kaevatud kraavid ei juhtinud vett ühistu territooriumilt välja.
27.Hageja I on omavoliliselt kraavi/küveti oma kinnistu piiril täitnud. 15.09.2021 paikvaatluse käigus oli krunt nr 10 kuiv, samuti olid kuivad naaberkrundid. Looduslik taimestik ja muru krundil nr 10 ei kanna märke liigniiskusest krundil. Hagejal I puudub kahju. Hageja II ostis oma kinnistu 15.08.2019. Hagejal II ei olnud ostetava kinnistu suhtes pretensioone. Liigniiskus ei ole tingitud kostjate tegevusest ega ole sellega kuidagi seotud. Hagejate poolt esitatud pildid ja videod tõendavad, et ilmastikutingimused ja aastaaeg mõjutavad kinnistu seisundit, aga mitte kraavide puudumine seoses kostjate tegevusega. Kohtu eelduslik arvamus, et küvetid kuivendavad ringtee äärseid kinnistuid, ei saa olla aluseks otsuse tegemisel.
28.Maakohus ei ole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel kohus otsustas kohustada kostjaid omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest taastama küvetid (kraavid) arhitekt RAi poolt Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kujul. Joonis 2 ei ole kinnitatud vallavalitsuse ja teiste riigi organite poolt. Joonis ei ole kohustuslik dokument, mida kostjad on kohustatud täitma. Joonise 2 kohaselt ei ole küveti taastamine seotud hageja I kinnistu kuivendamisega, kuna lähtudes joonise 2 sisust, küvetid puuduvad selles osas. 15.09.2021 paikvaatluse ajal oli läbi vaadatud võimalus vee äravoolu teostamiseks kruntidelt 10 ja 22, kaasamata teisi omanikke ja ühistut. Liigvee ärajuhtimiseks käsitsi kaevatud kraavide kaudu on nõusoleku andnud ka RMK. Seda võimalust saavad kasutada RMK valdustega piirnevad kinnistute omanikud. RMK kooskõlastus lubab kaevata mehhanisme kasutamata 50 cm sügavusega kraave Kernu metskonna territooriumil. RMK on nõustunud 50 cm sügavuste käsitsi kaevatud kraavidega, kuid RA projektide kohaselt on kraavide sügavus 0,8 m ja rohkem.
2-19-17537
29.Vastuoluline on nõue taastada hoonestuskava projekti „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel rajatud küvetid RA koostatud joonisel nr 2 märgitud kujul. Nimetatud hoonestuskava projekt ja RA joonis nr 2 on asendiplaanilt erinevad. 2019. aastal koostatud eskiisprojektide alusel ei saa taastada 1990. aasta joonistel planeeritud rajatisi. Ühistu territooriumi üldpind on muutunud väiksemaks, 1990. a joonisel kujutatud üldmaa on erastamisel osaliselt saanud erastatud kruntide osaks ja joonisel kujutatud tee koos küvettidega ei kuulu AÜ Kevadine üldmaa hulka. AÜ Kevadine ei saa projekti jooniste alusel läbi viia kaeve- või ehitustöid erastatud kruntidel. Aiandusühistu ehitamiseks väljapakutud plaanide loetelus (V/E Respro töö nr 011/90-P) ei ole kunagi olnud kruntide maaparanduskava – kraavide ehitust vee ärajuhtimiseks omanike kruntidelt.
30.Kostja II kinnisasjale on ehitatud kuur, mis on kooskõlastatud naabrite ja vallavalitsusega. Lähtudes joonise nr 2 sisust on vaja kuur ning piirdeaed naabrite vahel maha lammutada, mis tekitab kahju kruntide 13 ja 14 omanike eraomandile. See tähendab, et ka krundi 14 omanik peab esitama nõusoleku. Kraavi kaevamine kostja II kinnistul ilma korraliku äravooluta maaparandamise süsteemi tekitab ilmselt üleujutusi kostja II kinnistul. Kraav või toru kostja II kinnistul piirab omandi kasutamist ja vähendab omandi väärtust. Vastustajate seisukoht
31.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Hagejad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi hagejate alternatiivse nõude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
33.Maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus rahuldas ebaõigesti hagejate esmase nõude (omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude). Hagejate alternatiivse nõude osas jättis maakohus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded täitmata. Vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.
34.Hagejad esitasid esmase nõudena omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude. Maakohus kvalifitseeris selle õigesti AÕS § 89 järgi. Riigikohus on leidnud, et kui kinnisasjalt lähtuvad mõjutused kahjustavad oluliselt teise kinnisasja kasutamist, on selle omanikel võimalik rikkumise lõpetamiseks esitada AÕS § 89 alusel negatoorhagi (RKTKm 04.03.2020, 2-1712857, p 18). Üldisest tõendamiskoormuse jaotusest TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tuleneb, et hagejad peavad tõendama, et hagejate omandiõigust on rikutud ja et selle on põhjustanud kostjate tegevus/tegevusetus.
35.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses ei saa üldjuhul pidada võõra asja negatiivset mõjutamist. Sellise olukorraga on tegemist, kui omanik kasutab talle kuuluvat kinnisasja talle kuuluva omandiõiguse piirides, tekitades seeläbi kaudselt negatiivseid tagajärgi naaberkinnisasja omanikule, näiteks püstitades oma kinnisasjale õiguspäraselt ehitise, mis varjab naaberkinnisasjale langevat looduslikku valgust või vaadet, rajades kinnisasjale õiguspäraselt kaevu, mis langetab põhjavee taset,
2-19-17537 mõjutades negatiivselt naaberkinnistut (nt kui sellel asuv kaev kuivab)./.../Kohtupraktikas on seejuures välja kujunenud seisukoht, et negatiivsed mõjutused ei kujuta endast omandiõiguse rikkumist, kui sellise mõjutuse põhjustanud kinnistu omanik kasutab oma kinnisasja omandiõiguse piirides ja õiguspäraselt, st kui negatiivse mõjutuse põhjustanud tegu või tegevusetus (nt valgust või vaadet varjava hoone ehitamine) ei ole õigusvastane (AÕS I komm p 3.2.2, d, ee). Seega saab asuda seisukohale, et kui kinnisasja omanik mõjutab oma tegevuse või tegevusetusega teist kinnisasja negatiivselt, on omandiõiguse rikkumisena vaadeldav üksnes mõjutava kinnisasja omaniku õigusvastane tegevus või tegevusetus.
36.Käesolevas asjas on maakohus õigesti leidnud, et asjas esitatud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et aiandusühistu Kevadine territooriumil, sh hagejate kinnistutel esineb periooditi liigvesi. Ringkonnakohus nõustub, et liigvee sattumine hagejate kinnisasjadele kujutab endast negatiivset tagajärge ja takistab hagejatele kuuluvate kinnisasjade omandiõiguse teostamist. Maakohus leidis samuti õigesti, et tähtsust ei oma seejuures, et selline mõjutus esineb üksnes periooditi. Kuid, kas see negatiivne tagajärg liigvee näol kujutab endast ka AÕS § 89 kohaselt omandiõiguse rikkumist, on maakohus jätnud kindlaks tegemata. Maakohus leidis, et liigvee äravoolukraavide puudumist tuleb pidada kostjate poolseks hagejate omandiõiguse rikkumiseks ning omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane. Kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, otsusest ei selgu.
37.Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile, mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste hulka (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a). Seega selleks, et asuda seisukohale, kas tegemist on hagejate omandiõiguse rikkumisega kostjate poolt, tuleb kindlaks teha, kas esineb mingi kostjate tegu või tegevusetus, mis hagejate väidetud tagajärge (liigvee olemasolu) põhjustab. Kui omandiõigust rikkuv tegu või tegevusetus on tuvastatud, tuleb hinnata, kas see on õigusvastane. Reeglina omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane (välja arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub AÕS § 89 teise lause kohaselt tõendada rikkumist õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma). Kahjulike mõjutuste puhul tuleb omandiõiguse rikkumise ja õigusvastasuse olemasolu AÕS § 89 kohaldamiseks aga eraldi kontrollida ja põhjendada (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a ja p 3.2.2 d, ee).
37.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et liigvee perioodiline tekkimine hagejate kinnisasjadel on kostjate tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Hagejate väitel rajati Projekti V/E Respro töö nr 011/90-P „Teed ja Ühisterritoorium“ alusel kraavid ringtee välisküljele kostjale I kuuluvale kinnisasjale. Sellest kraavist juhiti vett ära kostja II kinnisasjal asuva kraavi kaudu. Hagejate väitel on kostja II oma kinnisasjal asuva kraavi kinni ajanud (pinnasega täitnud) ja ka kostja I kinnisasjal on kraav osaliselt kinni aetud. Kostjate väitel ei ole neid kraave sellisena kunagi täies ulatuses välja ehitatud. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga. Kohila Vallavalitsus on vastanud, et 1990. a koostatud Hoonestuskava (V/E Respro töö nr 011/90-P) on kehtiv projektdokument ja sadeveesüsteem on ehitatud sellele vastavalt. Ühtegi luba kraavide likvideerimiseks pole Kohila Vallavalitsuse väitel antud (I kd tl 9). Samas ei kinnita see tõend ega ükski teine tõend käesolevas asjas seda, et 1990. a koostatud Hoonestuskava alusel oleks olnud kuivenduskraavid või küvetid valmis ehitatud. EKE Projekti Maamõõdubüroo AS-i 1995. a plaanil on nähtav kraav kuni kostja II kinnisasjani, kuid sealt edasi ei lähe. Lisaks on kraavid nähtavad osaliselt nn ringtee välisküljel (I kd tl 145). Samuti on 2009. a plaanil märgitud kostja II kinnisasjal kraav üksnes kinnisasja sees, suunaga RMK maaüksuse (Kernu metskond nr 172) poole ning ei ole
2-19-17537 ühenduses mingite teiste aiandusühistu territooriumil paiknevate kraavidega (I kd tl 125). Maakohtu poolt teostatud paikvaatlusel kostja II kinnisasjal (krunt nr 13) kraavi ei tuvastatud (kostja II kinnitusel asus seal kunagi kraav üksnes osaliselt – kuni teekivideni). Hageja I kinnisasja (krunt nr 10) ega hageja II kinnisasja (nr 22) ees ringtee servas ei tuvastanud maakohus samuti kraavi (II kd tl 1-20). Esitatud tõenditest ei saa seega teha järeldust, et 1990. aasta Hoonestuskavas märgitud kujul oleks kraavide/küvettide süsteem olnud täies ulatuses välja ehitatud ning oleks läbinud kostja II kinnisasja. Kuna kuivenduskraave polnud kostja II kinnisasjale 1990. a koostatud Hoonestuskava alusel ehitatud, on väär ja tõendamata hagejate väide, et kostja II on kraavid kinni ajanud. Samuti ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja I oleks kostja I kinnisasjal asunud kuivenduskraavid või küvetid kinni ajanud. Hageja I on tunnistanud oma 02.08.2019 e-kirjas, et ajas ise enda krundi ees oleva kraavi kinni (I kd tl 141).
37.2.Kostja II on asunud seisukohale, et tema kohustamiseks rajada tema kinnisasjale kuivenduskraav, puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et selline alus AÕS § 89 kohaselt puudub. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei saa kahjuliku mõjutuse puhul mitte igasugune tegu või tegevusetus tähendada hagejate omandiõiguse rikkumist, vaid üksnes selline kostjate tegu või tegevusetus, mis on õigusvastane. Kui omanik ei välju talle kuuluva omandiõiguse piiridest ning kasutab oma kinnisasja õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist (vt ka AÕS I komm p 3.2.2, a). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas järeldada, et kostjad oleksid enda kinnisasju kasutades väljunud omandiõiguse piiridest ning et kostjad oleksid enda kinnisasju kasutanud hagejate õigusi rikkudes ehk õigusvastaselt. Vastavalt Kohila Vallavalitsuse kinnitusele on 1990. a Hoonestuskava ainukeseks ametlikuks dokumendiks, mis nägi ette kuivenduskraavide väljaehitamise aiandusühistu ja sellega piirnevate kinnisasjade territooriumil. Hoonestuskava kohaselt läbis kuivenduskraav kostja I ja kostja II kinnisasju ja jõudis RMK Kernu 172 metskonna kinnistule (I kd tl 19). Juhul, kui nimetatud Hoonestuskava kohaselt oleks kuivenduskraav tegelikkuses rajatud ja kostjad oleksid selle kraavi luba omamata kinni ajanud, saaks asuda seisukohale, et kostjad käitusid õigusvastaselt. Praegusel juhul see nii ei ole.
37.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et ükski tõend ei kinnita seda, et kuivenduskraavide rajamine 1990. a Hoonestuskavas ja RA koostatud plaani nr 2 märgitud kujul läbi kostjate kinnisasjade lahendaks üldist liigvee probleemi aiandusühistu territooriumil, sealhulgas hagejate kinnistutel. Kohila Vallavalitsus on esitanud seisukoha, et pärast 1990. a koostatud kava toimunud muudatuste tõttu (kruntide maapinna tõstmine ja kraavide likvideerimine) on vajalik pädeva spetsialisti arvamus (II kd tl 102). Seega möönab ka Kohila vald, et üksnes 1990. a kava elluviimine liigvee olukorda ei lahenda. Krundi nr 21 (hageja II naaber) omanik on esitanud seletuse, milles märgib, et tema krundi ees on küvett, kuid see tema krunti kuivendada ei aita põhjusel, et tee küvetid on kõrgemal kui krunt nr 21 (II kd tl 49). RMK on vastanud, et Kernu metskond nr 172 maaüksusel (see on ala, kuhu hagejad on soovinud vett juhtida ja kuhu 1990. a Hoonestuskavast nähtuvalt kraav ulatub) ei ole maaparandussüsteemi, mistõttu soovitatakse juhtida liigvesi teisele poole – Vardi metskonna nr 119 maaüksuse (katastritunnusega 31701:001:0482) ja AÜ Kevadine piiril asuvasse kraavi (I kd tl 144). Kuigi paikvaatlusel nähtus mingi kraav RMK Kernu nr 172 metskonna kinnistul, ei saa sellest järeldada, et vesi tõepoolest kostja II kinnisasja kaudu edasi liiguks ja territooriumi liigniiskuse probleemi lahendaks. Kuna RMK maaüksusel maaparandussüsteem puudub, võib juhtuda nii nagu kostja II kardab, et vesi võib hakata kogunema kostja II kinnisasja äärde ja üle ujutada kostja II kinnisasja.
2-19-17537
37.4.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui 1990. a Hoonestuskava alusel oleks kuivendussüsteem olnud rajatud, saanuks hagejad AÕS § 89 alusel nõuda endise olukorra taastamist (kuivenduskraavide lahti tegemist vastavalt 1990. a projektile). Antud juhul on hagejad nõudnud ja maakohus on kohustanud kostjaid teostama mingeid töid, mis erineb sellest, mis oli 1990. a Hoonestuskavas ette nähtud (arhitekti plaani nr 2 kohaselt paigutama kostja II kinnisasjale äravoolutoru). Kohus on kohustanud kostjaid lähtuma lisaks 1990. a kavale arhitekt RAi poolt koostatud Aiandusühistu Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaanist. Nimetatud asendiplaani puhul ei ole tegemist kehtiva projektiga, vaid üksnes arhitekti arvamusega, kuidas vett ära juhtida. Millistele andmetele või uuringutele arhitekt enda plaanide koostamisel tugines, seda arhitekti plaanidest ei nähtu. Lisaks ei saa üksnes asendiplaanist teha järeldust, et see koostoimes 1990. a kavaga liigvee probleemi lahendaks.
37.5.Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et maakohus on esitatud tõendeid ebaõigesti hinnates ja olulised asjaolud tuvastamata jättes ebaõigesti hagi hagejate esmases nõudes rahuldanud.
38.Kuna hagejate esmane nõue ei saanud rahuldamisele kuuluda, tulnuks maakohtul hinnata, kas hagejate alternatiivse nõude alusel oleks saanud hagejate mure lahendatud. Hagejad on ka ise märkinud, et nende eesmärk on „saada“ äravoolukraav, mis juhiks vee ära. Maakohus ei ole viinud hagejate alternatiivse nõude osas läbi nõuetekohast eelmenetlust. Ringkonnakohus selgitab seda järgnevalt.
38.1.Hagejad on esitanud alternatiivse nõudena kostjate kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamiseks hagejate kasuks. Hagejad täpsustasid 30.09.2021 oma nõuet ja soovivad, et kinnisasjade 10 ja 22 igakordne omanik on õigustatud juhtima sade- ja liigvett läbi Kevadine üldmaa kinnistu ja Kevade vkt 13 asuva elamumaa kinnistu, vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 märgitud kraavide ja/või toru. Valitsevate kinnisasjade omanikel on õigus taastada/rajada teenivatel kinnisasjadel küvetid ja/või toru vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisele nr 2. Kanda registriosadesse 544437, 564537, 1780237 ja 564537 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märge: „Registriosa nr 544437, 564537 kinnisasjade igakordsed omanikud on õigustatud juhtima sade – ja liigvett läbi registriossa nr 1780237 ja 574537 kantud kinnisasjade vastavalt arhitekt RA poolt A/Ü Kevadine Liigvee ärajuhtimise asendiplaani joonisel nr 2 alusel taastatud kraavide/küvettide“. Sisuliselt soovivad hagejad seada kasutusservituuti liigvee juhtimise rajatise ehitamiseks ja selle talumiseks kohustamiseks. Selline nõue võib olla kvalifitseeritav AÕS § 158 alusel. AÕS § 158 lõikes 1 toodud loetelu on näidisloetelu ja tehnovõrkude hulka tuleb lugeda ka maaparandussüsteemid (Maareformiseaduse § 22 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteem muu tehnovõrk). Õigusliku aluse talumiskohustuse tekkimiseks (maaparandussüsteemi rajamiseks teisele kinnisasjale) annab AÕS § 158 lg 1 ja nõudealuse sellekohase servituudi seadmiseks AÕS § 158 lg 2 (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12).
38.2.Lisaks sätestab maaparandusseaduse (MaaParS) § 20 järgmist: (1) Kinnisasja omanik peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal, kui teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maatulundusmaad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi; (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga. MaaParS § 4 lg 3 kohaselt on eesvool kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. MaaParS § 4 lg 4 kohaselt on eesvoolu
2-19-17537 liikideks avatud eesvool – vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas peakraav; kollektoreesvool.
38.3.Tulenevalt eeltoodust on hagejatel võimalik nõuda servituudi seadmist, kas AÕS § 158 lg 2 või MaaParS § 20 lg 2 alusel. Hagejad on esitanud hagis alternatiivse nõudena nõude kostjate kinnisasjade kasutusõigusega koormamiseks. Maakohus ei ole juhtinud hagejate tähelepanu nõude puudustele – hagejad saaksid nõuda vajaliku rajatise ehitamiseks ja selle talumiseks servituudi seadmist. Seejuures tuleb nõudes määratleda võimalikult täpselt selle rajatise asukoht ja rajamise tingimused. Maakohus oleks pidanud jätma hagejate nõude TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja laskma puudused kõrvaldada. Maakohtul tuleb seda teha hagejate alternatiivse nõude uuel läbivaatamisel.
38.4.Kui hagejad on nõude puudused kõrvaldanud, tuleb maakohtul hagejate alternatiivset nõuet pooltega arutada ja selgitada, mis eeldused sellise nõude rahuldamiseks peavad esinema. AÕS § 158 lg 2 ja MaaParS § 20 lg 2 sätestatud reaalservituudi seadmise nõude rahuldamine eeldab samade paragrahvide esimeses lõikes sätestatud asjaolude kindlakstegemist - kas kuivendussüsteemi on vaja hagejate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majapidamiseks ja süsteemi ehitamine ei ole võimalik teist kinnisasja kasutamata või ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Lisaks tuleb kaaluda hagejate ja kostjate huve (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12). Kui kostjad soovivad seejuures tasu välja mõistmist (sarnaselt AÕS § 158 lõikele 3 reguleerib seda MaaParS § lg 3), peab maakohus ka seda pooltega arutama.
38.5.Tehnorajatise talumise asjad on hagita asjad. TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele. Kui hageja esitab nõude, mis tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendada hagita asjana, aga koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses, tuleneb TsMS § 613 lg-st 4 juhis vaadata see läbi hagimenetluses. Samas tuleb menetluses järgida hagita menetluse põhimõtteid ja sätteid (RKTKo 24.03.2016, 3-2-1-175-15, p 10 teine lõik, samuti selles viidatud RKTKo 13.11.2013, 3-2-1-81-13, p 20). Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui kohus TsMSRS § 2 lg 3 või TsMS § 6181 lg 2 alusel vaatab tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel. TsMS § 6182 lg 1 järgi on tehnorajatise talumise asjas menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgne kohalik omavalitsus, kui see puudutab tema huve või aitab kaasa asja lahendamisele (RKTKo 24.09.2012, 3-2-1-105-12, p 16). Antud juhul oli maakohtul õigus vaadata asi läbi hagimenetluses, kuid hagejate alternatiivse nõude osas tuleb järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel. Seega tuleb kaaluda lisaks kohaliku omavalitsuse kaasamisele ka teiste kinnistute omanike kaasamist juhul, kui servituudi seadmine puudutab ka nende huvisid.
38.6.Samuti kehtib hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 ning § 5 lg 3 esimese lause järgi uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Käesolevas asjas on välja selgitamata ja maakohtul tuleb menetlusosalistega arutada, millised maaparanduslikud võimalused on hagejate mure lahendamiseks ja alternatiivse nõude rahuldamiseks ning millised tõendid on
2-19-17537 võimalik koguda. Kohus ei ole hagita menetluses mh TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel nõudma avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel.
39.Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja hagejate alternatiivse nõude osas eelmenetluse läbi viimata ning on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.
40.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.