Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus J. B. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248; asukoht Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn); Avaldaja volitatud esindaja: Külli Reinfeld (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: J. B. (isikukood xxxx, aadress xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS avaldus J. B. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult J. B. avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks põhinõue summas 14 693,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 496,15 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult J. B. avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis põhinõudest (14 693,76 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2023 kuni põhinõude (14 693,76 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku J. B. kanda. 4.2 Välja mõista puudutatud isikult J. B. avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Avalduse kohaselt toimus 12.11.2020 Xxxx korteris nr xxxx (edaspidi Vara 1) ja korteris nr xxxx (edaspidi Vara 2) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xxxx toimunud tulekahju, mille kustutustööde tõttu said veekahju korterite nr xxxx ja xxxx kodune vara ja siseviimistlus. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimikud nr xxxx ja xxxx.
2.Varad 1 ja 2 olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingute alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxxx (Vara 1, Lisa 1) ja nr xxxx (Vara 2, Lisa 2). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 14 944,74 eurot.
6.30.11.2020 edastas avaldaja koostööpartner LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 2 739,14 eurot (Lisa 20). 01.02.2022 edastas LKB OÜ arve nr 21008 summas 2 549,14 eurot (Lisa 21), millest oli maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 190,00 eurot ning mille avaldaja on tasunud (Lisa 22) ja mida avaldaja käesolevaga puudutatud isikult nõuab.
2-23-15860
7.Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 14 944,74 eurot. Kohtumenetluses nõuab avaldaja puudutatud isikult kahju hüvitamist summas 14 693,76 eurot. 29.09.2022 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/761, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 14 944,74 eurot hiljemalt 28.10.2022 (Lisa 23). Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 18.11.2022 kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/895, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 02.12.2022. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Lisa 24).
8.Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 14 693,76 eurot (Vara 1 siseviimistlus 10 426,52 eurot + Vara 1 kodune vara 1 718,10 eurot + Vara 2 siseviimistlus 2 549,14 eurot).
9.Avalduse õiguslike põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et kahju Varale on tekkinud puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud tulekahju kustutamise tagajärjel. Korteriühistu kinnitusel oli kahju põhjuseks korteris nr xxxx toimunud tulekahju, mille tulemusena said kogu kortermaja teine trepikoda veekahju (Lisa 25). Kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.
10.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine on absoluutne kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas 3-2-1-69-06 leidnud, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Avaldaja hinnangul saab Riigikohtu seisukohta kohaldada ka 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS sätete suhtes. Kuivõrd korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, siis süü, s.o VÕS § 104 mõttes hooletus, raske hooletus või tahtlus, tuvastamine ei ole oluline. Juhul kui korteriomanik kahjustab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.
11.VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega kui kindlustusandja tõendab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise, peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks ise tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine olema ootamatu ja selline, et võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, punktis 49 selgitanud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Käesoleval juhul on avaldaja avalduse lisadena nr 4 ja 19 esitanud pildid Vara 1 ja 2 veekahjudest. Samuti on avaldaja esitanud lisana nr 25 korteriühistu kinnituse veekahjude
2-23-15860 põhjuse kohta. Asja materjalidest nähtub seega, et Varale 1 ja 2 tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine.
12.Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist.
13.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo, 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15).
14.Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 14 693,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2022 kuni 09.11.2023, so 342 päeva ning viivisesumma on 1 496,15 eurot (Lisa 26). VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 14 944,74 eurot ning taotleb J. B.lt kohtumenetluses kahju hüvitamist summas 14 693,76 eurot. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1 496,15 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
15.Kohus toimetas avaldaja avalduse ja asja materjalid koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule kätte 23.11.2023, kuid puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul.
2-23-15860
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.
17.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
18.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korterid aadressidel Xxxx ja Xxxx, mille kinnituseks on väljastatud poliisid nr xxxx ja nr xxxx (dtl 12-16).
19.12.11.2020 toimus Xxxx korterites nr xxxx ja nr xxxx kahjujuhtum. Ajas esitatud tõenditest, sh 16.11.2020 ja 17.11.2020 ehitise ülevaatuse aktidest nähtuvalt oli kahjujuhtumi põhjuseks Xxxx korteris nr xxxx toimunud tulekahju, mille kustutustööde tõttu said veekahju korterite nr xxxx ja xxxx kodune vara ja siseviimistlus (dtl 17-48; dtl 63-75; dtl 84). Vaildus puudub ja ka e-kinnistusraamatus nähtub, et Xxxx korteriomand registriosa numbriga xxxx kuulus kahjujuhtumi toimumise hetkel puudutatud isikule J. B.le.
20.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
2-23-15860
21.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunust korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik korteriomandi omanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud hoolsuskohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isikule kuuluvas Xxxx korteris toimus tulekahju, mille kustutustööde tõttu said veekahju korterite nr xxxx ja xxxx kodune vara ja siseviimistlus, siis järelikult on korteriomandi omanik J. B. rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.
22.Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isikule kuuluvast korterist tulekahju ja sellega kaasneva veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist alguse saanud veeleke võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korterite omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuulunud Xxxx korterist nr xxxx. Kui puudutatud isik ei oleks oma hoolsuskohustust rikkunud, siis ei oleks kahju tekkinud.
23.Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega vastutab puudutatud isik antud juhul teistele korteriomanikele tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomanike nõue puudutatud isiku vastu. VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on puudutatud isiku korterist algusse saanud kahjujuhtumi tekkinud kahju 14 944,74 euro ulatuses hüvitanud (dtl 52-53, dtl 79), läks kahju hüvitamise nõue eelnimetatud ulatuses kindlustusandjast avaldajale üle.
24.Avaldaja taotleb puudutatud isikult kahju hüvitamist summas 14 693,76 eurot. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 14 693,76 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Avaldaja on esitanud kohtule nimekirja kindlustatud korterite kahjustustest, nende kahjustamiseks vajalikest töödest ja sellega seotud kulude tasumisest (dtl 17-79). Kohtul ei ole alust nimetatud tõendite õigsuses kahelda. Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurust vaidlustanud ega esitanud omapoolseid tõendeid kahju suuruse osas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
2-23-15860
25.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 14 693,76 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
26.Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitist vähendada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide alusel kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kindlustusvõtja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
27.Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt korduvalt puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks (dtl 80-83). 18.11.2022 nõudekirjas nõudis avaldaja puudutatud isikult tekitatud kahju tasumist hiljemalt 2. detsembriks 2022, hoiatades puudutatud isikut nõude täitmata jätmisel ka viivisenõude ja kohtusse pöördumisega (dtl 8283). Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt summas 14 693,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2022 kuni 09.11.2023 ning viivisesumma on 1 496,15 eurot (dtl 85). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule välja edasiulatuva viivise põhinõudest (14 693,76 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2023 kuni põhinõude (14 693,76 eurot) täitmiseni.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas
2-23-15860 toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati. Kuna kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 50 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.