Indrek Parrest, Ăllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-9796
Tsiviilasi
Loodkellu ehituslahendused Oà kaebus kohtutÀitur Jaanika Pajuste 30. juuni 2022 otsuse peale tÀiteasjas nr 185/2021/485
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Loodkellu ehituslahendused Oà mÀÀruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
MÀÀruskaebuse esitaja: Loodkellu ehituslahendused Oà (registrikood 16306310), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo RÀppo
esindajad
Puudutatud isik: kohtutÀitur Jaanika Pajuste
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 mÀÀrus osas, millega jĂ€eti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega jĂ€tta menetluskulud kohtutĂ€itur Jaanika Pajuste kanda ja mÀÀrata kindlaks menetluskulude (esindajakulude) rahaline suurus. Muus osas jĂ€tta maakohtu mÀÀrus muutmata.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 18. septembri 2023 mÀÀruse resolutsioon tervikuna sÔnastatuks jÀrgmiselt:
2.2.TĂŒhistada kohtutĂ€itur Jaanika Pajuste 30. juuni 2022 otsus, millega jĂ€eti rahuldamata Loodkellu ehituslahendused OĂ kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale.
4.JÀtta mÀÀruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutÀitur Jaanika Pajuste kanda.
5.MÔista kohtutÀitur Jaanika Pajustelt Loodkellu ehituslahendused Oà kasuks mÀÀruskaebemenetluse menetluskulude katteks vÀlja 75 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on Ôigus esitada mÀÀruskaebus Riigikohtule 15 pÀeva jooksul alates kÀesoleva mÀÀruse kÀttetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Loodkellu ehituslahendused OĂ (avaldaja) esitas 4. juulil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse ning palus tĂŒhistada kohtutĂ€itur Jaanika Pajuste (kohtutĂ€itur) 30. juuni 2022 otsuse, millega jĂ€eti rahuldamata avaldaja kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale. Kaebuse kohaselt on Migel-Anatoli Sidletski (vĂ”lgnik) suhtes algatatud tĂ€itemenetlus tĂ€iteasjas nr 185/2021/485. KohtutĂ€itur saatis 22. detsembril 2021 avaldajale kui vĂ”lgniku tööandjale töötasu arestimisakti (dtl 31-33).
26.aprillil 2022 koostas kohtutÀitur otsuse kohustuse tÀitmiseks ja sunniraha mÀÀramise hoiatuse, milles kohustas avaldajat vÔlgniku sissetulekust kinnipidamisi teostama vastavalt 22. detsembril 2021 edastatud sissetulekust kinnipidamise aktis mÀrgitule (dtl 35-37). KohtutÀitur tegi 16. juunil 2022 sunniraha mÀÀramise otsuse (dtl 42-43). Otsuse kohaselt ei ole avaldaja tÀitnud kohustust pidada tööandja vÀljamaksetest kinni vÔlgnevust. Avaldajal tuleb tasuda sunniraha 192 eurot. Avaldaja teatas 16. juuni 2022 e-kirjaga kohtutÀiturile, et soovib sunniraha mÀÀramise otsuse vaidlustada. KohtutÀitur tegi avaldaja kaebuse osas otsustuse 30. juunil 2022. Avaldaja leidis, et sunniraha kohaldamiseks puudub Ôiguslik alus. Avaldaja on tÀitnud kohtutÀituri sissetuleku arestimise akti nÔuetekohaselt. Arvestades tÀituri enda aktis olevat kalkulaatorit, oli tÀiturile tehtav vÀljamakse 0 eurot. Avaldaja ei saa aru, milliseid kohustusi ta rikkus. TÀituri seisukoha jÀrgi oleks avaldaja pidanud tÀiturit teavitama maksude suurusest ning sellest, et vÔlgniku töötasu ei vÔimalda kinnipidamisi. Samas ei ole selge, millise Ôigusnormi alusel tÀitur seda nÔuab.
2.KohtutÀitur palus jÀtta kaebuse rahuldamata. KohtutÀituri leidis, et kui tööandjal ei ole vÔimalik vÔlgniku töötasust kinnipidamisi teostada ja kohtutÀiturile kanda, siis esinevad akti tÀitmist takistavad asjaolud ning sellest tuleb kohtutÀiturit teavitada. Avaldaja ei ole kinnipidamisi teostanud ega teavitanud kohtutÀiturit akti tÀitmist takistavatest asjaoludest. VÀljamakse tegemine summas 0 eurot tÀhendab vÀljamakse mittetegemist, s.o arestimisakti mittetÀitmist. KohtutÀituril puudub ligipÀÀs andmetele, mis puudutavad vÔlgniku sissetulekust makstavaid makseid. Need andmed peab TMS § 26 lg 2 kohaselt kohtutÀiturile andma vÔlgniku tööandja.
3.Maakohus lÔpetas 10. aprilli 2023 mÀÀrusega menetluse.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. juuni 2023 mÀÀrusega avaldaja mÀÀruskaebuse osaliselt, tĂŒhistas maakohtu 10. aprilli 2023 mÀÀruse ja saatis avaldaja 4. juuli 2022 kaebuse maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja 20. juuni 2022 e-kiri tuleb lugeda kaebuseks 16. juuni 2022 sunniraha mÀÀramise otsuse peale (dtl 44-48, 101) ning mĂ€rkis, et kohtutĂ€itur tegi avaldaja kaebuse osas otsustuse 30. juunil 2022 (dtl 100).
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus rahuldas kaebuse ning tĂŒhistas kohtutĂ€ituri 30. juuni 2022 otsuse, millega jĂ€eti avaldaja kaebus 16. juuni 2022 sunniraha kohaldamise otsuse peale rahuldamata. Tasutud riigilĂ”ivu jĂ€ttis maakohus kohtutĂ€ituri kanda ning mĂ”istis kohtutĂ€iturilt avaldaja kasuks vĂ€lja riigilĂ”ivu 30 eurot. Maakohus jĂ€ttis ĂŒlejÀÀnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et kuivĂ”rd kohtutĂ€itur ei heida avaldajale ette, et vĂ”lgniku sissetulekutest oleks pidanud kinni pidamisi tegema ĂŒle 0 euro ning kohtutĂ€itur ei ole kohustanud avaldajat esitama tĂ€itemenetluses vajalikke andmeid, on kohtutĂ€ituri sunniraha mÀÀramine pĂ”hjendamatu ning vaidlustatud kohtutĂ€ituri otsus kuulub tĂŒhistamisele. Maakohus mĂ€rkis, et TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutĂ€ituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilĂ”ivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna maakohus rahuldab kaebuse, jÀÀvad avaldaja tasutud riigilĂ”ivud kokku 30 eurot kohtutĂ€ituri kanda. ĂlejÀÀnud menetluskulud jÀÀvad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
MĂĂRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PĂHJENDUSED
6.Avaldaja (mÀÀruskaebuse esitaja) esitas maakohtu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse resolutsiooni p 4 (menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jĂ€tmine) tĂŒhistada ja teha uus mÀÀrus, millega mĂ”ista kohtutĂ€iturilt avaldaja kasuks vĂ€lja menetluskulud 1500 eurot. Avaldaja leiab, et avaldaja esindajakulud tulnuks jĂ€tta kohtutĂ€ituri kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause), kuivĂ”rd menetlusosalisi on rohkem kui ĂŒks (Riigikohtu 2. juuni 2008 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Esindaja kasutamine esimese astme menetluses oli pĂ”hjendatud. Avaldaja on kandnud kulusid Ă”igusabile 10 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot ilma kĂ€ibemaksuta. Seega on avaldaja esindajakulud kokku 1500 eurot.
KOHTUTĂITURI SEISUKOHT
7.KohtutĂ€itur palub jĂ€tta maakohtu mÀÀruse muutmata ja avaldaja mÀÀruskaebuse rahuldamata. TsMS § 172 lg-s 10 on sĂ€testatud erand, mis puudutab muu hulgas kohtutĂ€ituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel riigilĂ”ivu kandmist. Avaldaja viitab oma kaebuses nimetatud Riigikohtu seisukohale 3-2-1-42-08, mille jĂ€rgi TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses ĂŒldjuhul Ă”iglane jĂ€tta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. KĂ€esoleval juhul ei ole Ă”iglane jĂ€tta menetluskulusid kohtutĂ€ituri kanda, sealhulgas ei ole kohtutĂ€itur esitanud pĂ”hjendamatuid taotlusi vĂ€iteid ega tĂ”endeid. Avaldaja pöördus kohtusse temast oleneval pĂ”hjusel. KohtutĂ€itur ei ole tahtlikult pĂ”hjustanud avaldaja kohtusse pöördumise vajadust. KĂ€esoleval juhul oli vĂ”lgniku tööandjale sunniraha mÀÀramine kohtutĂ€ituri kohustuseks tulenevalt TMS §-st 8.
Sunniraha mÀÀramisele kohtutĂ€ituri poolt eelnes arestimisakti saatmine ja meeldetuletus. Avaldaja ei reageerinud nimetatud dokumentidele ega pidanud vajalikuks kohtutĂ€ituriga konsulteerida selle kohta, kas ja kuidas peab ta akti tĂ€itma. Samuti eelnes sunniraha otsusele ka sunniraha hoiatus, millele reageeris avaldaja vĂ€itega, et kĂ”ik on tehtud vastavalt arestimisaktile ning palus kontrollida andmed ĂŒle. Avaldaja lasi teadlikult olukorral areneda kohtumenetluseni ja ei kasutanud ĂŒhtegi vĂ”imalust lahendada asja kohtuvĂ€liselt kontakteerudes kohtutĂ€ituriga. Seega ei ole kĂ€esoleval juhul asjaolusid arvestades Ă”iglane jĂ€tta menetluskulud kohtutĂ€ituri kanda. Lisaks ei ole avaldaja menetluskulud pĂ”hjendatud ja vajalikud. Riigikohtu 31. mai 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 punktides 20-22 toodud seisukohti arvestades on hagita menetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramisel pĂ”hjendatud lĂ€htuda tunnistaja tasu suurusest. Ăigusabi osutamise tunnitasu saab seega 2022. aastal olla 3,86-38,60 eurot ning 2023 aastal 4,30- 43,00 eurot. Avaldajal oli vĂ”imalik saada vĂ€iksema hinnaga Ă”igusabi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mÀÀrus tuleb tĂŒhistada menetlusnormi olulise rikkumise tĂ”ttu osas, millega jĂ€eti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus teeb tĂŒhistatud osas uue mÀÀruse, millega jĂ€tab kĂ”ik menetluskulud kohtutĂ€ituri kanda ning rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramiseks osaliselt (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). MÀÀruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Maakohus rahuldas avalduse, jĂ€ttis avaldaja menetluskuludest riigilĂ”ivu TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutĂ€ituri kanda ja ĂŒlejÀÀnud kulud (sh avaldaja esindajakulud) TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus mĂ€rgib, et kuigi avaldaja taotlus on mĂ”nevĂ”rra ebatĂ€pne, on avaldaja kaebust vĂ”imalik mĂ”ista selliselt, et avaldaja vaidlustab maakohtu mÀÀrust osas, millega jĂ€eti menetluskuludest esindajakulud poolte endi kanda ning taotleb avaldaja esindajakulude kohtutĂ€ituri kanda jĂ€tmist ning rahalise suuruse kindlaksmÀÀramist.
10.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, vĂ”ib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt mĂ”ni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ă”iglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas pĂ”hjendamatu taotluse, vĂ€ite vĂ”i tĂ”endi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb jĂ€rgida Ă”igluse pĂ”himĂ”tet. Viidatud sĂ€tte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kĂ”rgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ĂŒletatud Riigikohtu 11. mĂ€rtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29; ja selles viidatud lahendid). Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on ĂŒldjuhul Ă”iglane jĂ€tta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14 ja 2. juuni 2008 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Praegusel juhul ei ole maakohus pĂ”hjendanud, miks on Ă”iglane jĂ€tta muud menetluskulud (v.a riigilĂ”iv) menetlusosaliste endi kanda, kuigi avaldus kuulus rahuldamisele. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis on ringkonnakohtu poolt kĂ”rvaldatav (TsMS § 667 lg 2 esimene lause).
11.Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jĂ€tta tĂ€ies ulatuses kohtutĂ€ituri kanda. KohtutĂ€itur leiab, et avaldaja pĂ”hjustas enda kĂ€itumisega sunniraha mÀÀramise, kuivĂ”rd avaldaja ei andnud enne sunniraha mÀÀramist kohtutĂ€iturile selgitusi vĂ”lgniku töötasust tehtavate kinnipidamiste kohta. Maakohus tuvastas, et kohtutĂ€itur ei ole avaldajalt vĂ”lgniku töötasu vĂ”i muude sissetulekute kohta teavet kĂŒsinud. EbaĂ”ige on kohtutĂ€ituri seisukoht, et avaldaja pöördus kohtusse temast endast tulenevatel asjaoludel. KohtutĂ€itur tegi avaldaja suhtes sunniraha otsuse, mis tingis selle vaidlustamise. Avaldajal ei olnud kohustust kohtutĂ€ituriga konsulteerida, kuidas ta peab akti tĂ€itma, seda enam olukorras, kus avaldaja seda tĂ€itis. KohtutĂ€itur saanuks kasutada ka teisi meetmeid sunniraha mÀÀramise asemel, mh esmalt kohustada avaldajat teavet esitama (TMS § 26 lg 2). Avaldajale ei saa ette heita ennatlikult Ă”igusabi kasutamist, kuivĂ”rd ta pĂŒĂŒdis esmalt lahendada olukorda kaevates kohtutĂ€iturile 20. juunil 2022 seadusliku esindaja kaudu. Alles pĂ€rast seda, kui kohtutĂ€itur jĂ€ttis avaldaja kaebuse rahuldamata, kasutas avaldaja kohtusse kaebuse esitamiseks advokaadi abi. VĂ”imalikust lepingulise esindaja kaasamisest teavitas avaldaja tĂ€iturit juba 20. juuni 2022 kaebuses. Arvestades, et kohtumenetluse pĂ”hjustas kohtutĂ€ituri poolt pĂ”hjendamatu sunniraha mÀÀramine, on ringkonnakohtu hinnangul Ă”iglane jĂ€tta praegusel juhul kohtumenetlusega seotud kulud kohtutĂ€ituri kanda (TsMS § 172 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja mÀÀruskaebus rahuldamisele ning maakohtu mÀÀrus tuleb tĂŒhistada osas, millega jĂ€eti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Arvestades, et menetluskulude jaotuse osas rahuldamise osas rahuldab ringkonnakohus mÀÀruskaebuse tervikuna, on pĂ”hjendatud jĂ€tta mÀÀruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti kohtutĂ€ituri kanda (TsMS § 171 lg 1).
12.Avaldaja taotleb ringkonnakohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks esindajakulud kokku 1500 eurot. Avaldajat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta, sest avaldaja on kĂ€ibemaksukohustuslane). Ringkonnakohtu hinnangul ei ĂŒleta avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mÀÀr oluliselt keskmist sarnase Ă”igusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
11.veebruari 2015 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). KohtutĂ€ituri vĂ€ited selle kohta, et kohaldada tuleb tunnistajatasu mÀÀrasid on ekslik. KohtutĂ€itur tugineb seejuures Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11. Riigikohus on seda seisukohta hilisemas praktikas muutnud, leides et hagita menetlustes esindajakulude vĂ€ljamĂ”istmisel tuleb ĂŒldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-3 ning lĂ€htuda esindajakulude vajalikkusest ja pĂ”hjendatusest (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2013 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 mÀÀrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sĂ€tete kohaselt, st uurimisprintsiibist lĂ€htudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hĂŒvitamise piiramisel. Riigikohus on rĂ”hutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkĂ”ige Ă”igusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
10.veebruari 2016 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Avaldaja esindajakulu kokku 10 h moodustavad jĂ€rgmised toimingud: asja materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine (2,5 h), kaebuse koostamine, puuduste kĂ”rvaldamine (5 h), mÀÀruskaebuse koostamine (2 h) ning teise mÀÀruskaebuse koostamine (0,5 h). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindajakulud eelkĂ”ige kaebuse koostamisele kulunud aja, konsulteerimise ning materjalide tutvumise osas pĂ”hjendatud ja vajalikud osaliselt. Ka esimese mÀÀruskaebuse koostamiseks kulunud 2 h on osaliselt ĂŒlepaisutatud. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama vĂ”i mahukama tsiviilasjaga. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on pĂ”hjendatud ja
vajalik kokku 7 tunni ulatuses. Seega tuleb kohtutÀiturilt avaldaja kasuks vÀlja mÔista (lisaks maakohtu vÀljamÔistetud riigilÔivule 30 eurot) esindajakulud 1050 eurot. Sellest 75 eurot (s.o 0,5 h) on kÀesoleva mÀÀruskaebemenetlusega seotud kulu. Seega tuleb kohtutÀiturilt avaldaja kasuks vÀlja mÔista maakohtu menetluste ja esimese ringkonnakohtu menetluse esindajakulud kokku 975 eurot ja kÀesoleva mÀÀruskaebemenetluse esindajakulud 75 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.