lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-484/4

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-484/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1334
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 475 lg 1, 2Hagita asjadKindlS § 2 lg 3TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjadesVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-484/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.12.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-484

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu avaldus X vastu kahjuhüvitise 3844,44 euro, viivise 11,80 euro ja alates 13.01.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (12831829), esindaja AL (epost: xxx) Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu avaldus X vastu kahjuhüvitise 3844,44 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu AB “Lietuvos draudimas“ kanda.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata puudutatud isikul nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
Tallinna määruse

Menetluse senine käik

1.AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu esitas 12.01.2022 avalduse X vastu kahjuhüvitise 3844,44 euro, viivise 11,80 euro ja alates 13.01.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks.
2.Avalduse kohaselt toimus 30.09.2021 Tallinnas, XXX korteris kahjujuhtum, kus veekahjustusi sai korteri siseviimistlus, diivan, vaip ning teler. Korteri omanik teavitas avaldajat kahjujuhtumist.
3.Avaldaja päringule veekahju tekkepõhjuse kohta selgitas korteriühistu, et veekahju saanud alguse korterist nr 3.
4.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 06.10.2021 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris nr 1 kahjustad saanud elutoa lagi, seinad ja puitpõrand. Diivanil on veejäljed.
5.Kahjustunud korteri remonditööde hinnaks kujunes 3084,44 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Diivani ja vaiba puhastamise maksumus oli 115 eurot. Teleri kahjustuste kindlakstegemisega seotud kulu oli transport remonditöökotta 20 eurot ja teleri defekteerimine 40 eurot. Kuna kahjustada saanud telerile ei ole varuosi saadaval, hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale teleri väärtuse 229 eurot. Korteri remondi ajaks vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha hüvitise kokku summas 306 eurot (9 ööpäeva, 53 eurot ööpäev). Kahjustada saanud korteri suhtes on sõlmitud kindlustusleping 366831395, mille alusel oli avaldaja hüvitanud kahju 3844,44 eurot.
6.Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 15.12.2021 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud avaldajale kahju ei hüvitanud.
7.Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 15.12.2021 nõudekirja tasumise tähtajale, so 29.12.2021 järgnevast päevast 30.12.2021 kuni 12.01.2022 VÕS § 113 lg 1 tulenevast seadusjärgsest määrast kokku 11,80 eurot ning alates 13.01.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8.Avaldaja selgitas, et jääb esitatud faktiväite juurde, et veekahju on alguse saanud korterist nr 3 ja seda väidet tõendab avaldaja KÜ vastusega. Avaldajale ei ole täpselt teada, mis korteris nr 3 veekahju põhjustas. Avaldaja hinnangul puudub poolte vahel vaidlus, et veekahju on alguse saanud korterist nr 3. Puudutatud isiku seisukoht
9.Puudutatud isik kohtule oma vastust ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

12.Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 3844,44 euro, viivise 11,80 euro ja alates 13.01.2022 viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Avaldaja on kindlustusandja (KindlS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kindlustusvõtjale kahjustada saanud korteri nr 1 kahju ja majutuskulu kokku 3844,44 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
14.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

• • • • •

15.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri remondikulude, diivani ja vaiba puhastamise kulude, uue teleri soetamise kulude ja kindlustusvõtja majutuskulude katteks kokku 3844,44 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.
17.Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud kahju põhjustamist puudutatud isiku poolt. Kahju puudutatud isiku poolt põhjustamist ei kinnita Q 08.10.2021 ja 10.10.2021 e-kiri, milles märgitakse, et kirja saatja sai asjaosaliste jutust aru, et tegemist on ikkagi korterisiseste torudega ja korter nr 3 X esitab kahjutaotluse oma kodukindlustusele (avalduse lisa 5). Kiri on oletuslik ega kinnita veekahju algust puudutatud isiku korterist. Ebaõige on avaldaja väide, et pooltel puudub vaidlus selles, et veekahju on alguse saanud korterist nr 3. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta veekahju kohta esitanud ei kohtuväliselt ega kohtus, mistõttu ei ole võimalik väita, et vaidlus selles puudub. Puudutatud isiku korterile kahjujuhtumi toimumise järgselt ülevaatust ei ole tehtud ja asjas pole tõendatud, et seda oleks ka nõutud. Lisaks ei ole asjas selge, mis konkreetse veekahju puudutatud isiku korterist põhjustas. Avalduse p 3.10 on märgitud, et puudutatud

isik ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat WC loputuskasti survevoolikut. 11.04.2022 selgitas avaldaja, et avaldajale ei ole täpselt teada, mis korteris nr 3 veekahju põhjustas. Kohtu hinnangul ei saa ainult kindlustusvõtja korteri kahjustuste järgi tuvastada kahju põhjustajat. Veekahjustused võisid majas tekkida muult alalt, kui puudutatud isiku korterist. Ebaselgust kahju tekkekoha osas näitab pigem korteriühistu kiri, kus vahendatakse asjaosaliste (märkimata seejuures, kellega konkreetselt on vesteldud) juttu torudest. Kirjast võib aru saada, et lõpuni selge pole, kas tegu on korterisiseste torudega või mitte. Puudutatud isiku korterile kahjujuhtumi toimumise järgselt ülevaatust ei ole tehtud. Seega ei ole avaldaja tõendanud puudutatud isiku poolt kahju tekitamist. Avaldajal oli kindlustusvõtja ees kahju hüvitamise kohustus, kuid puudutatud isikult kahju nõudmiseks tulnuks avaldajal tuvastada kahju põhjustaja(d). Kohus ei saa kahju väljamõistmisel tugineda eeldusele, et kahju ei saanud põhjustada keegi teine, kui kahjustunud korteri üleval asunud korteri omanik. Osundatud põhjustel tuleb avaldaja avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud

18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus jättis avalduse rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata puudutatud isikul nende puudumise tõttu.
19.TsMS § 178 lg kohaselt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja