T T hagi V S vastu kostja kohustamiseks tulemüüri ja õhksoojuspumpade eemaldamiseks või alternatiivselt ümberseadistamiseks või paigutamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
14 134,51 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T T (isikukood: xxxx; elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas (Advokaadibüroo DEM; e-post [email protected]); Kostja: V S (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx); Kostja lepingulised esindajad: Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova (Natus Vincere Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
29.08.2023 eelistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Kohustada V St ehitama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu tulemüüri, mis piirneb Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamuga selliselt, et: a. tulemüüri paksus oleks 380 mm ja b. tulemüür ulatuks katusekattest vähemalt 300 mm kõrgemale ja c. tulemüür ulatuks seina tasapinnast külgsuunas vähemalt 100 mm väljapoole.
3.Mõista V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitis summas 1 682,30 eurot ja kahjuhüvitiselt arvestatud ning 15.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 280,07 eurot.
4.Mõista V Slt välja T T kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
2-22-5010 määras kahjuhüvitiselt (1 682,30 eurot) alates 16.12.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et T T (edaspidi hageja) omandis on Xxxx asuv kinnisasi (varem Xxxx/1) (registriosa nr xxxx), mis piirneb V Sle (edaspidi kostja), kuuluva Xxxx kinnisasjaga (varem Xxxx/2) (registriosa nr xxxx). Nimetatud kinnisasjad olid kuni 2001. aastani hageja ja kostja kaasomandis ning olid algselt ehitatud paarismajana.
2.Kostja kui Xxxx omanik esitas 06.06.2003 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) taotluse ehitusloa väljastamiseks üksikelamu rekonstrueerimiseks, millega koos esitati OÜ Xxxx poolt kostja tarbeks koostatud ehitusprojekt nr xxxx (edaspidi ehitusprojekt). TLPA rahuldas vastava taotluse ning andis 03.07.2003 ehitusloa nr xxxx üksikelamu rekonstrueerimiseks (edaspidi ehitusluba). Kooskõlas tol ajal kehtinud ehitusseaduse §-ga 25 oli ehitusluba antud tähtajatult, kuid tingimusel, et ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates ehk hiljemalt 03.07.2005.
3.Kostja alustas ehitustöödega alles 2006. aasta suvel, mistõttu oli vastavaks ajahetkeks 03.07.2003 antud ehitusluba juba kehtetu. Teisisõnu teostas kostja ehitustöid seadusevastaselt, kuna tal puudus kehtiv ehitusluba. Isegi eeldusel, et kostja käitus heauskselt ega teadnud ehitusloa kehtetusest, olid ehitustööd igal juhul ebaseaduslikud, kuna ei järgitud varem koostatud ehitusprojektis ega ehitusloas ettenähtud tingimusi. Nimelt nägid Xxxx ehitusprojekt ja ehitusluba ette Xxxx elamu ümberehitamise, kuid kostja lammutas kogu Xxxx vana elamu maha ja ehitas selle asemele suurema ja täiesti uue ehitise, mis väljus selgelt ümberehitamise loa piiridest.
4.Hageja palvel teostas Põhja-Eesti Päästekeskuse Inseneritehniline büroo Xxxx ja 21 kinnistutel vaatluse, mille järel edastas 28.04.2011 kirjaga nr 7.3-11/422 Xxxx Linnaosa Valitsusele teatise, märkides, et on Xxxx ja Xxxx hoonete kontrollimisel tuvastanud, et ehituse käigus ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. aasta määruse nr 315
2-22-5010 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1 p 4 sätestatud nõudeid. Teatises sedastati, et tulemüür ei ole ehitatud selliselt, et tule levik oleks naaberehitisele takistatud. Samuti tegi TLPA 09.05.2012 kostjale kui Xxxx omanikule ettekirjutuse seoses asjaoluga, et ehitamisel ei ole järgitud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekti. Ettekirjutuse kohaselt pidi kostja viima tulemüüri vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga. Nõude täitmise tähtaeg oli 01.11.2012. Kostja ettekirjutust ei täitnud.
5.Hageja palvel koostas OÜ Xxxx 2013. a veebruaris eksperthinnangu Xxxx asuvas elamus teostatud ehitustööde mõju ning tekitatud ehituslike kahjustuste kohta naaberhoonele Xxxx (edaspidi eksperthinnang). Eksperthinnangus tõi ekspert välja alljärgnevad asjaolud ja tähelepanekud: - „Olemasolnud paarismajas korterite nr x ja x vahel oli neid eraldav sisemine ühine vahesein, milline muutus Xxxx/2 hooneosa lammutamisel praktiliselt välisseinaks. Xxxx/2 rekonstrueerimisprojektis korterite nr. x ja x vahelise seina küsimust projekti seletuskiri ega joonised ei kajasta, v.a. see, et põhiplaanil ja vaadetel on näidatud Xxxx ja xxxx vahele teha tuletõkke sein paksusega 380 mm, mille keskelt jookseb läbi kinnistuid eraldav piir. Projektis (töö nr xxxx) ei ole näidatud, et Xxxx olemasolev korterite vaheline sein jääks alles, vaid selle asemel nähakse ette ehitada uus sein, milline jääb ka vajalikuks tulemüüriks. /.../“; - „Tegelikult lammutati korterite vahelisest seinast krt. x poolne ehk Xxxx osa ära ja ehitati Xxxx poole väikeplokkidest vahesein paksusega 200 mm, milline pidi olema ühtlasi ka hoonete (Xxxx ja xxxx) vaheliseks tulemüüriks.“; - „Teostatud ülevaatusel nähtus, et nimetatud tulemüür ei ole ehitatud projekti- ega nõuetekohaselt ja seda järgmiselt: a. Müüritise paksus peab olema 380 mm, kuid on tegelikult 200 mm (vt. Lisa nr. 12. Fotod 3, 6, 7, 9 ja 11). b. Tulemüür peab projektikohaselt Xxxx maja katusest ulatuma üle 75 cm ja Xxxx maja katusest üle 60 cm. Tegelikult on tulemüür tunduvalt madalam, ehitatud kaldsena ja Xxxx garaaži katus on ehitatud projektiga võrreldes kõrgem, mille puhul nõuetekohast tulemüüri Xxxx osas kõrguslikult üldse ei moodustu (vt. Lisa nr. 12. Fotod 1, 3, 4, 5, 7 ja 9). c. Kinnitatud ehitusprojekt näeb ette, et ehitatav tulemüür ulatub Xxxx garaaži katuseäärest kaugemale (vt. Lisa nr. 5. Põhiplaan), kuid tegelikult on ehitatud vastupidi (vt. Lisa nr 12. Fotod 1, 3, 7, 9, 11 ja 12).“ Samuti nägi eksperthinnang ette, et eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks tuleks ehitiste vahel olev tulemüür ehitada projekti- ja nõuetekohaseks (vt lisa 11 lk 8, punkt 3.4., seitsmes alampunkt).
6.TLPA teostas 17.03.2017 Xxxx kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati samuti tulemüüri mittevastavus Xxxx ehitusprojektile.
7.Seega on olemasoleva tulemüüri mittevastavust ehitusprojektiga ja kehtivate nõuetega tuvastanud nii ekspert kui mitu riigiasutust, ent Xxxx omanik on ettekirjutusi järjepidevalt ignoreerinud.
8.Ehitisregistri andmete kohaselt on elamu endiselt ehitamise staatuses, kuigi ehitustööd on faktiliselt lõpetatud.
9.TLPA on 14.11.2019 e-kirjas avaldanud, et hagejal on võimalik taotleda kasutusluba vaid
2-22-5010 juhul, kui ehitist on võimalik ohutult kasutada. Juhindudes eeltoodust, ei ole hagejal võimalik oma elamut kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt enne, kui kostja on eelnimetatud puudused likvideerinud.
10.Lisaks eelnimetatud tuleohutusega seotud puudustele paigaldas kostja pärast ehitustööde valmimist Xxxx elamu garaažipoolsele seinale õhksoojuspumba. Kuna vastav tehnoseade tekitas häirivat müra, palus hageja eksperdil hinnata ka õhksoojuspumba vastavust nõuetele. Ekspert tõi välja järgneva: „Vastavalt Eesti Standardile EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ on elamutes elamu välisterritooriumil sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmetest põhjustatud müra lubatud piirtase päeval 50 ja öösel 40 dB. Käesoleval juhul on müra põhjustajaks Xxxx/2 garaaži seinale ehk naaberhoone lähedusse paigaldatud ööpäevaringselt töötav ja müra tekitav soojuspump ARCTIC, VERSION Fujitsu Inverter (vt. Lisa nr. 12. Fotod 1, 3, 6, 7, 9). Müra olevat segav eriti öisel ajal, magamistuba on soojuspumba vahetus läheduses (vt. Lisa nr. 1. Põhiplaan)“ (vt lisa 11 lk 6-7, C osa, punkt 3, teine alampunkt). Lisaks pöördus hageja seoses õhksoojuspumba nõuetele vastavuse kontrolliga 02.04.2013 Tallinna Linnavalitsuse poole ning sai 06.05.2013 vastuse, et: „TLPA 03.07.2003 ehitusloaga nr xxxx kinnitatud üksikelamu rekonstrueerimisprojektis on ette nähtud paigaldada elamusse lokaalne keskküttesüsteem, kus soojuskandjaks on vesi. Küttesüsteemi täpsemaid parameetreid projekt ei määra.“ Samuti pöördus hageja 17.12.2014 Xxxx Linnaosa Valitsuse poole, kes vastas 15.01.2015 kirjaga nr xxxx, et tehnosüsteemi muutmiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Vastavat nõusolekut kostjal ei olnud ega ole siiani.
11.Eirates varasemat ettekirjutust, paigaldas kostja 2019. aastal ka elamu teisele poolele (sisehoovi poole) ühe õhksoojuspumba, mis tekitab täiendavat häirivat müra.
12.Hageja esitas kostjale 09.03.2022 kirjaliku nõudeavalduse. Kostja ei ole nõudeavaldusele vastanud ega võtnud ette hagejale teadaolevalt eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid.
13.Xxxx elamu ei ole kooskõlas tuleohutust käsitlevate nõuetega ega hea ehitustavaga, sh standardmõõtmete ja - tingimustega (tulemüüri paksus, kõrgus ja laius ei vasta nõuetele), mistõttu on kostja rikkunud enda kohustusi ehitise ehitamisel.
14.Kostja poolt 06.06.2003 TLPA-le esitatud ehitusprojekt tehnosüsteemide muutmist sellisel kujul ette ei näinud (s.t ei näinud ette soojuspumba paigaldamist). Ehitusprojektis oli ettenähtud vaid lokaalne keskküttesüsteemi paigaldamine, kus soojuskandjaks on vesi. Juhindudes Tallinna linna heakorra eeskirja (RT 25.11.2011 redaktsioon) § 5 lg 1 p-st 2, mille kohaselt ei ole hoone fassaadile lubatud paigaldada elemente või tehnilisi seadmeid, mis ei vasta kinnitatud ehitusprojektile, on Xxxx elamule paigaldatud soojuspump ebaseaduslik. Kostja poolt Xxxx elamu teisele poole (sisehoovi poole) õhksoojuspumba paigaldamise ajal (ajavahemikus 2018-2020) kehtinud ehitusseadustiku § 3 p 3 kohaselt on tehnosüsteemi paigaldamisel, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet, tegemist ehitise ümberehitamisena. Ehitusseadustiku § 35 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitamisest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ning vajadusel (vastavalt ehitusseadustiku
2-22-5010 lisale 1) esitada ka ehitusprojekt. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja kohalikule omavalitsusele ehitusteatist ega ehitusprojekti esitanud, mistõttu on ka teine soojuspump paigaldatud ebaseaduslikult. Kostja poolt Xxxx elamule paigaldatud kaks soojuspumpa tekitavad müra, mis kostab hageja elamu eluruumidesse (sh magamistuppa). Müra on kosta nii päeval kui öösel. Hagejal ei ole käesoleval ajal võimalik esitada kohtule dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et kostja elamule paigaldatud õhksoojuspumbad tekitavad müra, mis ületab lubatud mürataset. Nimelt õhksoojuspumbad töötavad täisvõimsusel vaid talvisel perioodil ja seega tekitavad müra rohkem sel perioodil kui näiteks suvisel perioodil.
15.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt, et viimane teostaks Xxxx elamus ehitustööd, mis on vajalikud selleks, et kahe elamu vaheline tulemüür vastaks nõuetele ja tagaks tuleohutuse ning eemaldaks õhksoojuspumbad, paigutaks need ümber või võtaks kasutusele muud meetmed müratase alandamiseks ja õigusaktidega ja hea ehitustavaga vastavusse viimiseks.
16.Hageja omandiõiguse rikkumine väljendub selles, et Xxxx ja 21 elamute piirile kostja poolt ehitatud tulemüür ei vasta ehitusprojektis, seaduses ega hea ehitustava reguleerivates standardites ettenähtud nõuetele ning on tuleohtlikud. Teisisõnu ei ole tulemüür ehitatud selliselt, et tule levik oleks naaberkinnistule/ -ehitisele takistatud. Tulekahju ohu realiseerimisel võib tuli levida valesti ehitatud tulemüüri tõttu hageja elamule ning tekitada ulatusliku kahju elamule ja/või elamus viibivatele isikutele (sh hagejale endale). Eelnimetatud asjaolude tõttu keeldub Tallinna Linnavalitsus Xxxx elamule kasutusloa väljastamisest, kuna ehitusseadustiku § 50 lg 1 järgi antakse luba alles siis, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (vt lisa 14). Kasutusloa puudumine piirab oluliselt hageja õigust oma omandit täieõiguslikult kasutada ja käsutada. Samuti väljendub hageja omandiõiguse rikkumine kostja poolt selles, et kostja elamule paigaldatud kaks soojuspumpa tekitavad nii päeval kui öösel müra, mis kostub hageja elamu eluruumidesse (sh magamistuppa). Ehitusprojektis oli ette nähtud, et tulemüür ehitatakse kahe elamu vahele, mille tagajärjel oleks tulemüür kõrval-elamute omanike kaasomandis. Ent tegelikult lammutati elamute vahelisest seinast vaid Xxxx osa ära ja ehitati Xxxx poole väikeplokkidest vahesein paksusega 200 mm, mis pidi olema ühtlasi ka hoonete (Xxxx ja 21) vaheliseks tulemüüriks. Niisiis asub tulemüür vaid Xxxx elamu maatükil, mistõttu ei ole võimalik hagejal kui Xxxx omanikul ise tulemüüri korda teha. Seega kuulub ka tulemüür kui piirirajatis AÕS § 151 mõistes kostjale, kuna see ei asu vaidlusosaliste kinnisasjade piiril.
17.Hageja on kostja õigusvastasest käitumisest tulenevalt olnud sunnitud tegema kulutusi kohtueelses menetluses seoses õigusabikuludega summas 3364,60 eurot (summa käibemaksuga). Kohtueelsed õigusabikulud on olnud vajalikud seoses hageja õigusliku positsiooni kujundamisega ja nõudeavalduse koostamisega. Juhul, kui kostja ei oleks oma vana elamu lammutanud ning ehitanud uue elamu, mis ei vasta ehitusprojektile, seadusjärgsetele nõutele ega heale tavale ning paigaldanud liigset müra tekitavad soojuspumbad, siis ei oleks hageja õigusi rikutud. Järelikult ei oleks hagejal olnud sellisel juhul vajadust pöörduda õigusabi saamiseks advokaadi poole. Eeltoodust tulenevalt on eelnimetatud õigusabikulud tekkinud üksnes kostja tegevuse tulemusena ning vastav kahju tuleb kostjal hagejale hüvitada.
2-22-5010
18.Hageja palub: kohustada V St ehitama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu tulemüüri, mis piirneb Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamuga selliselt, et tulemüüri paksus oleks 380 mm ning tulemüür ulatuks katusekattest vähemalt 300 mm kõrgemale katusekattest ja ulatuks seina tasapinnast külgsuunas vähemalt 100 mm väljapoole; kohustada V St eemaldama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu välifassaadile paigaldatud kaks õhksoojuspumpa või alternatiivselt kohustada V St paigutama või seadistama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu välifassaadile paigaldatud kaks õhksoojuspumpa ümber selliselt, et Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamu ruumidesse kostuva müra tase ei ületaks 30 dB; mõista V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitis 3364,60 eurot; mõista V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitiselt (3364,60 eurot) viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
19.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei ole tõendanud, et alustas senise olemasoleva maja lammutus- ja muud tööd krundil alates mai-juuni 2004. a.
20.Hageja ei vaidle vastu, et hageja katuseosa ulatub üle kostja kinnistu piiri, kuid selgitab, et vastav kostja väide on hageja jaoks siiski üllatav, kuna hageja katuse ehitamine üle kostja kinnistu piiri oli tingitud kostja enda tegevusest (projektivälistest ning seadusvastastest lammutus- ja ehitustöödest) ning tulemüür oli kostja poolt ebaõigesti ehitatud juba enne hageja poolt katuse ehitamist. Samuti ei takista hageja katus täna vajaliku ümberehituse tegemist.
21.Enne kostjapoolsete lammutus- ja ehitustööde teostamist eraldas paarismaja kortereid nende vahel olev vahesein, mis oli täpselt kahe kinnistu piiril. Samuti oli paarismajal ühine vinskap, mis oli omakorda seotud hoone ühise katusega.
22.Nähtavasti, hagejaga kooskõlastuste tegemise vältimiseks lammutas kostja ühisest vaheseinast vaid enda poolse ehk Xxxx osa (poole seina paksusest). Seejuures ei ehitanud kostja oma uue elamu Xxxx elamu seina vastu (nagu projekt ette nägi), vaid jättis kahe elamu vahele olulise vahe sisse (nagu näha kostja 15.08.2022 vastuse lisast 2). Kostja tegevuse tagajärjel muutus Xxxx elamu sein välisseinaks (eksperthinnangu lisa 12, foto nr 6). Seejuures jäi hageja poolne sein vajaliku soojustuseta. Tulenevalt sellest, et elamute kaasomand lõpetati ja ehitis jagati reaalosadeks, siis tuli hoone tagaküljel asuv ühine vinskap (eksperthinnangu lisa 12, foto nr 2) lammutada ja ümber ehitada. Xxxx elamu ehitusprojektis ega selle seletuskirjas ei käsitletud ka Xxxx ja 21 ühise katuse ümberehitamise küsimust, kuid projektist nähtub, et vinskap olemasoleval hoone katusel puudub (vt hagiavalduse lisad 6b ja 6c). Seega nägi projekt ette, et vinskap lammutatakse maha. Kuna vinskap oli seotud hoone ühise katusega, siis selle osaline või pooles mahus lammutamine eeldas ka Xxxx ehk hageja poolse katuse osalist ümberehitamist. Katuse ümberehitamise osas kostjal kooskõlastus hagejaga puudus.
23.Kostja lammutas tööde käigus poole vinskapist ära, misjärel muutus vinskap kasutuskõlbmatuks ning Xxxx ehk hageja katus mittevettpidavaks. Eelnimetatud kostja lammutus- ja ehitustööde tõttu oli kostja tekitanud seega olukorra, kus ka hageja oli sunnitud teostama suurejoonelisi ümberehitustöid enda elamul. Esiteks oli muutunud paariselamu vaheline sein hageja välisseinaks ning kuna vastav sein oli soojustamata, siis lasi see vett läbi. Teiseks oli mittevettpidavaks muutunud ka hageja poolne katuseosa vinskapi osalise lammutamise tõttu.
2-22-5010
Hageja ehitas terve enda elamu katuse ümber selliselt, et see oleks esiteks vett pidav ning kataks ära selle osa, mis oli jäänud Xxxx elamu välisseina ja Xxxx uue seina vahele (vt võrdlust: lisa 4 ning lisa 5 (eksperthinnangu lisa 12, foto nr 4) ja lisa 6 (eksperthinnangu lisa 12, foto nr 5). Hageja rõhutab, et teostas katust puudutavad ehitustööd juba pärast seda, kui kostja poolne ehitise osa oli valminud. Teisisõnu ehitas hageja oma katuse üle kostja piiri alles siis, kui kostja elamu (ja tulemüür) olid juba valmis ehitatud.
24.Kostja ei ole tõendanud, et tulemüüri ümberehitamine ei ole võimalik. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tulemüüri ümberehitamiseks ei ole ühtegi mõistlikku viisi, mistõttu tuleb eeldada, et tööde teostamine on siiski võimalik. Hageja lisab, et tulemüüri ümberehitamine eeldab igal juhul Xxxx ja/või Xxxx katuste osalist ümberehitamist. Küll aga ei ole tulemüüri ehitamine selle tõttu „füüsiliselt võimatu“ nagu kostja seda väidab. Juhul, kui kostja otsustab tulemüüri ümber ehitada selliselt, et paariselamu seinte vaheline vahe väheneb, siis on hageja nõus andma oma nõusoleku tema poolt ehitatud katuse osaliseks ümberehitamiseks. Kui kostja otsustab tulemüüri ümber ehitada selliselt, et ta jätab elamute vahelise vahe sisse ning lammutab oma garaažiseina maha, siis ei jää hageja katus talle ette ning ümber oleks vaja ehitada vaid kostja enda katus. Seega on kostjal mitmeid valikuid, kuidas tagada tulemüüri tuleohutus ning ehitada tulemüür vastavalt kehtivatele nõuetele ümber. Olukord võib olla lahendatav selliselt, et kostja tellib arhitekti poolt uue ehitusprojekti, mida tuleb kooskõlastada vajalikes ametkondades ja kohalikus omavalitsuses. See, mis vahenditega või meetoditega peab kostja tulemüüri viima ehitusprojektiga ja tuleohutusnõuetega kooskõlla ei ole hageja poolt ettemääratavad. Oluline on tulemus, et Xxxx elamu välissein oleks vastav tuleohutusnõuete parameetritele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
25.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja alustas senise olemasoleva maja lammutus ja muud tööd krundil alates mai – juuni 2004.a ning ehitise seisund „ehitamisel“ ning nõuet ehitamise peatamiseks ei ole.
26.09.05.2012 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kostjale tehtud ettekirjutus xxxx, milles TLPA peaspetsialist I K määras - ehitise ülevaatuse akti koostamise ajaks viia tulemüür vastavusse ehitusprojektiga. Orienteeruvalt oktoober 2012. Hagi esitamise ajaks nimetatud tulemüür vastavusse ehitusprojektiga ei ole viidud.
27.Kostja ei nõustu hageja nõudega, sest see on seotud algse ehitusprojektiga. Ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide valdkond aastast aastasse uueneb.
28.Xxxx elamu garaažipoolsele seinale on paigaldatud õhksoojuspump. Hageja enda elamu välifassaadile on paigaldatud samalaadsed õhksoojuspumbad, mis asuvad hageja magamistoa lähedal või vahetul sellega. Seega hageja väited, et Xxxx elamule paigaldatud õhksoojuspumpadest kostuv müra on statsionaarne ja püsiv ning müraallikad on vahetult hageja elamu (Xxxx) kõrval, mistõttu kostub müra hageja elu- ja magamisruumidesse, on väär ja tõendamata. Hageja esitatud e-kirjast ei nähtu, et linnavalitsus on otsesõnu öelnud, et kostja õhksoojuspumbad on ebaseaduslikud. Nt. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel on kirjas, et konditsioneeride ja soojuspumpade paigaldamine on hoone tehnosüsteemide
2-22-5010 muutmine. Ilma ehitusprojektita paigaldatud soojuspumbad tuleb seadustada ja viia vastavusse kehtivate nõuetega. Xxxx OÜ 14.01.2019.a paigalduse protokollis on märgitud, et aadressil Xxxx majakülge on paigaldatud 2 seadet (mark Panasonic õhk-vesi soojuspump, siseosa mudel WHSXC12H9E8, seerianumber xxxx, väliosa mudel WH-UX12HE8, seerianumber xxxx). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 lisas 1 on kehtestatud normtasemeks elamumaa-aladele päevaajal max. 60 dB ja ööajal max. 55 dB. Vastavalt tehaseandmetele on seadme Panasonic õhk-vesi soojuspumba väliosa mudeli WH-UX12HE8, seerianumber xxxx tekkiv müratase on 52 / 50 dB. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Xxxx maja külge paigaldatud 2-st seadmest välisõhus leviv müra ei riku müra normtasemeid.
29.Tulemüüriga seoses taotletav toiming ei ole füüsiliselt täidetav, sest hageja poolt on ehitatud katus, mis ulatub üle piiri kostja kinnistule ning külgneb kostja poolsel kinnistul asuva tulemüüriga ja segab nõutud tööde teostamist. Alates 2012. a on kostja mitmel korral pöördunud hageja poole olukorra lahendamiseks, kuid hageja ei ole reageerinud ega asunud oma katuse osa eemaldama. Käesolevaks ajaks ei ole kostja ehitise ümberehitamine lõpule viidud.
30.Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude mõista välja kahjuhüvitis 3364,60 eurot. Kostja hinnangul ei saa esitatud tõenditest järeldada, et osutatud teenused olid osutatud käesoleva asja kohtuvälise vaidluse lahendamisel. Esitatud kulude koosseisust on näha, et hageja on hulgaliselt koostanud erinevaid nõudekirju ja päringuid, kuid kohtusse on esitatud mõned kirjavahetused ja üks nõudekiri, mis oma sisult hagivaldusega sarnane. Eksperthinnang on koostatud 2013.aastal. Samuti kohtutoimiku materjalidest ei selgu, kes on K J ja kuidas asja lahendamisele mõjutab Harju Maakohtu 24.05.2011.a lahend. Eksperthinnangu kulude osas kostja taotleb aegumise kohaldamist TsÜS § 142 ja 146 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
32.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • hageja omandis on Xxxx asuv kinnisasi (varem Xxxx/1; dtl 17 – kinnistusraamatu väljavõte) (registriosa nr xxxx), mis piirneb kostjale kuuluva Xxxx kinnisasjaga (varem Xxxx/2) (registriosa nr xxxx; dtl 18 – kinnistusraamatu väljavõte); • nimetatud kinnisasjad olid kuni 2001. aastani poolte kaasomandis ning olid algselt ehitatud paarismajana, kuid 25.10.2001 lepinguga (dtl 19-20 – väljavõte lepingust) otsustasid pooled kaasomandi lõpetada, jagades selle reaalosadeks;
2-22-5010 • kostja esitas 06.06.2003 TLPA-le taotluse ehitusloa väljastamiseks üksikelamu rekonstrueerimiseks, millega koos esitati OÜ Xxxx poolt kostja tarbeks koostatud ehitusprojekt nr xxxx (dtl 23-26); • TLPA andis 03.07.2003 ehitusloa nr xxxx üksikelamu rekonstrueerimiseks (edaspidi ehitusluba; dtl 28); • TLPA tegi 09.05.2012 kostjale ettekirjutuse seoses asjaoluga, et ehitamisel ei ole järgitud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekti. Ettekirjutuse kohaselt pidi kostja viima tulemüüri vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga hiljemalt 01.11.2012; • tänaseni ei ole tulemüüri ehitusprojektiga vastavusse viidud; • Xxxx asuva elamu välifassaadile on paigaldatud kaks õhksoojuspumpa.
33.Hageja palub: kohustada V St ehitama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu tulemüüri, mis piirneb Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamuga selliselt, et tulemüüri paksus oleks 380 mm ning tulemüür ulatuks katusekattest vähemalt 300 mm kõrgemale katusekattest ja ulatuks seina tasapinnast külgsuunas vähemalt 100 mm väljapoole; kohustada V St eemaldama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu välifassaadile paigaldatud kaks õhksoojuspumpa või alternatiivselt kohustada V St paigutama või seadistama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu välifassaadile paigaldatud kaks õhksoojuspumpa ümber selliselt, et Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamu ruumidesse kostuva müra tase ei ületaks 30 dB; mõista V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitis 3364,60 eurot; mõista V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitiselt (3364,60 eurot) viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
34.Kostja vaidleb hagile vastu ning mh märgib, et: (i) alustas maja lammutustöödega mais – juunis 2004.a, mil ehitusluba kehtis ning tööd on tänaseni lõpetamata, st ehitise seisund on „ehitamisel“; (ii) ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide valdkond aastast aastasse uueneb, mistõttu hageja viidatud ehitusprojekt ei ole enam asjakohane; (iii) Xxxx elamule paigaldatud õhksoojuspumpadest norme ületava müra kostumine on tõendamata; on tõendamata, et õhksoojuspumbad on ebaseaduslikud, lisaks ei ole kohane abinõu nende eemaldamine, vaid seadustamine; (iv) tulemüüriga seoses taotletav toiming ei ole füüsiliselt täidetav, sest hageja poolt ehitatud katus ulatub üle piiri kostja kinnistule ning külgneb tulemüüriga ja segab nõutud tööde teostamist, alates 2012. a on kostja mitmed palved jäänud hageja poolse vastuseta ning hageja ei ole asunud oma katuse osa eemaldama; (v) kahjunõude puhul ei saa esitatud tõenditest järeldada, et osutatud teenused on seotud käesoleva vaidluse kohtuvälise lahendamisega, liiati on eksperthinnangu kulude osas nõue aegunud.
35.Esmalt analüüsib kohus hageja negatoornõudeid. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89 lg 1, mille kohaselt on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: • hageja on omanik; • rikutakse hageja omandiõigust (AÕS § 68 lg 1 - rikkumine takistab või piirab omanikul asja vallata, kasutada või käsutada, samuti PS-ga kaitstud omaniku õigused; rikkumine ei tohi olla seotud valduse kaotusega); • rikkumine peab tulenema kostja tegevusest (kostja tegu või tegevusetus, mis toob kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, st põhjuslik seos rikkumise toimepanija ja tagajärje
2-22-5010 vahel). Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 89 ls 3 – omanik on kohustatud rikkumist taluma). Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust, kusjuures õigusvastane ei pea olema mitte omandiõiguse kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse tulemusena tekkinud seisund (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.a). Kõik omandiõiguse rikkumised ei anna siiski omanikule õigust esitada AÕS § 89 tulenevat nõuet. Oma eesmärgi kohaselt on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Sätte selline eesmärk piirab eelkõige selle alusel tekkivate nõuete sisu (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.b).
36.Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-04, p 13; 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi igakordselt kõigi isikute suhtes kinnistusraamatusse kandmata.
37.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja poolt väljatoodud väidetavaid rikkumisi ning teeb järeldused nende põhjendatuse ja tõendatuse osas. Esmalt käsitleb kohus soojuspumpade eemaldamise (alternatiivselt seadistamise) nõuet, alustades müra levikut puudutavast temaatikast. Riigikohus on lahendi nr 2-21-18920 p-s 11 märkinud järgmist: „Kahjulikud mõjutused on AÕS § 143 lg 1 kohaselt teiselt kinnisasjalt inimtegevusest põhjustatud mittemateriaalsed, kuid füüsilise iseloomuga kontrollimatu levikuga mõjutused (nt gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste mõjutuste levik teisele kinnisasjale). Kahjustatud kinnisasja omanik saab AÕS § 89 alusel nõuda teiselt kinnisasjalt tulevate kahjulike mõjutuste leviku keelamist oma kinnisasjale, kui teise kinnisasja omanik ei tõenda AÕS §-s 143 reguleeritud kahjulike mõjutuste talumise kohustuse esinemist, eelkõige kui need mõjutused ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (lg 1). /.../ Negatiivse mõjutuse korral saab olla tegemist omandiõiguse rikkumisega AÕS § 89 tähenduses üksnes juhul, kui negatiivne mõjutus oluliselt kahjustab kinnisasja omaniku võimalust oma kinnisasja kasutada. Seda, kas tegemist on olulise negatiivse mõjutusega, tuleb hinnata objektiivselt ning lähtuvalt kahjustatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust (st arvestada tuleb kinnisasja otstarbega, lähtudes mõistliku keskmise inimese arusaamast). Mõjutuste olulisuse
2-22-5010 hindamisel tuleb arvestada ka sellega, missugused mõjutused on piirkonnas, kus kinnisasi asub, tavapärased (nt kui piirkonnas on enamik kinnisasju puudutatud samast mõjutusest ning mõjutus nende kinnisasjade kasutamist ei takista, võib mõjutust pidada piirkonnas tavapäraseks ning pigem on tegemist ebaolulise mõjutusega).“ Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-104-12 p-s 11 märkinud järgmist: „AÕS § 143 lg 1 sätestab ka naaberkinnisasjalt leviva müra talumiskohustuse. Selle sätte kohaselt peab kinnisasja omanik taluma tema kinnisasjale levivat müra, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kolleegium leiab, et olukorras, kus avalik võim on kehtestanud müra piirtasemed, saab nende ületamist pidada AÕS § 143 lg 1 mõttes oluliselt kinnisasja kasutamist kahjustavaks, st kinnisasja omanik ei ole kohustatud sellist rikkumist taluma. Samas on aga võimalik, et ka kehtestatud piirtasemetest madalam müra võib olla oluliselt kinnisasja kasutamist kahjustav.“ Puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja kinnistul paiknevad õhksoojuspumbad tekitavad töörežiimis müra (tegemist on üldteada asjaoluga). Hageja on väitnud, et müra levib eluruumidesse ja takistab nende kasutamist. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, kui suur on kostja kinnistul paiknevatest õhksoojuspumpadest tulenev müra, mistõttu ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et väidetav müra mingeid norme ületaks. Sellest johtuvalt ei ole võimalik järeldada, et hageja kinnisasja kasutamine oleks väidetava müra tõttu oluliselt kahjustatud. Hageja ei ole täitnud endal lasuvat tõendamiskoormist, mistõttu ei ole kostjal vaja täita tõendamiskoormist seoses kahjuliku mõjutuse talumiskohustusega. Seega ei ole võimalik soojuspumpadega seotud ja AÕS §-del 89 ja 143 põhinevat nõuet rahuldada norme ületava müra leviku ettekäändel.
38.Järgnevalt analüüsib kohus sama nõuet lähtuvalt soojuspumpade ebaseadusliku paigaldamise temaatikast. Hageja märgib, et kostja on õhksoojuspumbad paigaldanud ilma kohaliku omavalitsuse loata ning kinnitatud ehitusprojektis ei olnud vastavate kütteseadmete paigaldamist ette nähtud. AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida (nt rajada ehitisi ja haljastust). Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks (kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega). Naabritevaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid, kuid siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus enda huve oma kinnisasjal realiseerida (vastasel korral oleks omaniku omandiõigus suuresti näiv) (vt RKTKo 11.04.2005, 3-2-1-33-05, p 13). Nii on omaniku huvi oma kinnisasja soovikohaselt kasutada üldjuhul eelistatud naaberkinnisasja omaniku huvile sellist kasutust piirata. Lahendades omaniku nõuet negatiivse mõjutuse kõrvaldamiseks, on seega tähtsus ka sellel, kas on järgitud vastavaid avalik-õiguslikke norme. Samas ei saa eraõiguslikku nõuet põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine (vt RKTKo 11.04.2005, 3-2-1-33-05, p 1011). See tähendab, et üksnes avalik-õiguslikest normidest tulenevate nõuete ja piirangute rikkumine ei anna alust AÕS § 89 alusel esitatud hagi rahuldada. Samuti ei tähenda avalik-õiguslikest normidest tulenevate nõuete ja piirangute järgimine, et AÕS § 89 alusel esitatud hagi jääb rahuldamata.
2-22-5010
Riigikohus on lahendis nr 2-21-18920 märkinud järgmist: „Avalikest huvidest lähtuvatel nõuetel ja piirangutel ei ole ka üldjuhul naaberkinnisasja omandiõiguse rikkumisega otsest seost. Nii ei ole avalikust õigusest tulenevad nõuded ja piirangud üldjuhul suunatud kaitsma kinnisasja omaniku omandiõigust ning ära hoidma selle rikkumist, st tegemist ei ole asjakohaste kaitsenormidega. Paljud avalik-õiguslikud piirangud tulenevad ka kohaliku omavalitsuse aktidest, mis võivad olla erinevad, samas kui omandiõigus peab olema ühtselt kaitstud kogu Eesti Vabariigi territooriumil.“ Kui kostja kinnisasjal asuv ehitis (käesoleval juhul ehitise küttesüsteem) ei vasta kinnitatud projektile või avaliku õigusega kehtestatud nõuetele (näiteks ehitusloale), saab kostja vastu sanktsioone rakendada ja nõuda kostjalt võimalike avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist ehitusjärelevalve korras. Üldkohtu pädevuses ei ole ehitise ebaseaduslikuks tunnistamine, kui see ei vasta kinnitatud projektile. Küll võib tsiviilkohtumenetluses nõuda omandi lubamatu kitsenduse, mh naaberkinnisasjalt lähtuvate keelatud mõjutuste tuvastamist ja nende kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ehitis vastab avaliku õiguse nõuetele või mitte. Seejuures võib nõude lahendamisel omada tähtsust, kas järgitud on vastavaid avalik-õiguslikke norme. Siiski ei saa eraõiguslikku nõuet põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine (vt RKTKo 11.04.2005 nr 3-2-1-33-05, p 11). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada põhjusel, et soojuspumbad ei vasta ehitusprojektile või avalikele normidele. Kohus ei pea vajalikuks hageja vastavaid väiteid ja tõendeid täpsemalt käsitleda, kuivõrd ehitusprojektile või avalikele normidele mittevastavus ei too kaasa hageja õiguste rikkumist, eriti olukorras, kus on tõendamata ülemäärase müra levimine hageja kinnistule või elamusse. Seega jääb hagi rahuldamata õhksoojuspumpasid puudutavas osas.
39.Järgmiseks analüüsib kohus tulemüüriga seonduvat. Hageja märgib, et Xxxx ja 21 elamute piirile kostja poolt ehitatud tulemüür ei vasta ehitusprojektis, seaduses ega hea ehitustava reguleerivates standardites ettenähtud nõuetele ning on tuleohtlik. Esmalt märgib kohus, et tähtsust ei oma, kas ehitustegevuse alustamisel oli kostjal kehtiv ehitusluba või mitte. Nagu kohus ülal selgitanud on, ei ole maakohtul iseenesest vajalik hinnata ehitise või ehitustegevuse vastavust avalik-õiguslikele normidele (ehitusloale), kuivõrd viidatud rikkumine ei ole negatoornõude lahendamisel esmatähtis. Vastuolu avalik-õiguslikele normidega ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks hageja omandiõiguse rikkumisega. Hageja ei ole esile toonud, kuidas ehitusloata ehitamine kui selline tema omandiõigust rikuks. Samuti ei oma tähtsust ehitisregistris märgitud ehitise staatus „ehitamisel“ – kostja ei ole esile toonud, et ta kavatseks olemasoleva tulemüüri osas mingeid muudatusi teha, samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja oma elamu ehitamist ca 20 aasta vältel lõpetanud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et käesoleval ajal oleks käimas aktiivne ehitustegevus, mille eesmärgiks on mh nõuetekohase tulemüüri väljaehitamine. Seega on viited käimasolevale ehitustegevusele asjakohatud. Tähtsust ei oma ka kostja viited, et ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide valdkond aastast aastasse uueneb, mistõttu hageja viidatud ehitusprojekt ei ole enam asjakohane. Kostja väide on üldsõnaline ning vaidluse keskmega sidumata. Kostja ei ole põhjendanud, miks varasem tulemüüri lahendus ei ole enam ajakohane. Kohus jätab väite tähelepanuta.
2-22-5010
Hageja on omalt poolt kohaselt tõendanud, et praegune tulemüür on tuleohtlik (dtl 30 – Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo teatis; dtl 146-147 - OÜ Xxxx 07.10.2021 ehitustehniline hinnang Nr. xxxx, p 8) ning et see ei vasta ehitusprojektile (dtl 30 - ehitisregistri väljavõte TLPA 09.05.2012 ettekirjutusest; dtl 32-42 - OÜ Xxxx 03.02.2013 eksperthinnang nr xxxx, p C.1 – C.3; dtl 146-147 - OÜ Xxxx 07.10.2021 ehitustehniline hinnang Nr. xxxx, p 7) ega valdkonda reguleerivatele normidele (vt dtl 4041 „Nõuded tulemüürile). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tänaseni ei ole tulemüüri ehitusprojektiga vastavusse viidud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Xxxx ja 21 elamute piirile kostja poolt ehitatud tulemüür ei ole ehitatud selliselt, et tule levik oleks hageja kinnistule ja ehitisele takistatud. Kohus nõustub hageja väitega, et tulekahju korral võib tuli levida valesti ehitatud tulemüüri tõttu hageja elamule ning tekitada ulatusliku kahju elamule ja/või elamus viibivatele isikutele (sh hagejale endale). Tegemist on ilmse hageja omandiõiguse rikkumisega. Eelnimetatu tõttu keeldub Tallinna Linnavalitsus Xxxx elamule kasutusloa väljastamisest, kuna ehitusseadustiku § 50 lg 1 järgi antakse luba alles siis, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (vt dtl 46). Kasutusloa puudumine kahjustab hageja omandiõigust. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja korteri lammutamisel muutus korterite vaheline sisesein hageja korteri osas välisseinaks, mis ei ole sellest tulenevalt ilmastiku- ja mürakindel (dtl 146-147 - OÜ Xxxx 07.10.2021 ehitustehniline hinnang Nr. xxxx, p 8; dtl 288 – TLPA 15.11.2023 e-kiri). Tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega. Kostja ei ole tõendanud, et tulemüüriga seoses taotletav toiming ei ole füüsiliselt täidetav. Asjaolu, et hageja poolt ehitatud katus ulatub kostja kinnistule ning külgneb tulemüüriga, ei tähenda, et taotletav toiming ei ole teostatav. Hageja on nõustunud asjaoluga, et tööde teostamiseks vajalike toimingute käigus võib esineda vajadus tema katuseosa modifitseerida. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks sellest keeldunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub tulemüüriga seotud nõue rahuldamisele.
40.Hageja palub kosjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 3364,60 eurot (käibemaksuga). Kostja märgib, et kahjunõude puhul ei saa esitatud tõenditest järeldada, et osutatud teenused on seotud käesoleva vaidluse kohtuvälise lahendamisega, liiati on eksperthinnangu kulude osas nõue aegunud (TsÜS § 142 ja 146 lg 1 alusel). Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Hageja kahjunõue seisneb hageja õigusliku positsiooni kujundamisega ja nõudeavalduse
2-22-5010 (dtl 48-59) koostamisega seotud kuludes. Hageja on kahjunõuet tõendanud advokaadibüroo arvega ja toimingute spetsifikatsiooniga (dtl 59-62). Kohtul puudub alus arvata, et arvel kajastatud toimingud oleks seotud mõne muu toiminguga. Asjakohatud on kostja viited eksperthinnangu kuludega seotud nõude aegumisele, kuivõrd hageja nõue koosneb üksnes õigusabikuludest ega sisalda (ja ei saagi sisaldada) eksperthinnanguga seotud kulusid. Kohus leiab, et hageja poolt professionaalse õigusabi kaasamine kohtueelses vaidluse staadiumis oli mõistlik, kuna sellega anti kostjale võimalus vaidlusaluses küsimuses algatada kohtuvälist diskussiooni. Hagejal ei olnud vaidluse olemust arvestades mõnda muud tõhusat võimalust oma õiguste kaitseks. Hageja on nõudekirjas adresseerinud samad probleemid, mis hagiavalduses, st õhksoojuspumbad ja tulemüür. Kohus on ülal leidnud, et õhksoojuspumpade osas on nõue alusetu, mistõttu on viidatud osas alusetu ka hageja kahjunõue. Kohus hindab kohtueelsete õigusabikulude kontekstis mõlemad teemad mahu poolest võrdseks, mistõttu vähendab kohus väljamõistetavat kahjuhüvitist 50% ulatuses. Toimingute ajakulu (esindaja on teinud allahindlust ca 50% töömahu ulatuses) ja tunnihind on mõistlikud ja kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud summas 1 682,30 eurot (3364,60/2). Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 280,07 eurot (periood 06.04.2022 - 15.12.2023 s.o 619 päeva, võla suurus 1 682,30 eurot, viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär, s.o 06.04.2022 - 30.06.2022 8% aastas, 01.07.2022 - 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023 - 30.06.2023 10.5% aastas, 01.07.2023 15.12.2023 12% aastas).
41.Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus kohustab V St ehitama Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva elamu tulemüüri, mis piirneb Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistul asuva elamuga selliselt, et tulemüüri paksus oleks 380 mm ning tulemüür ulatuks katusekattest vähemalt 300 mm kõrgemale katusekattest ja ulatuks seina
2-22-5010 tasapinnast külgsuunas vähemalt 100 mm väljapoole. Kohus mõistab V Slt välja T T kasuks kahjuhüvitise 1 682,30 eurot, 15.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 280,07 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1 682,30 eurot) alates 16.12.2023 kuni nõude täitmiseni.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt, ca pooles ulatuses. Kahest negatoornõudest on kohus rahuldanud ühe ning vastavalt sellele välja mõistnud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitise. Kohus leiab, et nimetatud olukorras on õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.