AB “Lietuvos draudimas“ avaldus kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB “Lietuvos draudimas“ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (välismaa registrikood 110051834), lepinguline esindaja AL
X
vastu
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud AB “Lietuvos draudimas“ kanda. Xl menetluskulude puudumise tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 12. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu, paludes mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 3844,44 eurot, viivise 11,8 eurot ning seadusjärgses määras viivise põhivõlalt avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Avalduse kohaselt sai korteriomand asukohaga XXX, Tallinn 30.09.2021 veekahjustusi. Korteriomanik teatas kahjujuhtumist avaldajale. Korteriühistu esindaja hinnangul sai veekahju alguse sama maja korterist nr 3. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri 06.10.2021 üle ning koostas vara ülevaatuse akti. Akti kohaselt olid korteris nr 1 saanud kahjustada elutoa lagi, seinad ja puitpõrand ning diivanil olid veekahjustuse jäljed. Avaldaja ja kahjustada saanud korteri omaniku vahel on sõlmitud kindlustusleping nr 366831395. Kindlustusvõtjaks on Y. Pooltevahelise lepingu kohaselt on korteriomaniku omavastutus 100 eurot.
1.2.Korteri nr 1 remondikulud olid kokku 3184,44 eurot. Avaldaja hüvitas korteri remondikulud Vesrax OÜ-le. Omavastutuse osa 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Diivanit ja vaipa oli võimalik puhastada. Need tööd maksid 115 eurot. Televiisori kahjustuste kindlakstegemise kulu oli 60 eurot (transport 20 eurot ja vea diagnostika 40 eurot). Kuna televiisori varuosi ei olnud võimalik hankida, hüvitas kindlustusandja korteriomanikule televiisori väärtuse 229 eurot. Korteri remondi ajal vajasid korteriomanik ja tema pereliikmed ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas korteriomanikule ajutise elukoha kulud 306 eurot (53 eurot ööpäev). Kõik kulud kokku olid 3844 eurot.
1.3.Kuna korteriomandile nr 1 tekitatud kahju põhjustas korterist nr 3 alguse saanud veekahju, esitas avaldaja 15.12.2021 korteri nr 3 omanikule kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik ei vastanud avaldaja kahju hüvitamise nõudele. Nõudekirja kohaselt oli kahjuhüvitise tasumise tähtaeg 29.12.2021. Avaldaja nõuab kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras viivist alates 30.12.2023–12.01.2023, sissenõutavaks muutunud viivis on seega 11,8 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja jäi oma seisukoha juurde, et kahju sai alguse korterist nr 3. Seda tõendas avaldaja korteriühistu vastusega avaldaja päringule. Pooled ei vaidle avaldaja hinnangul selle üle, et kahju sai alguse korterist nr 3. Puudutatud isiku seisukoht
Puudutatud isik ei vastanud avaldusele.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isik menetluses ei osalenud, ei ole tal kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kannatada saanud korteri omanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1). Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et kahju põhjustas puudutatud isik. Asjaolu, et kahju tekitas puudutatud isik, ei kinnita Katrin Vilimaa-Otsingu 08.10.2021 ja 10.10.2021 e-kirjad, milles märgitakse, et kirja saatja sai asjaosaliste jutust aru, et tegemist on ikkagi korterisiseste torudega ja korter
2-22-484 nr 3 omanik, puudutatud isik, esitab kahjutaotluse oma kodukindlustusele. Kiri on oletuslik ega kinnita, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Puudutatud isik ei ole ei kohtuväliselt ega kohtus oma seisukohta veekahju alguse saamise kohta esitanud, mistõttu ei ole võimalik väita, et selle asjaolu üle ei vaielda.
3.2.Puudutatud isiku korterile ei tehtud pärast kahjujuhtumi toimumist ülevaatust. Asjas pole tõendatud, et seda nõuti. Avaldusest ei selgu, mida veekahju puudutatud isiku korteris nr 3 põhjustas. Avalduse p-s 3.10 on märgitud, et puudutatud isik ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat WC loputuskasti survevoolikut. 11.04.2022 selgitas avaldaja, et avaldajale ei ole täpselt teada, mis põhjusel korteris nr 3 veekahju tekkis. Maakohus leidis, et üksnes kindlustusvõtja korteri kahjustuste alusel ei ole võimalik kahju põhjustajat tuvastada. Veekahjustused võisid majas tekkida ka muult alalt, kui puudutatud isiku korterist. Ebaselgust kahju tekkekoha osas näitab pigem korteriühistu kiri, kus vahendatakse asjaosaliste (märkimata seejuures, kellega konkreetselt on vesteldud) juttu torudest. Kirjast võib aru saada, et lõpuni pole selge, kas tegu on korterisiseste torudega või mitte. Puudutatud isiku korterile ei tehtud kahjujuhtumi toimumise järel ülevaatust. Seega ei ole avaldaja tõendanud, et kahju tekitas puudutatud isik. Avaldajal oli kindlustusvõtja ees kahju hüvitamise kohustus. Puudutatud isiku vastu kahjunõude esitamiseks pidi avaldaja tuvastama kahju põhjustaja(d). Kohus ei saa kahju väljamõistmisel tugineda eeldusele, et kahju ei saanud põhjustada keegi muu kui kahjustunud korteri kohal asuva korteri omanik. Nende põhjendustega jättis maakohus avalduse rahuldamata.
3.3.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kuna puudutatud isik menetluses ei osalenud, ei tekkinud tal menetluskulusid, mida kindlaks määrata ja hüvitada.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei vaidle pooled avaldaja esile toodud asjaolude üle, kuna puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud. Puudutatud isik võttis avaldusele vastamata jätmisega omaks, et veekahju sai alguse tema korterist. Seega ei olnud avaldajal vaja seda väidet tõendada. Avaldaja hinnangul kohaldas maakohus valesti materiaalõigust (kahjunõude eeldusi) ning menetlusnormi (poolte tõendamiskoormist hagita menetluses), mistõttu jäi avaldus ekslikult rahuldamata. Maakohus ei ole määruses märkinud õigusakte, mille alusel ta järeldas, et avaldaja ei ole kahju põhjustamist tõendanud. Kui maakohus leidis, et veekahjustus võis tekkida ka muu isiku tõttu, oleks tulnud see isik menetlusse kaasata.
5.2.Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole selge, kas tegemist oli korterisiseste torudega või mitte. Samuti ei selgu määrusest, kes oleks pidanud tegema ning millisele õigusaktile tuginedes oleks saanud teha puudutatud isiku korteri ülevaatuse. Kindlustuse tavapärase praktika kohaselt teeb kindlustusandja kahju põhjuse kohta päringu korteriühistule. Korteriühistu on pädev kahju põhjuse välja selgitama.
5.3.Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et kahjunõude eeldusena peab avaldaja tõendama, et kahju põhjustas puudutatud isik. Maakohtu määruses on loetletud viis kahjunõude eeldust, mille hulgas ei ole eeldust, et puudutatud isik on ise kahju tekitanud. Kohtupraktikas on selgitatud, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piiridest, saab eeldada, et selle teise korteri omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Maakohus ei põhjendanud, miks praeguses asjas ei saa puudutatud isiku poolset rikkumist eeldada ning miks avaldajal on kohustus tõendada, et puudutatud isik tekitas
2-22-484 kahju ja/või tuvastada kahju põhjustaja. Kuna puudutatud isik ei vastanud kahjuavaldusele, tuleb eeldada, et ta on avaldaja väited tema korterist lähtuva veekahju kohta omaks võtnud.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.
Puudutatud isik ei esitanud määruskaebusele oma seisukohta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Maakohus on avaldaja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 115 lg 1 järgi ning selgitanud avaldajale kahjunõude eeldusi (vt RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 15). Pooled vaidlevad eelkõige küsimuses, kas hüvitatav kahju tekkis puudutatud isiku eriomandi piirest.
11.Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Seega tuli maakohtul esmalt hinnata, kas avaldaja on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et kahju lähtus puudutatu isiku eriomandi eseme piirest. Kui see asjaolu oleks tuvastatud, jaotuks tõendamiskoormis puudutatud isikule ning tema peaks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
12.Praeguses asjas tõi avaldaja esile, et hüvitatav kahju lähtus puudutatud isiku eriomandi piires oleva WC loputuskasti survevoolikust. Tõendina selle kohta esitas avaldaja korteriühistu selgituse (Q e-kiri 08.10.2021, hagi lisa 5).
13.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et Q e-kiri avaldaja väidetud asjaolu veenvalt ei tõenda. E-kirjast nähtub üksnes, et päras „asjaosaliste jutu“ ära kuulamist kujundas Q arvamuse, et veeleke lähtus korterisisestest torudest. Kolleegiumi arvates ei ole Q arvamus kontrollitav ega ole selge, mille põhjal ta oma arvamuse kujundas ja kas ta lähteandmed olid õiged.
14.Kolleegium ei nõustu avaldaja arusaamaga, et pooled ei vaidle avaldaja esile toodud asjaolude üle, kuna puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud. TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab TsMS § 392 lg 1 p 3 järgimist kohtu poolt, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 01.07.2009, 3-2-1-72-09, p 12).
15.Praegusel juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Seega toimis maakohus õigesti, kui leidis, et vastamata jätmisega ei ole puudutatud isik nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid omaks võtnud.
2-22-484
16.Maakohus menetles esitatud avaldust õiguspäraselt hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi. Hagita menetluses ei saa otse ega analoogia alusel kohaldada TsMS § 407 lg-t 1, mille järgi loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väiteid omaksvõetuks ning kohus teeb asjas tagaseljaotsuse.
17.Kohtupraktikas on selgitatud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavas hagita asjas rakendavad kohtud uurimisprintsiipi ning tagavad, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 18). Maakohus selgitas eelmenetluses 11.04.2022 määruses, et avaldajal tuleb tõendada, et kahju tekkis puudutatud isiku eriomandi esemeks oleva WC loputuskasti survevoolikust ning et kui avaldaja tõendab seda lisatud fotodega, tuleb need tõendid siduda asjaoludega. Seega ei saanud maakohtu tegevusest jääda avaldajale muljet, et kui puudutatud isik ei vasta, siis loetakse avaldaja väited tõendatuks või et avaldajal ei ole muul põhjusel vaja oma väiteid tõendada.
18.Et avaldaja ei tõendanud kahju lähtumist puudutatud isiku eriomandi piirest, ei olnud maakohtul põhjust rakendada eeldust, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (vt eespool p 11). Seega leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Menetluskulud
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Puudutatud isikul menetluskulude puudumise tõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.