Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Kohus võttis avalduse 09.11.2023 määrusega menetlusse ning andis sissenõudjatele ja kohtutäiturile tähtaja vastuse esitamiseks. 10.11.2023 teavitas xxxx OÜ kohut, et tema ei ole antud asjas sissenõudjaks, kuivõrd nõuded E T vastu on loovutatud OÜ-le xxxx. Kohtutäitur Mati Roodes esitas seisukoha avaldusele 13.11.2023. Kohtutäitur selgitas, et 20.02.2018 esitas xxxx OÜ kohtutäiturile täiteasjas nr 007/2012/88077 teatise nõude ülemineku kohta OÜ-le xxxx, paludes edaspidi kanda võlgniku poolt tasutud summad uue võlausaldaja OÜ xxxx arveldusarvele. Kohtutäitur teavitas kohut, et talle ei ole teada, et täitedokumendi täitmise suhtes esineks aegumise tähtaega mõjutavaid peatamise ja/või katkemise alused. Kohtutäitur märkis lisaks, et ta ei esita tsiviilasjas nr 2-23-14966 menetluskudude hüvitamise nõuet. 16.11.2023 määrusega jättis kohus E T avalduse Creditum OÜ suhtes läbi vaatamata, kuivõrd xxxx OÜ-l puudub nõue avaldaja vastu. Kohus selgitas, et käesolevas menetluses on sissenõudjaks OÜ xxxx, kelle suhtes jätkub käesoleva tsiviilasja menetlus. Kohus edastas sissenõudjale dokumendid 10.11.2023 ning luges dokumendid TsMS § 3111 lgst 51 tulenevalt kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes elektronpostiaadressile saatmisest. Sissenõudja kohtule seisukohta avaldusele käesolevani esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr 007/2012/88077 täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 19.10.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-34481 ning, et täitemenetlus on algatatud 22.10.2012. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest nähtuvalt algatati

täitemenetlus 22.10.2012 ehk täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda hiljemalt 22.10.2012. Avaldaja ei ole toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Lisaks ei ole kohtutäitur ega sissenõudja toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole seega aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr 007/2012/88077 teatavaks saanud. Sissenõudja ei ole avaldusele seisukohta esitanud, mistõttu eeldab kohus, et sissenõudjal puuduvad vastuväited avaldaja avaldusele täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks. Kohtutäitur märkis, et kohtutäiturile teadaolevalt puuduvad aegumist peatavad asjaolud. Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 23.10.2022. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas 007/2012/88077 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi avaldaja huvides. Seetõttu jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 272 eurot koos käibemaksuga. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et käesolevas menetluses oleks kohtutäiturile ja sissenõudjale menetluskulusid tekkinud, st kohtutäitur on teavitanud kohut, et ta menetluskulude hüvitamise nõuet ei esita ning sissenõudja ei ole kohtule vastanud. Arvestades asjaolu, et kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ja teised menetlusosalised ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.