Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu hagi K N vastu korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu (registrikood 80483254), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja K N (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
12.detsembri 2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Kohustada K N (N; isikukood xxx) võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Tamme tn 2-5, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond (registriosa nr 2515637) 45 päeva jooksul tagaseljaotsuse jõustumisest.
3.Võõrandada pärast p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist K N-le kuuluv korteriomand asukohaga Tamme tn 2-5, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond (registriosa nr 2515637) täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.
Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu võib nõuda tagaseljaotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 lg 4).
5.Jätta maakohtus kantud menetluskulud K N kanda.
6.Määrata Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu menetluskulude rahalise suuruseks 1380 eurot, millest 420 eurot moodustab riigilõiv ja 960 eurot lepingulise esindaja kulud.
1(4)
7.Mõista K N-lt Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1380 eurot, mis tuleb tasuda Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu arveldusarvele EE871010220270526223.
8.Mõista K N-lt Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt 1380 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 2 korteriühistu (hageja, KÜ) esitas 14. novembril 2022 (täpsustatud 11. veebruaril 2023) Pärnu Maakohtule hagi K N (kostja) vastu korteriomandi võõrandamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand (registriosa nr 2515637), asukohaga Tamme tn 2-5, Uusküla, Rapla vald (korteriomand). Kostja talle kuuluvas korteriomandis ei ela. Kostja on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ja korteriühistu suhtes. Ta pole hoidnud korterit korras. Kostja korteri kasutamine on olnud selline, et see ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, sest korterit pole aastaid köetud ja korter levitab halba lehka. Vaatamata meeldetuletustele pole kostja korteris säilitanud temperatuuri 10 kraadi vähemalt aastaringselt. Kuna korter on külm ja niiske, on see mõjutanud maja üldist seisundit, aknaraamid on mädanenud ja aknavõlv sisse kukkumas. Eriti on see mõjutanud korterite nr 6, 7 ja 9 omanike elutingimusi. Vastavalt korstnapühkija aktile ei võimalda kostjale kuuluva
2(4)
korteri küttekolded kütmist. Korteris puudub vesi, kanalisatsioonisüsteem, ventilatsioon ja elekter. Kostjaga pole alates 2020. a detsembrist võimalik ühendust võtta. Hageja
27.septembri 2022 üldkoosolek otsustas, et on sunnitud kostjale kuuluva korteriomandi võõrandama. Varasemalt pöördus hageja 16. mail 2022 kostja poole, et kostja võõrandaks oma korteri vabatahtlikult. Kostja seda ei teinud.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2.Maakohus võttis hagi 17. märtsi 2023 määrusega menetlusse ning toimetas hagimaterjalid koos vastamiskohustusega kostjale kätte. Kostja vaidles hagile 26. aprilli 2023 menetlusdokumendis vastu. Kohus kohustas kostjat 23. oktoobri 2023 määrusega isiklikult ilmuma kohtuistungile 12. detsembril 2023 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja saali nr 2. Kostja on 14. novembril 2023 eelnimetatud määruse kätte saanud. Kostja 12. detsembril 2023 kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kohus võib teha juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg-tele 1 ja 2 teeb kohus, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
4.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kes oli kohustatud isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohtuistungile ei ilmunud ilma, et oleks teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud. Kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle kätte saanud, kuid ta pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 1 ja 2). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud on mh järgmised. Kostja on rikkunud korteriomandi valitsemise korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostja ruumide aastaid kütmata hoidmine kahjustab hoone konstruktsioone ning on toonud kaasa probleeme ka korteriomandites nr 6, 7 ja 9. Kostjat teavitati korteriomandi võõrandamisnõudest, kuid ta ei täinud seda vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul (KrtS § 33 lg 1). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud oleks ära langenud. Kohtu arvates on hagi asjaoludel korteriomandi võõrandamisnõude rahuldamine kõiki asjaolusid kaaludes õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et asjaolude kohaselt ei ole tegemist kostja elukohaga, mistõttu praegune otsus ei riiva kostja kodu puutumatuse põhiõigust. Kohus märgib, et korteriomandi võõrandamisnõue on otsustatud korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega ja nõue kohtule korteriomandi võõrandamiseks esitatud tähtaegselt (KrtS § 33 lg 3). KrtS § 33 lg 4 järgi võib korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist TMS-is sätestatud korras.
3(4)
5.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
6.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud kokku 1380 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 960 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 960 eurot (sh käibemaks) TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlikud ja vajalikud. Kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.