Määruse avaldamise aeg ja koht 20.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-21-15272 AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus J. L.’i, T. L.’i ja Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: J. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Roman Antonov (epost: [email protected]) Puudutatud isik II: T. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik III: Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu (registrikood 80091235) Puudutatud isik III lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
27.11.2023 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. L.’lt ja T. L.’lt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks kahju hüvitis summas 1 589,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 340,09 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2023 põhinõudelt 1 589,70 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus välja mõista kahju hüvitis Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistult. Menetluskulude jaotus
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) menetluskulud jätta solidaarselt J. L.’i ja T. L.’i kanda.
2.Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Haju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (edaspidi avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse J. L.’i (edaspidi puudutatud isik I) ja T. L.’i (edaspidi puudutatud isik II) vastu, mille palus puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks:
kahju summas 1589,70 eurot (põhinõue);
viivis põhinõudelt seisuga 29.09.2021 summas 6,97 eurot;
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Alternatiivse nõude kohaselt juhul, kui J. L. (puudutatud isik I) ja T. L. (puudutatud isik II) kahju eest ei vastuta, palub avaldaja välja mõista Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistult (puudutatud isiku
III):
kahju summas 1589,70 eurot (põhinõue);
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.01.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
3.Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on M. P.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 16.03.2021 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt 16.03.2021 toimus Xxxx korteris veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Peterburi tee 22 KÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 19.03.2021 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada esiku lagi ja sein. Vesrax OÜ parandas korteri xxxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve summas 2347,20 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 2247,20 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
4.Puudutatud isikud I ja II on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja puudutatud isikute I ja II vastu kohtule kahju hüvitamise nõude. Avaldajal on puudutatud isikute I ja II vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõue summas 1589,70 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue. Veekahju sai alguse puudutatud isikute korterist.
5.Avaldaja hinnangul on puudutatud isikud I ja II rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Avaldaja hinnangul oleksid asjast puudutatud isikud I ja II pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Avaldaja hinnangul on
oluline see, et puudutatud isikud I ja II olid kahju tekkimise hetkel Xxxx korteri kaasomanikud.
6.Avaldaja palus kaasata puudutatud isikuna Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu. Avaldaja tõi välja, et korteriühistu seaduslik esindaja T. P. selgitas avaldajale, et veekahju ei saanud alguse läbi hoone vuukide tulnud veest ega korteriomanike kaasomandis olevatest torudest, kus on surve 4 atmosfääri. T. P. pidas veekahju tekkekohaks korterit xxxx. Kui T. P. eksib ja kahju ei ole alguse saanud korterist xxxx, siis korter nr xxxx omanike poolset kohustuse rikkumist eeldada ei saa. Avaldaja viitas, et Riigikohus leidis lahendi 2-18-13649 p-s 18, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Seega olukorras, kus keegi ei ole oma kohustust rikkunud, saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel. Puudutatud isiku I seisukoht
7.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I ei nõustu avaldaja seisukohtadega, et puudutatud isik I on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest ainuüksi seetõttu, et avaldaja seda eeldab ning puudutatud isik I on korteriomandi Xxxx kaasomanik. Antud juhul ei ole avaldaja välja selgitanud, mis oli kahju tekkimise põhjuseks ning kust jõudis vesi kahjustatud korterisse. Arvestades asjaoluga, et avaldaja ei ole tõendanud, et veekahju allikaks oli just puudutatud isikute korter, ei ole võimalik puudutatud isikutele ette heita kohustuste rikkumist ning sellest tulenevat vastutust.
8.Puudutatud isik I leiab, et kahju tulenes hoopis korterist xxxx. Korter xxxx asub korteri xxxx kahjustatud kohast suhtes ligemal. Avaldaja poolt saadetud pildist nähtuvalt korteri esiku laes olev veekahju kulgeb joonena mööda paneeli ühenduskohta, mis on suunaga korteri xxxx poole, mis paikneb IV korruse korteri xxxx kõrval. Tegemist on üldtuntud eraldi tõendamist mittevajava asjaoluga, et paneelmajades võib vesi liikuda paneelide vahel ettearvamatult, seega vajadus tuvastada täpne kahju allikas on kriitilise tähtsusega.
9.Vahetult peale veekahju toimumist, kui korteri xxxx omanik heitis puudutatud isikule I kahju tekitamist ette, tegi puudutatud isik I korteri xxxx omanikule tulla korterisse xxxx ja veenduda, et temal ei ole korteris mitte midagi juhtunud. Korteri xxxx omanik keeldus ettepankust. Puudutatud isik II seisukoht
10.Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta esitanud. Puudutatud isiku III seisukoht
11.Puudutatud isik III ei tunnista tema vastu suunatud nõuet ning vaidleb sellele vastu.
12.Puudutatud isik III on seisukohal, et korteriühistu vastutuseks peaks olema täidetud eeldus, mida avaldaja pole esile toonud ega ka tõendatud – nimelt korteriomandile kahju peaks olema tekkinud just kaasomandi osa esemest. Avaldaja pöördudes kohtu poole pole tuvastanud, kust täpselt toimub veeleke, mis põhjustas korteris nr xxxx kahjustusi. Kolmandal korrusel asuvasse korterisse ülevalt vesi ei satu taevast, selleks oli konkreetne allikas, mis on praeguseks hetkeks tuvastamata. Seega puudutatud isik III on arvamusel, et avaldajal tuleb kõigepealt tuvastada kahju tekkimise põhjus ning sellest selgub juba kas ja kes, mida rikkus ning kes peaks selle eest vastutama. Puudutatud isiku III on seisukohal, ilma selleta ei saa avaldaja väita ja ka tugineda asjaolule, et kuna keegi ei ole oma kohustust rikkunud, siis saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult.
13.Puudutatud isik III poolt kohtule esitatud korteri xxxx (kahjustatud korteri) ja korteri xxxx (üleval oleva korteri ehk puudutatud isikute I ja II korteri) plaanidest on ilmselt näha, kus asub püstik ning kus asub korteri nr xxxx kõige rohkem kahjustud koht. Püstikus on surve 4 atmosfääri
ning seega, kui sellega midagi juhtus, siis vesi tungiks sealt väga suure tugeva survega ja kahjud saaks mitte üksnes korter nr xxxx. Peterbuuri tee 22 teenindava ettevõte teatise kohaselt ettevõtte kinnitab, et ajavahemikus 15-16.03.2021.a ettevõtte ei ole teostanud santehnilisi töid majas, sh avariilisi töid seoses püstikutega. Isegi loogiliselt mõeldes, kui oleks korteriühistu püstikust vesi jooksnud, siis oleks hoopis teine korteri nr xxxx sein märg.
14.Kohtule esitatud plaanidest on ilmselt näha, et korteri nr xxxx kahjustatud kõige märjem koht on korteri nr xxxx põhimõtteliselt magamistoa all, kuid niiskus laes korteris xxxx on suunatud vannitoa poole. Seega võiks eeldada, et vesi sattus korterivahelisele paneelile korteri nr xxxx vannitoast, kus olid halvasti ühendatud dušši aluse sees olevad kommunikatsioonid. Seega vesi sattus paneeli sisse ning sattus alla oleva korteri esikusse. See on korteriühistu loogiline eeldus, kuna korteriühistu ei ole ekspert. Sellist oma eeldust korteriühistu juhatuse liige märkis ka 16.03.2021.a avalduses, mis on 29.09.2021.a. Antud eeldus põhineb ka sellele, et korteriühistu juhatuse liige praktikas juba olid selliseid juhtumeid (teiste korterite osas, kus üleval olevas korteris täpselt sama planeeringuga oli rikkunud dušši aluse all olevate kommunikatsioonide ühendus ning seetõttu vesi sattus dušši alusest paneeli ning sai kahjustatud alloleva korteri esik; tasub märkida, et dušši aluse sees olevaid ühendused ei ole igapäevaselt silmaga nähtavad ning veesurve ei ole seal nii suur nagu püstikus. Seega just sellest võiks olla tingitud, et all olevas korteris niiskus laes oli juba regulaarne ning pikaajaline – sellest puudutatud isiku III juhatuse liige märkis ka oma 16.03.2021.a avalduses – „Korteri xxxx koridori laes on näha ka eelmisi väikesi üleujutusi, mis on jätnud endast pruunid plekid lakke“). Kohtumääruse põhjendused
15.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kindlustusandjana ja Xxxx korteriomanik M. P. on sõlminud kindlustuslepingu nr xxxx(tl 9-10);
11.03.2021 sai avaldaja kindlustusvõtjalt M. P.lt kahjuteate, mille kohaselt toimus 16.01.2021 Xxxx korteris kahjujuhtum (tl 11);
Avaldaja esindaja teostas 19.03.2021 kahjustada saanud korteri nr xxxx ülevaatuse ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada esiku lagi ja sein (tl 13)
Vesrax OÜ parandas korteri xxxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarved kokku summas 2347,20 eurot (tl 14-16)
Avaldaja hüvitas kahju summas 2247,20 eurot (tl 17) ja omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
T. L. ja J. L. on xxxx korteri xxxx kaasomanikud (tl 18-19).
17.Avaldaja on esitanud puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõude summas 1589,70 eurot.
18.TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20).
19.Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku
õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14).
20.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
21.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-xxxx-05, p 10; 7. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
22.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 tehtud lahendis leidnud jätmist: Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt RKTKo nr 218-13649/57, p-d 13-18). (p 15). Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-13649/57, p 16). (p 17). Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et selle korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kui kahjustus lähtus korteriomanike kaasomandi osast, pidi selle korteriomandi omanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korteriomandist eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku oma kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist (vt RKTKo nr 2-18-13649/57, p 21). (p 18).
23.Avaldaja on tuginenud kahjuhüvitise nõuet esitades sellele, et Xxxx leidis 16.01.2021 kahjujuhtum, kahjustada sai korteri xxxx esiku lagi ja sein ja veekahju sai alguse Xxxx.
24.Puudutatud isik I sellega ei nõustu. Puudutatud isik I leiab, et avaldaja ei ole selgitanud, mis oli kahju tekkimise põhjuseks ning kust jõudis vesi kahjustatud korterisse. Puudutatud isik I leiab, et kuna tõendatud ei ole, et veekahju allikas oli puudutatud isikute I ja II korter, siis ei ole võimalik ette heita puudutatud isikutele I ja II kohustuse rikkumist ja sellest tulenevat vastustust. Puudutatud
isik I on leidnud veel, et kahju tulenes hoopis korterist xxxx. Korter xxxx asub korteri xxxx kahjustatud koha suhtes ligemal. Avaldaja poolt saadetud pildist nähtuvalt korteri esikulaes olev veekahju kulgeb joonena mööda paneeli ühenduskohta, mis on suunaga korteri xxxx poole, mis paikneb IV korruse korteri xxxx kõrval.
25.Puudutatud isik III esitas omalt poolt kohtule korteri xxxx (kahjustatud korteri) ja korteri xxxx (üleval oleva korteri ehk puudutatud isikute I ja II korteri) plaanid. Nimetatud plaanidest on näha, et korterid xxxx ja xxxx täpselt ühesugused ning korteri xxxx toad, esik, köök, vannituba ja wc asuvad korteri xxxx samade ruumide peal.
26.Kohus tuvastab, et Xxxx esiku sein ja lagi on saanud veekahjustusi (tl 21-43). Kohus tuvastab, et Xxxx kõige rohkem veekahjustusi saanud koht, mis asub koridoris (esikus), on märgitud plaanil punase värviga ja plaanil on märgitud punasega koht, kus asub püstik (tl 86). Antud plaanidest on näha, et püstik asub hoopis teises seinas kui on korteri xxxx veekahjustusi saanud koht. Pooled ei vaidle, et Xxxx tuli vesi ülevalt, läbi korteri xxxx lae.
27.Puudutatud isik III on selgitanud, et kui korteriühistu juhatus käis vaatamas korteri nr xxxx koridori lage, siis oli vee kahjustus täpselt ülemise korruse vannitoa juures. Juhul kui vesi oleks tunginud läbi korteri nr xxxx, siis oleks vesi tunginud sisse vannitoa kõrvalt. Puudutatud isik III on selgitanud, et püstikus on surve 4 atmosfääri ning seega, kui sellega midagi juhtus, siis vesi tungiks sealt väga suure tugeva survega ja kahju saaks mitte üksnes korter nr xxxx, vaid ka teised korterid. Sellisel juhul esitavad oma kahju hüvitamise nõuded ka teised korteriomanikud, aga puudutatud isikule III ei ole teiste korteriomanike poolt kahjunõudeid esitanud. Puudutatud isik III esitas kohtule maja Peterbuuri tee 22 teenindava ettevõte teatise, milles ettevõtte kinnitab, et ajavahemikus 15-16.03.2021.a ettevõtte ei ole teostanud santehnilisi töid majas, sh avariilisi töid seoses püstikutega (dtl 119). Eeltoodust tulenvalt kohus järeldab, et kahjujuhtumi ajal kõik kassomandi esemeks olevad tehnosüsteemid –nii veesüsteem (püstik) kui ka kanalisatsioonitorustik olid tehniliselt korras ning need ei olnud kahjujuhtumi põhjuseks ja allikaks.
28.Seega on kohu hinnangul tõendatud, et kahjustav asjaolu on lähtunud puudutad isikute I ja II erimandi piirest, st veekahju on alguse saanud Xxxx ja vesi on imbunud läbi antud korteri põranda selle all olevasse Xxxx. Kohus leiab, et juhul kui vesi oleks jooksnud korteriomaniku kaasomandi hulka kuuluvast püstikust, siis oleks hoopis teine korteri nr xxxx sein märjaks saanud (püstiku poolne sein). Juhul kui veekahju oleks saanud alguse korter nr xxxx püstakust, siis oleks saanud kannatada ka korteri nr xxxx all olevad korterid, muuhulgas korter xxxx (tl 98). Seda pole aga juhtunud. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et korterisse nr xxxx 16.03.2021 tunginud vesi võis lähtuda mingist muust allikast, kui korterist xxxx. Kohus leiab, et takistuse puudumisel jookseb vesi ülalt alla (seda üldjuhul ka elamus). Asjaolu, et mingi osa veest võib kalduda sellest kõrvale, ei anna alust teha veelekke põhjuste kohta muid oletuslikke järeldusi. Seega oleks puudutatud isikud I ja II KrS § 31 lg 1 ja AÕS § 72 lg 4 tulenevalt pidanud vältima teisi kaasomanikke (s korteri xxxx omanikku) kahjustava asjaolu (veekahju) tekkimist enda korteris. Kuna kahjustav asjaolu on lähtunud puudutad isikute I ja II erimandi piirest, siis tuleb eeldada, et puudutatud isikud I ja II rikkusid oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kohus selgitas 22.02.2023 määruses, et eeltoodust tulenevalt tuleb puudutad isikutel I ja II tõendada, et Xxxx korterile tekkinud veekahju ei lähtunud mitte puudutatud isikute I ja II eriomandi osast Xxxx korterist, vaid veeleke põhjuseks oli midagi muud. Juhul kui kahjustus lähtus korteriomanike kaasomandi osast, peavad puudutatud isikud I ja II vastutusest vabanemiseks tõendama, et nemad ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Puudutatud isikud I ja II ei ole tõendanud, et nemad ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine oleks vabandatav. Seega on puudutatud isikud I ja II
29.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja Xxxx omaniku käitumise vahel. Kui puudutatud isikute I ja II korteris ei ole oleks vesi põrandale sattunud ja sealt
edasi korterisse xxxx voolanud, siis ei oleks korterile xxxx kahju tekkinud. Kohus leiab, et puudutatud isikud I ja II oli võimalik mõistlikult ette näha, et veekahju korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
30.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). Vaidlust ei ole selle üle, et korteri nr xxxx esiku siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada.
31.VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust.
32.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Vesrax OÜ parandas Xxxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve summas 2347,20 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 2247,20 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuigi avaldaja on hüvitanud kahju summa 2247,20 eurot, siis avaldaja nõuab puudutatud isikutelt kahju hüvitist 1589,70 eurot, mis on võrdne esiku parandamiseks koostatud hinnapakkumisega. Puudutatud isikud I ja II ei ole vaidlustanud korteri xxxx parandamiseks tehtud remondikulusid.
33.Seega on avaldajal puudutatud isikute I ja II vastu kahju hüvitamise nõue summas 1589,70 eurot. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesoleval juhul on puudutatud isikud I ja II Xxxx kaasomanikud, mistõttu vastutavad nad tekitatud kahju eest solidaarselt.
34.Seega tuleb puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1589,70 eurot.
35.Avaldaja on lisaks kahjuhüvitisele palunud puudutatud isikutelt välja mõista viivise alates 12.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isikud ei ole viivisenõutele eraldi vastuväiteid esitanud.
36.Eelnevalt kohus leidis, et puudutatud isikutelt tuleb välja mõista kahju hüvitis summas 1 589,70 eurot. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.
37.Avaldaja saatis puudutatud isikule I 25.08.2021 kohtuvälise nõue ja palus tal hüvitada kahju
hiljemalt 08.09.2021. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isikud I ja II avaldajale kahju ei hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 09.09.2021.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikutelt I ja II välja mõista põhinõudelt summas 1 589,70 lahendi tegemise aja so 20.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis summas 340,09 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 21.12.2023 põhinõudelt 1 589,70 eurot VÕS § 113 g-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kuna kohus mõistab avaldaja kasuks välja kahju hüvitise puudutatud isikutelt I ja II, siis tuleb jätta rahuldamata avaldaja alternatiivne nõue välja mõista kahju hüvitis puudutatud isikult III. Menetluskulud jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
41.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati. Kuna kohus rahuldab avalduse puudatud isikute I ja II vastu, siis tuleb jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda ja puudutad isikute I ja II menetluskulud nende endi kanda. Kuna puudutatud isiku III vastu esitatud avaldus jääb rahuldamata, siis tuleb puudutatud isiku III menetluskulud jätta avaldaja kanda.
42.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.