lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2099/58

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2099/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2660
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

19.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2099

Tsiviilasi

Y avaldus juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 28.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Y, lepinguline esindaja Kärt Madiberk Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): C, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Puudutatud isik II: Q Kohalikud omavalitsusüksused: Rapla vald ja Kose vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada menetlusosaliste taotlused määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
2.Pärnu Maakohtu 28.09.2023 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta C kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.
Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Y (avaldaja) esitas 09.02.2022 Pärnu Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Maakohus kaasas menetlusse Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu, edaspidi: riik), C (puudutatud isik I) ja hiljem ka Q (puudutatud isik II).
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Vaopere külas Rapla vallas Rapla maakonnas asuva Laane kinnistu (registriosa nr 1229937, edaspidi: Laane kinnistu) omanik. Laane kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsutee Laane kinnistule algab Kose-Purila teelt (katastritunnus 27701:001:0770), seejärel läbib Reinsalu kinnistut (registriosa nr 2520837, edaspidi: Reinsalu kinnistu) ning 30 m pikkuses ja 4 m laiuses Sauma kinnistut (registriosa nr 12483602). Juurdepääsutee üle Reinsalu kinnistu on määratud Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10639. Juurdepääsu üle Sauma kinnistu pole määratud.
1.2.Kuigi mööda Sauma kinnistut juurdepääsuks Laane kinnistule ei ole takistusi tehtud, soovib avaldaja Laane kinnistule juurdepääsuõiguse vormistamist ja kinnistusraamatusse kandmist, sest Sauma kinnistu ja/või Laane kinnistu võõrandamise korral võib juurdepääsuõiguse vormistamata jätmine tekitada ületamatuid takistusi. Laane kinnistu võõrandamise või hüpoteegiga koormamise soovi korral puudub selleks enamasti võimalus, kuna pangad keelduvad krediidi andmisest juhul, kui juurdepääsuõigus on kinnistusraamatusse kandmata.
1.3.Avaldaja pöördus üle Sauma kinnistu juurdepääsutee kirjalikuks vormistamiseks kohtuväliselt 06.10.2020 riigi kui Sauma kinnistu toonase omaniku poole. Riik keeldus, sest Sauma kinnistu oli koormatud kasutusvaldusega puudutatud isiku I kasuks, kes ei olnud nõus juurdepääsu määramisega.
1.4.Praeguse juurdepääsu rajas 1986. a avaldaja isa ja see on ainus juurdepääs Laane kinnistule. Tee on olnud pidevas kasutuses.
1.5.Juurdepääsuõigus kinnistule tuleb määrata nii Laane kinnistu igakordsetele omanikele kui ka neilt nõusoleku saanud isikutele. Laane kinnistu omaniku nõusolekul nii jalgsi kui ka sõidukitega liikumiseks ööpäevaringselt.
1.6.Avaldaja on nõus tegema kõik vajalikud tööd juurdepääsutee korrashoiuks (sh tee parandamine, lumetõrjetööd kui Rapla vald neid ei teosta, kuid mitte Sauma kinnistu enda vajadusteks tehtavad tööd – nt suurte põllutöömasinate kandevõime tagamiseks tehtavad tööd, viimaste poolt tee kahjustamisel selle taastamistööd, lumekoristus, kui Laane omanikud ise seda ei vaja). Samuti on ta valmis tasuma juurdepääsuõiguse eest 10 € aastas.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Ta pole kunagi keelanud ega takistanud liikumist Sauma kinnistule jääval teeosal. Laane kinnistu elanikud (puudutatud isik II ja tema perekond) on alates 2017. a takistanud ligipääsu Laane kinnistul oleva sama ajaloolise tee kaudu tagapool asuvale Veere ja Lohu kinnistutele. Peale praegu taotletava juurdepääsu määramist võivad nad paigaldada statsionaarse raudvärava, mille ehitust on juba alustatud. Rikutud ja lõhutud on ka piiripunktid. Puudutatud isik I seadis oma nõusoleku eeltingimuseks, et Laane kinnistul oleva ajaloolise tee kaudu pääseb ilma piiranguteta eelkõige Veere ja Lohu kinnistule. Sama tee kaudu on ka ligipääs Paunküla ja Vahastu metskonna kinnistutele.
2.2.Teise võimalusena saab Laane kinnistu omanik rajada uue tee vahetult Sauma kinnistu piiri kõrvale enda maale. Rajatava tee saab ühendada Reinsalu kinnistu kaudu määratud juurdepääsuteega. Rajatav teelõigu pikkus on võrreldav täna kasutuses olevaga.
2.3.Puudutatud isikule I pole tasu pakutud. Seda pole ka vaja juhul, kui kõik asjaosalised saavad kogu ajaloolist teed kasutada tasuta. Laane kinnistu omanik peab vaid tee korras hoidma. Keelatud on igasugused teekatte liigi muutused. 2 (6)
3.Menetluses küsis kohus kohalike omavalitsusüksuste seisukohti. Rapla vallal ei olnud taotletud juurdepääsu määramisele vastuväiteid. Tasu määramisel tuleb arvestada, et talvist lumetõrjetööd korraldab ja tasustab vald. Kose vald kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid nõustus avaldusega paikvaatlusel. Alates 03.08.2022 menetlusse kaasatud puudutatud isik II toetas avaldust. Maakohus eemaldas riigi menetlusest 14.09.2022 määrusega, sest Sauma kinnistu omanikuks oli saanud puudutatud isik I.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus vaatas avalduse läbi hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 131) ja rahuldas selle 28.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 ls 1 alusel avaldaja kanda ja otsustas, et teistel menetlusosalistel kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
4.1.Avaldaja taotleb oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjale avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt RKTKm 04.03.2020, 2-17-12857, p 15; RKTKm 13.02.2019, 2-14-23161, p 17.1).
4.2.Avaldajale kuulub Rapla maakonnas asuv Laane kinnistu, kus elab puudutatud isik II oma perega, kes soovib kinnistu avaldajalt omandada pangalaenuga. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Laane kinnistu registriosa III jakku on kantud 27.07.2017 eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks puudutatud isiku II kasuks. Kinnistu omandamist takistab panga tingimus, et kinnistul peaks olema juurdepääs avalikule teele või vastav kokkulepe õiguslikult korrektselt vormistatud.
4.3.Vaidlust ei ole, et Laane kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. See asjaolu nähtub kaardimaterjalilt ja kohus tuvastas selle ka 03.08.2022 paikvaatlusel. Laane kinnistule lähim avalikult kasutatav tee on Kose-Purila tee, millelt viib olemasolev ja kasutatav tee Laane kinnistule. Tee algab Kose-Purila teelt, läbib esmalt Reinsalu kinnistut ning seejärel umbes 30 m pikkuses ja 4 m laiuses puudutatud isikule I kuuluvat Sauma kinnistut. Sauma kinnistult pole juurdepääsu määratud. Reinsalu kinnistult on juurdepääs (tee pikkusega umbes 85 m ja laiusega 4 m) Laane kinnistule määratud Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10639. Eeltooduga on täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus, st juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasjale.
4.4.Avaldajal ja Laane kinnistu elanikel on küll olnud võimalik pääseda kinnistule, kuid avaldaja soovib juurdepääsu õiguslikult korrektselt vormistada, sest vastasel korral ei ole avaldajal võimalik lõpuni viia kinnistu võõrandamist. See väide on usutav ja õigustab kohtusse pöördumist. Hoolimata sellest on avaldajal AÕS § 156 alusel õigus kohtusse pöörduda, sest puudutatud isik I on juurdepääsu vormistamisele vastu vaielnud (vt RKTKm 28.05.2014, 3-21-46-14, p 14).
4.5.Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku I vastuväidetega järgmistel põhjendustel.
4.5.1.Taotletud juurdepääsu ei saa jätta määramata põhjusel, et Laane kinnistu omanik on soovinud paigaldada värava, mis ei takista Sauma kinnistu omaniku liikumist enda maale.
4.5.2.Veere ja Lohu kinnistu omanikud ei ole esitanud nõuet Laane kinnistult avalikule teele juurdepääsu saamiseks, mistõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta. Puudutatud isik I ei ole Veere ja Lohu kinnistu omanik, mistõttu ei saa ta AÕS § 156 alusel ka nõuet esitada. 3 (6)
4.5.3.Laane kinnistule on tsiviilasjas nr 2-18-10639 määratud juurdepääs mööda Reinsalu kinnistul olemasolevat umbes 85 m pikkust teed ja praeguses asjas taotletav juurdepääsutee jätkub Sauma kinnistul olemasoleval umbes 30 m pikkusel teel. Kirjeldatud teed on juba aastakümneid kasutatud, mistõttu puudub mõistlik põhjus kohustada avaldajat rajama uus tee. See vajaks taas nõusolekut kasutada täiendavat teelõiku Reinsalu kinnistul.
4.5.4.Juurdepääsu määramata jätmise aluseks ei saa olla puudutatud isiku I omaniku ootus, et üle tema kinnistu ühtegi juurdepääsu naaberkinnisasjale kunagi õiguslikult korrektselt ja ametlikult ei määrata. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus mh seda, et Sauma kinnistu omanik on taotletava juurdepääsu kasutamisega (mitte küll kohtu kaudu määramisega) nõustunud, vastav juurdepääsutee on olemas, seda kasutatakse ja kasutamine ei riiva oluliselt Sauma kinnistu omaniku õigusi oma kinnistut kasutada. Sauma kinnistul toimuvat põllumajandustegevust vaidlusaluse teelõigu kasutamine ilmselt ei takista. Igal juhul ei ole puudutatud isiku I huvide riive selline, mis kaaluks üles Laane kinnistu omaniku ja elanike juurdepääsu vajadust pääseda enda kinnistule ja koju.
4.6.Kokkuvõttes pidas maakohus põhjendatuks määrata juurdepääs Laane kinnistule nii, et see läbib Sauma kinnistul olemasoleva tee umbes 30 m pikkuses ja 4 m laiuses vastavalt vaidlustatud määrusele lisatud kaardile. Laane kinnistu igakordne omanik ja temalt nõusoleku saanud isikud võivad kasutada Sauma kinnistul asuvat juurdepääsuteed tähtajatult liiklemiseks sõiduautodega ja jalgsi ööpäev läbi. Ühtlasi on põhjendatud kohustada puudutatud isikut I kui Sauma kinnistu omanikku andma nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa III jakku juurdepääsu kohta Laane kinnistule selle igakordse omaniku kasuks.
4.7.AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista. Tasu saab määramata jätta juhul, kui koormatava kinnistu omanik seda ei nõua ja on seda selgelt väljendanud. Praegusel juhul on puudutatud isik korduvalt teatanud kohtule, et ta tasu ei soovi. Seetõttu ei määranud maakohus juurdepääsu talumise eest tasu.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5.Puudutatud isik I esitas 17.10.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, jätta avaldus rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub puudutatud isik I panna avaldaja kanda. Kaebuse väited on järgmised: -

-

maakohus ei arvestanud puudutatud isiku I huvidega, mh jäi arvesse võtmata, et o avaldaja huvi pääseda oma kinnistule Sauma kinnistu kaudu ei ole proportsionaalne puudutatud isikule I sellest tuleneva kitsendusega; o ajalooliselt oli Laane, Sauma, Veere ja Lohu kinnistute omanikel kokkulepe, et teed kasutavad kõik võrdselt ja keegi kelleltki selle eest tasu ei võta; o Laane kinnistu elanikud võivad paigaldada statsionaarse raudvärava, mille ehitust on juba alustatud; o puudutatud isiku I nõusoleku saamise tingimus on, et Laane kinnistul oleva ajaloolise tee kaudu pääseks ilma piiranguteta eelkõige Veere ja Lohu kinnistule ning tee peab jääma ühiskasutusse; Veere ja Lohu kinnistu omanikud jäid menetlusse kaasamata ning maakohus märkis ekslikult, et puudutatud isik I ei ole Lohu kinnistu omanik; avaldaja ei pöördunud puudutatud isiku I poole juurdepääsu kokkuleppimiseks; tasu ei saanud jätta määramata, sest puudutatud isiku I sellekohane avaldus oli tingimuslik ja eeldab kogu tee tasuta kasutamist kõigile kinnistuomanikele; juurdepääsutee asukoht vaidlustatud määruse lisaks oleval plaanil pole piisavalt täpne. 4 (6)

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Rapla vald leidis, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, aga osalistel oleks otstarbekas lahendada vaidlus kokkuleppel. Kose vald sisulist seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 10.11.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Puudutatud isik I kannab kaebusega seotud menetluskulud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Maakohus kvalifitseeris avaldaja nõude õigesti AÕS § 156 lg 1 alusel ja lahendas selle põhjendatult hagita asjana. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.
8.1.Maakohus ei eksinud diskretsiooni teostamisel ega menetlusosaliste huvide kaalumisel. Põhjendamatu ja asjaoludega sidumata on puudutatud isiku I väide nagu poleks avaldaja huvi pääseda Laane kinnistule Sauma kinnistu kaudu proportsionaalne puudutatud isikule I sellest tuleneva kitsendusega. Maakohus tuvastas õigesti, et taotletava juurdepääsu asukohas paikneb tee, mis läbib eelnevalt Reinsalu kinnistut ja kulgeb seejärel umbes 30 m Sauma kinnistul. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlusalusel juurdepääsu alal oleks muud kasutusotstarvet peale teemaa. Lisaks tuginevad kõik menetlusosalised üksmeelselt väitele, et kirjeldatud tee on ajalooliselt olnud just sellisena ka kasutuses. Puudutatud isik I ei toonud maakohtu menetluses ega kaebuses esile, milliseid tema huve tee kasutamine oluliselt riivab. Siinjuures võttis maakohus asjakohaselt arvesse, puudutatud isikule I ei pandud ka tee korrashoiu kohustust.
8.2.Maakohus käsitles piisavas ulatuses puudutatud isiku I väiteid tee ajaloolise kasutuse, väidetava värava paigaldamise ning Veere ja Lohu kinnistutele pääsemise tingimuse kohta. Kokkuvõttes on õige ja põhjendatud maakohtu arusaam, et ükski neist väidetest ei takista avalduse rahuldamist, st Laane kinnistule juurdepääsu määramist olemasoleva ja ajaloolise tee kaudu. Kui puudutatud isik I leiab, et mõni naabritest omakorda piirab tema juurdepääsuõigust või keeldub vastava märke kandmisest kinnistusraamatusse, siis saab puudutatud isik I esitada kohtule avalduse juurdepääsu määramiseks. Käesoleva juhtumi asjaoludel puudub sisuliselt alternatiiv tee asukoha osas, mida kinnitavad ka kaebusele lisatud plaan ja foto (I kd tl 188, 190). Seetõttu pole vaja praegust ja puudutatud isiku I võimalikku tulevast avaldust lahendada koos.
8.3.Menetlusse kaasata polnud vaja Veere ja Lohu kinnistu omanikke. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla (TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 6182 lg 1), kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (vt RKTKm 01.06.2022 2-19-20416/41, p 13; RKTKm 06.06.2023, 221-4128, p 13). Avaldaja taotletud juurdepääsutee ei läbi Veere ja Lohu kinnistuid ning pole näha mõistlikku võimalust, et juurdepääs avaldaja kinnistule oleks Sauma kinnistu asemel võimalik korraldada Veere ja/või Lohu kinnistu kaudu. Seetõttu pole oluline, kes oli menetluse ajal Lohu kinnistu omanik. Kuigi on õige kaebuse väide, et puudutatud isik I on (alates 13.01.2023) Lohu kinnistu omanik (I kd tl 189), siis ei mõjuta see asjaolu avalduse lahendamist. Sarnaselt eelmises p-s 8.2 märgituga saab puudutatud isik I oma õigusi nii Sauma kui ka Lohu kinnistu omanikuna tõhusalt kaitsta eraldi menetluses.

5 (6)

8.4.Ainetu on puudutatud isiku I väide kohtueelse menetluse kohta. Avaldaja soovis enne kohtusse pöördumist riigilt kui Sauma kinnistu toonaselt omanikult saada nõusolekut juurdepääsu vormistamiseks. Asjaomane nõusolek jäi andmata puudutatud isiku I vastuseisu tõttu. Lisaks põhjendas maakohus vaidlustatud määruse p-s 13 piisavalt, miks oli avaldajal õigus pöörduda kohtusse.
8.5.Maakohus jättis juurdepääsutasu käesoleva juhtumi asjaoludel õigesti määramata.
8.5.1.Esiteks tugineb puudutatud isik I ka ise osapoolte kokkuleppele, et asjaomane tee on kõigi selle kaudu ligipääsetavate kinnistute omanike tasuta kasutuses. Pelgalt juba seetõttu ei saa puudutatud isiku I enda väite õigsust eeldades muuta ühte teelõiku tasuliseks.
8.5.2.Teiseks ei nähtu asja materjalidest, et puudutatud isiku I seatud tingimus – vaba juurdepääs kogu tee kaudu ka teistele kinnistutele – oleks tegelikkuses täitmata. Isegi kui Laane kinnistule paigaldatakse värav, siis ei välista see tee kasutamist. Ühtlasi saab puudutatud isik I oma võimalike juurdepääsunõuete esitamisel omakorda taotleda tasuta juurdepääsu.
8.5.3.Kolmandaks ei nähtu asja materjalidest sedagi, et taotletav juurdepääs vähendaks Sauma kinnistu väärtust, suurendaks sisuliselt Laane kinnistu väärtust või kätkeks endas hüve, mille eest saab mõistlikult eeldada tasu maksmist naabritevahelises suhtes. Juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine. Koormatud kinnisasja omaniku jaoks võib juurdepääsutee talumise kohustusega seotud negatiivne tagajärg vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiu kohustuse korral korrashoiuks vajalikud kulutused (vt RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098, p 14 ja seal viidatud RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.4). Ühtki nimetatud ega ka muud alust tasu määramiseks käesoleval juhul pole.
8.6.Ainetu on kaebuse väide vaidlustatud määrusele lisatud plaanil juurdepääsutee asukoha ebapiisava täpsuse kohta. Menetluse kestel on kõik osalised üheselt aru saanud, millist ja kus asuvat juurdepääsu avaldaja taotleb. Avalduse lisaks nr 2 oleval plaanil (I kd tl 18) on juurdepääsu asukoht sama nagu määrusele lisatud plaanil (I kd tl 180). Puudutatud isik I pole ka põhjendanud, mil viisil rikub vaidlustatud määruse lisal juurdepääsu asukoha märkimise viis tema õigusi.
8.7.Kokkuvõttes ei anna kaebuse ükski väide alust maakohtu määrust sisuliselt muuta.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda. Teised menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirju, mistõttu jäävad kulud rahaliselt kindlaks määramata.
10.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja