Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V L (edaspidi hageja) hagi Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani (kohtutäitur), OÜ FEKSINAR pankrotihaldur Tarmo Villmani (sissenõudja I), OÜ Aktiva Finants (sissenõudja II) ja E S (korteri ostja) (edaspidi ka kostjad või kostja I. II, II ja IV) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.

Hageja 13.05.2021. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt menetleb kostja I (kohtutäitur K. Maalman) täiteasja nr xxx . Hageja on täiteasjas nr xxx võlgnik. 07.04.2021. a kordusenampakkumisel müüs kostja I hagejale kuuluva korteriomand aadressil xxx, registriosa nr xxx . Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Samal ajal on korteriomand aadressil xxx, kaasomandis, kus pool kuulub hagejale ja pool kuulub hageja pojale S L . Kostja I oli algusest peale teadlik, et kõnealune korteriomand on hageja ja tema poja kaasomandis. Sama informatsiooni pidi kohtutäitur saama kindlasti teada ka

2-21-7633 Tartu Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr xxx. Kohtuotsus oli lisatud hagiavaldusele, mis oli rahuldatud tsiviilasjas nr xx ja milles oli kostjaks ka kohtutäitur Kristel Maalman. Kohtutäitur S L nõusolekut kaasomandis oleva korteriomandile sissenõude pööramiseks ei küsinud. Kordusenampakkumise käigus ostis kõnealuse korteriomandi kostja IV. Hageja arvates rikkus kostja I kordusenampakkumise korraldamisel enampakkumise korraldamise olulisi tingimusi ja seetõttu oli kordusenampakkumine ebaseaduslik. Hageja leiab, et arestimisakti koostamisele kohtutäitur hagejat ei kutsunud ja arestimisakti hagejale kätte toimetatud ei olnud. Sellest järeldab hageja, et antud juhul kohtutäitur arestimisakti sundpakkumise eseme suhtes ei koostanud. Antud juhul esitas kohtutäitur kinnistusosakonnale avalduse keelumärgi seadmiseks, kuid hagejale kuuluv korteriomand arestitud ei olnud. Kohtutäitur korraldas korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja. Kohtutäitur varem (10.04.2019) juba kord müüs kõnealust korteriomandit kordusenampakkumisel 10.04.2019 kordusenampakkumine tunnistati kehtetuks kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx. Korteriomand tagastati hagejale ja kohtutäituri avalduse alusel oli hageja kantud kinnistusregistrisse kõnealuse korteriomandi omanikuna. Üheaegselt, ilma arestimisakti koostamiseta, esitas kandeavalduse keelumärgi seadmiseks. Kuna korteriomand oli varem (10.04.2019) müüdud ja enampakkumise võitja oli kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, siis enne 10.04.2019. a tehtud aresti kehtivus lõppes uue omaniku kinnistusregistrisse kandmisel. 10.04.2019. a kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamine ei taasta automaatselt varem koostatud arestimisakti kehtivust ja kohtutäituril tuli korteriomandi uuesti arestida. See tehtud ei olnud. Keelumärge oli seatud 19.02.2021. aastal kohtutäituri 21.01.2021. a avalduse alusel tagasiulatuvalt alates 06.05.2014.a ja sellele keelumärke seadmisele arestimisakti koostamine ei eelnenud. Seega ei tekkinud kohtutäituril keelumärke seadmiseks õigust ja sellest tulenevalt ei tekkinud ka õigust korteriomandi müümiseks. Hageja arvab, et arestimata kinnisasja enampakkumisel müümine on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine, kuna sellisel juhul ei ole täidetud kõik seadusega sätestatud eeldused kohtutäituri müügiõiguse tekkimiseks. TMS ei võimalda sundenampakkumsel arestimata kinnisasja müüa. Samuti loeb hageja enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et enampakkumise akti koostamisel ei osalenud manukaid ja kordusenampakkumise akti ei ole manukad TMS § 96 lg 1 kohaselt allkirjastanud. Arvestades, et lähtudes Viru Maakohtu 27.02.2018. a otsusest tsiviilasjas nr xxx korteri-omandist aadressil xxx, on V L omandis 1/2 suurune kaas-omandi osa ja S L omandis on ka 1/2 suurune kaasomandi osa, kuid kaasomand ei olnud kantud kinnistusraamatusse, tuleks arvestada, et tegemist on vara, mis kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Igale kaasomanikule kuuluvad konkreetsed kinnisasja osad määratakse kindlaks kaasomandi kinnistusraamatusse kandmisel. Kohtutäitur ei saanud arestida kaasomandi hulka kuuluvat kinnisasja, sest ühisasjas olevad konkreetsed osad kuuluvad kuni vastava kande kinnistusraamatusse tegemiseni kaasomanikele ühiselt (jagamata pärandvaraga analoogiliselt). Praeguses asjas ei olnud ühisvara jagatud. Kohtutäitur, teades, et korteriomand asub nii hageja kui ka hageja poja S L ühisomandis (kaasomandis), mis tuleb kanda kinnistusraamatusse kaasomandina, ja tegutsedes mõistliku hoolsusega, pidi TMS § 14 lg 1 analoogia põhjal küsima S L nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisomandis (kaasomandis) olevale ühisasjale. Kohtutäitur ei küsinud S L nõusolekut ei küsinud. Seega ei olnud kohtutäituril õigust ühisomandis (kaasomandis) olevat

2-21-7633 vara müüa. Hageja on seisukohal, et ei saa ilma kaasomaniku, kes ei ole võlgnik täitemenetluses, nõusolekuta pöörata sissenõudmist (ühisomandis) kaasomandis olevale varale. Hageja sai enampakkumise akti kätte e-postiga 23.04.2021. Hagiavalduses toodud põhjendustel soovib hageja tunnistada Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 07.04.2021 täiteasjas nr xxx toimunud kordusenampakkumise, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx, kehtetuks. Kui kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, omandi üleminekut ei toimu, kuid tuleb arvestada, et enampakkumise akti koostamisel tekib ostjal õigus omandiõiguse kinnistusraatatusse kandmiseks TMS § 156 kohaselt. Kuna hagiavalduse esitamisel kinnistusraamatu kannete kohaselt korteriomandi aadressil xxx, omanikuks on hageja V L , siis hagivalduse esitamisel ei nõua hageja müüdud kinnisasja kostjalt II E S (ostjalt) välja, kuid reserveerib vastavasisulise nõude esitamise võimalust, kui olukord muutub. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 07.04.2021 täiteasjas nr xxx toimunud kordusenampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx ).

Hagi tagamise taotluse lahendamine Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15.07.2021. a määrusega hageja 14.07.2021 hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasjas nr xxx ja kohtutäitur Tatjana Afanasieva täiteasjas nr xxx kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kostjate menetluskulude katteks tagatise saamise taotluste lahendamine Viru Maakohus võttis 15.12.2021. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule hagiavaldusele kirjaliku vastuse. Kostja II esitas 16.12.2021 kohtule taotluse hageja kohustamiseks kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kostja I esitas 27.12.2021 kohtule taotluse kohustada hagejat andma tagatist kostja I eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja III esitas 07.01.2022 kohtule taotluse kohustada hagejat andma tagatist kostja III eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja IV esitas 29.12.2021 kohtule vastuse hagile ja 25.01.2022 taotluse kohustada hagejat andma tagatise kostja IV eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus 15.02.2023.a määrusega jättis kostjate taotlused hageja kohustamiseks tasuma kostjate menetluskulude katteks tagatist rahuldamata ning pikendas Viru Maakohtu 15.12.2021. a määrusega kostjatele antud hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega.

Kostja IV (ostja) 29.12.2021 vastus hagile E S ei tunnista hagi täies ulatuses. E S peab hageja põhjendusi alusetuks järgmistel põhjustel:

2-21-7633 Kohtutäituri poolt enampakkumise tingimuste oluliste rikkumise osas Asja arestimise akti koostamine, kinnistusraamatusse keelumärke kandmine ja enampakkumise läbiviimine on erinevad iseseisvad täitetoimingud. Need toimingud on ajaliselt jaotatud ja neid ei tehta üheaegselt, vaid järjestikku. Võlgnikul on õigus igat toimingut edasi kaevata/vaidlustada, võttes arvesse tähtaegu. TMS-ist ja kohtupraktikast ei tulene, et ühe nimetatud toimingu tühistamine või kehtetuks tunnistamine vaidlustamise tulemusena tooks kaasa teiste, vaidlustamata täitetoimingute automaatse tühistamise või kehtetuks tunnistamise. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2020. a otsuse resolutiivosas tsiviilasjas nr xxx tunnistatakse kehtetuks vaid täiteasjas nr xxx 10.04.2019 toimunud kordusenampakkumine. otsus ei tühista ega tunnista kehtetuks korterile varem seatud aresti ja kinnistusraamatus tehtud keelumärget. Asja materjalides puuduvad korteri aresti ja kinnistusraamatusse keelumärke kehtetuks tunnistamise aluseks olevad otsused. Sellest tulenevalt jäävad kehtima korterile varem määratud arest ja kinnistusraamatusse kantud keelumärge. TMS § 223 lg 2 p 2 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist. TMS §-s 223 ei ole viidet täitemenetluse taastamisele ja muude täitetoimingute ja otsuste tühistamisele ning sellele, et neid tuleb uuesti teha. Täitemenetlus jätkub eeldusel, et tunnistatakse kehtetuks üksnes enampakkumine. Seega viis kohtutäitur enampakkumise läbi õiguspäraselt, arvestades hageja korteri varasemat aresti ja kinnistusraamatusse kantud keelumärget ning ei rikkunud enampakkumise tingimusi. Hageja vastupidine väide on põhjendamatu. S L õiguste rikkumise osas See hageja väide ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et isegi kui eeldada, et S L õigused on rikutud, ei saa hageja oma nõudeid sellele põhjendusele rajada, sest sellega tema õigusi ei rikutud. S L õiguste rikkumise korral oli tal õigus esitada kohtutäiturile vastav kaebus 25.10.2018 arestiakti peale. Toimikus puuduvad andmed, et S L oleks pärast korteri arestiakti koostamist esitanud kohtutäiturile kaebusi. S L ei esitanud ka kohtule mingeid nõudeid. E S seisukoha kohaselt ei tohiks kohus seda hageja väidet arvesse võtta. Antud väidet esitades, peab hageja õigeks TMS § 14 lg 1 kohaldamist sarnasuse põhimõttel. E S peab antud analoogist kohatuks. TMS § 14 lg 1 puudutab sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale. Abikaasade ühisvara režiimid erinevad oluliselt mitteabikaasade ühis(kaas)omandist. Abikaasade osas võib pärast abiellumist soetatud asi olla abikaasade ühis-omandis ka ilma, et üks abikaasadest oleks kaas(ühis)omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Mitteabikaasade puhul seda ei eeldata ega saa eeldada. S L ei ole kaas(ühis)omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Olukorras, kus teise kaas(ühis)omaniku kohta andmed kinnistusraamatus puuduvad ja S L pärast 25.10.2018. a arestimisakti koostamist kohtutäiturit oma rikutud õigustest ei teavitanud, ei peaks ega saanud kohtutäitur eeldada S L kaas(ühis)omanikuks olemist.

Kostja I (kohtutäitur) 6.03.2023. a vastus hagile

2-21-7633 Kostja I on seisukohal, et hagis esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning tulevad jätta täielikult rahuldamata. Korteriomandi arestimise akt on koostatud, hagejale kätte toimetatud ja kehtiv ka 07.04.2021.a. toimunud kordusenampakkumise ajal Kostja I toimetas hagejale kätte kinnisasja arestimise akti, mis koostati 25.10.2018 ja mis on hagejale üle antud 12.11.2018 isiklikult allkirja vastu. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord. Hageja korteriomandi arestimisakti vaidlustanud ei ole. Täiteasja menetlus algas 2013. aastal, korteriomand müüdi täiteasja menetluses kordusenampakkumisel 2021 aastal. TMS ei sätesta kohustust koostada ühe ja sama täiteasja menetluses ühe ja sama eseme osas kahte või enamat arestimisakti. Seega oli täiteasjas 25.10.2018. a koostatud arestimise akt kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal ehk 2021. aastal. Hageja viited tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusele ei ole asjakohased. Nimetatud tsiviilasjas 22. oktoobril 2020. a. tehtud otsusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus kehtetuks täiteasjas 10.04.2019 toimunud korteriomandi enampakkumise mitte arestimisakti ehk taastus enampakkumisele eelnev olukord.

07.04.2021. a kordusenampakkumise akti ei pidanud manukad allkirjastama Hagi lisaks 1 olevast kordusenampakkumise aktist nähtuvalt toimus kordusenampakkumine www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas 30.03.2021 18:00 - 07.04.2021 13:32 ehk elektrooniliselt. Enampakkumise akti vormi TMS § 96 lg-s 1 sätestatu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 15.12.2009. a määrusega nr 42 on kehtestatud Kohtutäiturimäärustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022016) mille lisaks 25 on kordusenampakkumise akt. Viidatud määrusega eraldi vormi suulise ja elektroonilise enampakkumise kohta kehtestatud ei ole. Manukate juuresviibimine enampakkumisel on nõutav TMS § 88 lg 5 sätestatu kohaselt kui enampakkumine toimub suuliselt. Antud juhul oli kordusenampakkumine elektroonilises keskkonnas ja seega manukate allkiri ei ole nõutav. Kostjal I ei olnud kohustust S L nõusolekut küsida Hagi lisaks 2 olevast kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistusraamatusse kantud Korteriomandi omanikuna vaidlustatud enampakkumise ajal hageja. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Riigikohus on 29.09.2015. a kohtuasja nr 3-2-1-95-15 lahendi p-s 20 sedastanud, et Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle

2-21-7633 (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Vara arestist vabastamiseks ei piisa, kui abikaasad esitavad täiturile tõestamisseaduse § 372 kohase notariaalselt tõestatud tunnistuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Kui kolmas isik väidab arestimisel, et asi, millele soovitakse sissenõuet pöörata, kuulub talle, kantakse TMS § 73 lg 2 järgi arestimisakti märge vastuväite kohta ja kohtutäitur selgitab kolmandale isikule õigust esitada hagi asja arestist vabastamiseks. Seega juhindus kostja I õigesti korteriomandi omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kandest. Kokkuvõtvalt on täiteasjas enampakkumine läbi viidud järgides TMS sätteid ning enampakkumine ei ole kehtetu ei TMS § 223 lg 1 viimase ega ka eelviimase alternatiivi tähenduses. Kostja I on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja II (sissenõudja) 8.03.2023. a vastus hagile Kostja II taotleb kohtult jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja väidab hagis, et sai enampakkumise akti kätte 23.04.2021, kuid pole oma vastavat väidet tõendanud. Kostja seda väidet omaks ei võta, mistõttu hageja on kohustatud oma väidet tõendama. Enampakkumise akti allkirjastas kohtutäitur 08.04.2021, eelduslikult ka edastatud e-kirjaga 08.04.2021, kuid hagi on esitatud kohtule alles 13.05.2021. Kostja hinnangul ei ole hagi kohtule ilmselt esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja peaks vastavat asjaolu tõendama. TMS § 223 lg 1 tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg, vaid seaduses sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kostja II taotleb, et kohus jätaks esitatud hagi läbi vaatamata.

S L väidetav õiguste riive. V L väitis hagiavalduses, et vaidlusalusel enampakkumisel, mille kehtetuks tunnistamiseks hagi esitati, võõrandati korteriomand, mille kaasomanikeks olid V L ja S L ning kordusenampakkumisega rikuti S L õigusi.

2-21-7633 Käesoleval juhul ei esine TsMS § 3 lõigetes 1-2 nimetatut ehk et V L puudub õigus esitada hagi S L õiguste kaitsmiseks. S L ei ole ise esitanud hagi oma õiguste kaitseks. Seega lähtuvalt hageja esitatud faktilistest asjaoludest, mis on hagi alusena esitatud, esineb käesoleval juhul TsMS § 423 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord ehk hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja ei saa esitada hagi kellegi teise huvides. Seega vastavuses hageja esitatule, esinevad alused, mis võivad anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja II taotleb, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt taotleb kostja jätta tähelepanuta väiteid, mis seonduvad hagis S L ning tema õiguse riive või rikkumisega. Vastuväited seonduvalt hageja väitega, et müüdud vara kaasomanikeks on S L ja V L, mitte V L . V L tugineb S L kaasomanikuks määramisel müüdud korteriomandi omanikuna 27.02.2018. a Viru Maakohtu kohtuotsusele (tagaseljaotsusle) tsiviilasjas nr xxx. AÕS § 68 lõike 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 64-1 sätestatust tulenevalt tekib omand kinnisasjale kande tegemisest. Käesoleval juhul enne enampakkumist kinnistusraamatus S L omandiõiguse kohta kannet ei olnud. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega kohtutäituril, tulenevalt kinnistusraamatu kandest ja formaliseerituse printsiibist oma ametitegevuse teostamisel, ei olnud mingit alust eeldada V L omandi puudumist müüdud korteriomandile. Isegi, kui kohtutäitur pidanuks teadma kohtulahendist, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb (Viru Maakohtu 27.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr xxx), ei olnud S L enampakkumise lõppemise seisuga korteriomandi omanik. Hagiavalduse lisa 2 all esitatud registriosa nr xxx väljavõte III jao kande nr 1 all tehtud kannetega on tõendatud, et 27.02.2018. a Viru Maakohtu kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr xxx tegemise seisuga oli kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge Kristel Maalman (isikukood xxx), D B A/S (registrikood xxx) kasuks. Seda juba alates 06.05.2014. Seega olukorras, kus hageja väidab korteriomandi käsutamist S L kasuks 27.02.2018. a maakohtu otsusega, on see käsutus tühine. Riigikohus on lahendis nr xxx 09.01.2019. a määruse p-s 13 selgitanud, et ka täitemenetluse vastuväite esitamisel kehtib põhimõte, et omand tekib kinnistusraamatu kande tegemisest, mitte aga kohtulahendi esitamisest, millega ühisomand jagatakse kaasomandisse. Riigikohus on 29.09.2015. a lahendis nr 3-2-1-95-15 selgitanud: Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni isik (antud juhul V L ) väidab, et S L on müüdava vara kaasomanik, st kohtutäitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama sellele varale, siis pidanuks S L esitama TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Analoogne seisukoht tuleneb ka Riigikohtu üldkogu määrusest kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 42. TMS § 222 lõikest 5 tulenevalt ei saa S L enam sellist hagi esitada. V L pole tõendanud, et tema oleks õigustatud S L huve esindama, sealhulgas tema huve seoses enampakkumisel müüdud korterio8

2-21-7633 mandiga. Kostja taotleb, et kohus jätaks V L väited seonduvalt S L õigustega müüdud varale tähelepanuta. Vastuväited seonduvalt hageja väitega, et teda ei kutsutud arestimisakti koostamisele ning talle ei ole arestimisakti kätte toimetatud Hageja väidab, et arestimisakti koostamisele kohtutäitur hagejat ei kutsunud ja arestimisakti hagejale kätte ei toimetatud. Hageja järeldab sellest, et kohtutäitur ei ole arestimisakti sundpakkumise eseme suhtes lppstamid. Antud juhul esitas kohtutäitur kinnistusosakonnale avalduse keelumärke seadmiseks, kuid hagejale kuuluv korteriomand arestitud ei olnud. Hageja väidab, et kohtutäitur korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja. Kostja selgitab, et hageja sellekohased oletused pole tõesed. Kohtutäitur on kinnisasja arestinud ning arestimisakt on hagejale kätte toimetatud. Arestimise akt koostas kohtutäitur juba 25.10.2018 ning anti hagejale üle isikulikult allkirja vastu 12.11.2018. Hageja ei ole arestimise akti vaidlustanud. Samuti on jõustunud otsusega tsiviilasjas nr xxx tuvastatud, et: Kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord (vt ringkonnakohtu otsuse lk 3 lõpp). Tsiviilasjas nr xxx menetluse ja käesoleva menetluse pooled on samad. Hageja seisukohast jääb ebaselgeks, kas ta vaidlustab seoses arestimisaktiga neid asjaolusid, mida kohus on tuvastas tsiviilasjas nr xxx jõustunud kohtuotsusega. Juhul, kui hageja asub seisukohale, et olukorras, kus antud täiteasjas varasem enampakkumine tunnistatakse kehtetuks TMS § 223 alusel, tuleb koostada uus kinnisasja arestimise akt, siis selline seisukoht on vastuolus TMS § 223 lg-ga 2. TMS § 223 lg 1 alusel tsiviilasjas nr xxx varasema enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi õiguslikuks tagajärjeks on ainult see, et enampakkumine tunnistati kehtetuks. Antud täiteasjas kohtutäituri 25.10.2018 koostatud arestimise akt oli kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal. Hageja on esitanud hagiavalduses väite selle kohta, et tsiviilasjas nr xxx kohtuotsusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus kehtetuks täiteasjas 10.04.2019 toimunud enampakkumise. Kostja jaatab nimetatud väite õigusust, kuid see ei tähenda ega too endaga kaasa õiguslikku tagajärge, mis keelaks kohtutäituril nimetatud vara sundmüüki uuesti välja kuulutada. Kostja on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tagajärjel taastub endine olukord ja enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista kehtetuks arestimise akti. Hageja esitas hagis väite, et vara kordusenampakkumise akti ei ole kaks manukat alla kirjutanud vastavalt TMS § 96 lg-le 1. Kostja peab vajalikuks välja tuua, et hageja esile toodud asjaolust jääb ebaselgeks, millised õiguslikud tagajärjed enampakkumisele on manukate allkirjade puudumisest enampakkumise aktil ning kas sellel on mingigi mõju enampakkumisele. Kostja selgitab, et tegemist oli elektroonilise enampakkumisega oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ning manukad ei pidanudki kordusenampakkumise akti allkirjastama, kuna vastav kohustus kehtib ainult suulise enampakkumise korral (TMS § 88 lg 5). Hageja väidab hagis, et kuna korteriomand oli varem (10.04.2019) müüdud ja enampakkumise võitja oli kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kantud, siis enne 10.04.2019. a tehtud aresti kehtivus uue omaniku kinnistusregistrisse kandmisel lõppes. Hageja leiab, et 10.04.2019 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamine automaatselt varem koostatud arestimisakti kehtivust ei taasta ja kohtutäituril tuli korteriomand uuesti arestida. Seda tehtud ei olnud. Hageja sellekohane seisukoht on väär. Hageja ei ole esile toonud ühegi õigusliku alust, mis jaataks hageja sellist seisukohta. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista arestimisakti kehtetuks ning kohtutäitur ei pea kordusenampakkumise läbiviimiseks arestimisakti uuesti koostama. TMS § 223 lg 2 p-st 2 tuleneb

2-21-7633 selgelt, et täitemenetlust jätkatakse ehk ka vajadusel kuulutakse välja vara uus enampakkumine (nagu käesoleva vaidlusega seoses). Hageja on hagis selgitanud, et kohtutäitur oleks pidanud tegutsema mõistliku hoolsusega ning küsima sissenõude pööramiseks S L nõusolekut, mida kohtutäitur ei teinud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on ise esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt oli ta kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse vaidlustatud enampakkumise ajal. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostja viitas eelpool nimetatud vastuses Riigikohtu 29.09.2015. a lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-95-15 ning jääb oma esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt kohtutäitur lähtus õigesti korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu kandest. Kohtutäitur ei pidanud küsima S L arvamust ega nõusolekut vara müügiks. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et enampakkumine on läbi viidud järgides TMS sätteid ning enampakkumine ei ole kehtetu ei TMS § 223 lg 1 järgi ning hagi tuleks jätta seetõttu rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja enda kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja III (sissenõudja) 13.03.2023. a vastus hagile Kostja III hageja esitatud hagiavaldusega ei nõustu. Kostja III on seisukohal, et kohtutäituri 07.04.2021. a enampakkumine vastab seadusele ning puudub alus enampakkumise tühistamiseks. Kostja III palub jätta hageja hagiavalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja III selgitab, et kohtutäitur lähtub kinnistusraamatu kande õigsusest. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kinnistu registriosa nr xxx ainuomanik V L , mida tõendab hagiavalduse lisa 2. Kuivõrd kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust, ei too kolmandale isikule vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist või tehingu tühisust. Kohtutäituri kontroll piirdub valdussuhte tuvastamisega ning avalikes registrites olevate andmete tutvumisega. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud (29.09.2015 lahend nr 3-2-1-95-15 p 20), et kohtutäitur lähtub kinnistusraamatu kandest. Käesoleval juhul on kohtutäitur nimetatud kandest ka lähtunud. Seega kõik toimingud kohtutäituri poolt on tehtud kooskõlas seadusega. Kostja III on muuhulgas seisukohal, et käesoleval juhul ei saa olla hagejaks V L , kuna tema õigusi ei ole käesoleva menetluses rikutud. Hagiavalduse oleks saanud esitada vara arestist vabastamiseks väidetav kaasomanik S L . Seega, kui väidetavalt pool nimetatud registriosast nr xxx oli S L (ik xxx) oma, tuli S L esitada kohtule hagi vara arestiks vabastamiseks TMS § 222 alusel. Sellise hagi esitamisel, oleks kohtutäitur pidanud menetluse kuni vaidluse lõpuni peatama. Selliselt oleks välditud ühelt poolt valeandmete esitamisel asja kõrvaldamist täitemenetluse „haardeulatusest” kohese arestist vabastamise läbi, Teisalt järgitaks täitemenetluses kehtivat nõuet, mille kohaselt ei pea võlgniku kohustuste eest vastutama kolmandate isikute vara. Hagi oleks pidanud S L esitama aga sissenõudja ja võlg-niku vastu, sest võlgnik (hageja) saab (sai) müügist väidetavalt õigustamatut kasu ehk nõuded suuremas summas rahuldatud. S L on täisealise isikuga, kes peab oma õigusi kaitsma ise. Hagi esitamiseks seadus tähtaega ette ei kirjuta, kuid kui asja ei ole arestist vabastatud ega täitemenetlust kohtulahenditega peatatud või lõpetatud enampakkumise toimumise ajaks, saab asja enampakkumiselt ostja selle omanikuks (TMS § 222 lg 5). Seega asja arestist vabastamist sai taotleda kuni selle müümiseni. Seega nimetatud väite alusel, et pool kuulus kaasomandina S L , ei saa hageja tugineda enampakkumise tühisusele.

2-21-7633 Kostja III vastuväited hageja väidetele, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja III ei nõustu hageja väidetega, et kohtutäitur väidetavalt ei arestinud kinnisasja ega toimetanud hagejale kätte arestimisakti enne hagejale kuuluva kinnisasja müümist kordusenampakkumisel. Kostja III ei nõustu hageja väitega, et enne 10.04.2019. a tehtud aresti kehtivus lõppes uue omaniku (s.o 10.04.2019. a kinnisasja enampakkumisel ostnud ostjate T G ja S G ) kinnistusraamatusse kandmisel. Kostja I on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018. a ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018. a isiklikult. Jõustunud otsusega tsiviilasjas nr xxx on tuvastatud, et: Kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord. Pärast arestimisakti kättesaamist 12.11.2018 oli hagejal õigus esitada kaebus arestimisaktile, selgitades ja esitades väiteid, et kinnisasi tervikuna hagejale ei kuulu. Hageja arestimisakti vaidlustanud ei ole. Tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus kehtetuks täiteasjas 10.04.2019. a toimunud enampakkumise. Kõnealune asjaolu ei tähenda ega too endaga kaasa õiguslikku tagajärge, mis keelaks kohtutäituril nimetatud vara sundmüügi uuesti välja kuulutada. Kostja on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tagajärjel taastub endine olukord ja enampakkumise kehtetuks tunnistamine arestimise akti kehtetuks ei tunnista. Tsiviilasjas nr xxx taotles hageja kohustada T G ja S G andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa xxx nende kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse V L . Kohus taotluse ka rahuldas. Olukorras, kus hageja oli teadlik, et pool kinnisasjast kuulub S L oleks hageja ja S L pidanud taotlema kinnistusraamatu kannete kajastamist vastavalt, kuid seda hageja ega S L ei teinud. Hageja seisukoht, et olukorras, kus antud täiteasjas varasem enampakkumine tunnistati kehtetuks TMS § 223 alusel ning tuli koostada uus kinnisasja arestimise akt, on vastuolus TMS § 223 lg 2 sätestatuga. Nimelt TMS § 223 lg 1 alusel tsiviilasjas nr xxx varasema enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi õiguslikuks tagajärjeks on ainult see, et enampakkumine tunnistati kehtetuks. Antud täiteasjas kohtutäituri 25.10.2018. a koostatud arestimise akt oli kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal. Seoses hageja vastuväitega, et kaks manukat ei ole kordusenampakkumise akti allkirjastanud, leiab kostja III, et käesoleval juhul manukate kaasamine ei olnud käesoleval juhul seaduse kohaselt imperatiivne, kuivõrd enampakkumine viidi läbi elektrooniliselt ning vastav kohustus kehtib ainult juhul kui tegemist on suulise enampakkumisega (TSM § 88 lg 5). Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist ka enampakkumise tingimuste rikkumisega. Eelpool toodut kokku võttes, ei saa hageja tugineda enampakkumise tühisusele väitega, et kohtutäitur ei ole kinnisasja esmalt arestinud. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx on tuvastatud, et vaidlusaluse kinnisasja arestimisakt on hagejale kätte toimetatud 12.11.2018. a. Hageja teine väide, et enampakkumisega rikuti poole kaasomaniku S L õigusi, kuna müüdi ebaseaduslikult temale kuuluv kaasomandi osa, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, nagu kostja III vastuse punktis 2.1 välja tõi. Sellisel juhul oleks S L pidanud esitama hagi vara arestist vabastamiseks ja selle esitamise õigus oli kuni kinnisasja xxx müügini. Seni lähtus kohtutäitur kinnistusraamatu kande õigsusest. Muuhulgas kostja III selgitab, et TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asja-oludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja

2-21-7633 ja enampakkumise korral ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada (RKKL 3-2-1-69-11). Kostja III taotleb jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning tühistada hagi tagamine ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr xxx .

Kohtu muud menetlustoimingud Kohus määras 16.03.2023 hagejale tähtaja seisukoha kostjate vastuste osas kohtule esitamiseks, sealhulgas kas soovib hageja tsiviilasja edasi arutamist suuliselt kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Hageja kohtule seisukohta kostjate vastuste osas ei esitanud. Kohus 22.09.2023. a määrusega rahuldas kostja IV taotluse menetluse kiirendamiseks ja määras pooltele tähtaja, et teatada kohtule, kas nad soovivad esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti või võib asja sisulise arutamise lõpetada ja minna üle kohtuvaidlustele. Hageja ei soovi esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti. Hageja on nõus asja sisulise vaidluse lõpetada ja jätkata kohtuvaidlustega. Kostja I ei soovi esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti ning võib asja sisulise vaidluse lõpetada ja minna üle kohtuvaidlustele. Juhul, kui hageja esitab täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, siis soovib Kostja I esitada omapoolsed seisukohad vajadusel. Kostja II ei esitanud kohtule seisukohta. Kostja III ei soovi esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti ning kostja III on nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega ja kohtuvaidlustele üle minemisega. Juhul, kui hageja esitab täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, siis soovib kostja III esitada omapoolsed seisukohad. Kostja III on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja IV jääb oma esialgsetes menetlusdokumentides märgitud seisukoha juurde ja on valmis asja sisulise arutamise lõpetama ja minema üle kohtuvaidlustele. Juhul, kui hageja esitab täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, siis soovib Kostja IV esitada omapoolsed seisukohad. Kostja IV on nõus kirjaliku menetlusega.

Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja seda, et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 25.10.2023. a kohtunõudega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 403 alusel. Kohus määras ka pooltele tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta, menetluskulude nimekirjad ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostjad esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-21-7633 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.` Hageja soovib tunnistada kehtetuks Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures 07.04.2021 täiteasjas nr xxx toimunud kordusenampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18). Kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks Kostja II taotleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väidab hagiavalduses, et sai enampakkumise akti kätte 23.04.2021, kuid pole oma vastavat väidet tõendanud. Kostja II seda väidet omaks ei võta, mistõttu hageja kohustub oma väidet tõendama. Enampakkumise akti kirjutas kohtutäitur alla 08.04.2021, eelduslikult ka edastatud ekirjaga 08.04.2021, kuid hagi on esitatud kohtule alles 13.05.2021. Kostja II hinnangul ei ole hagi kohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja peaks vastavat asjaolu tõendama. TMS § 223 lg 1 tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg, vaid seaduses sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kostja II taotleb kohtult, et kohus jätaks esitatud hagi läbi vaatamata. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus tuvastas, et vara kordusenampakkumise akt on koostatud 07.04.2021. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja sai enampakkumise akti kätte e-postiga 23.04.2021. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 13.05.2021. Kohus nõudis hagejalt enampakkumise akti kättesaamist kinnitava tõendi esitamist. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 10; 19. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-07, p 12; 22. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07, p 11).

2-21-7633 TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS 143 kohaselt, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et tegemist ei ole hagi aluseks oleva asjaolu tõendamisega. TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg, on aegumistähtaeg, mis kuulub kohaldamisele ainult vastaspoole taotlusel. Kuivõrd hagi aegumist kontrollib kohus üksnes kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) ja kostjad ei esitanud kohtule taotlust aegumistähtaja kontrollimiseks ja aegumise kohaldamiseks, tuleb kostja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata. Hagi nõude lahendamine Kohus tuvastas, et kostja I (kohtutäitur) menetleb täiteasja nr xxx , milles hageja on võlgnik. 07.04.2021. a kordusenampakkumisel kostja I müüs hagejale kuuluv korteriomand aadressil xxx kostjale IV. Korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse on kantud hageja V L . Hageja leiab, et kordusenampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud, so 1) kohtutäitur ei küsinud S L nõusoleku kaasomandis oleva korteriomandile sissenõude pööramiseks; 2) kohtutäitur korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja ning 3) enampakkumise akti koostamiselt ei osalenud manukaid ja kordusenampakkumise akt ei ole manukate poolt allkirjastatud. Kostjad on seisukohal, et kordusenampakkumise tingimusi rikutud ei ole.

Hageja väide, et kohtutäitur ei küsinud S L nõusoleku kaasomandis oleva korteriomandile sissenõude pööramiseks Kohus ei nõustu hageja väitega. Asjaõigusseaduse (edaspidi) AÕS § 68 lõike 3 omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 64-1 sätestatust tulenevalt omand kinnisasjale tekib kande tegemisest. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega lähtub kohtutäitur oma tegevuses kinnistusraamatu kande õigsusest. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kinnistu registriosaga nr xxx ainuomanik V L (hageja). Käesoleval juhul puudus enne enampakkumist kanne kinnistusraamatus S L omandiõiguse kohta. Kuivõrd kohtutäituril omandivaidluste lahendamise pädevust ei ole, ei too kolmandale isikule vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist või tehingu tühisust. Kohtutäituri kontroll piirdub valdussuhte tuvastamisega ning avalikes registrites olevate andmete tutvumisega. Riigikohus on 29.09.2015. a lahendi nr 3-2-1-95-15 punktis 20 ka selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kin14

2-21-7633 nisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Vara arestist vabastamiseks ei piisa, kui abikaasad esitavad täiturile tõestamisseaduse § 372 kohase notariaalselt tõestatud tunnistuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Kui kolmas isik väidab arestimisel, et asi, millele soovitakse sissenõuet pöörata, kuulub talle, kantakse TMS § 73 lg 2 järgi arestimisakti märge vastuväite kohta ja kohtutäitur selgitab kolmandale isikule õigust esitada hagi asja arestist vabastamiseks. Järelikult oleks S L ühisvara koormamise korral olnud võimalik oma õigusi kaitsta TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamise teel. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Ka TMS § 222 lg 1 järgses menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle olemasolu on tuvastatud, vabastada arestitud ühisvara aresti alt. Toimikus puuduvad andmed, et S L oleks pärast korteri arestiakti koostamist kohtutäiturile kaebusi esitanud. S L kohtule mingeid nõudeid ei esitanud. TMS § 222 lõikest 5 tulenevalt ei saa S L enam sellist hagi esitada. Hageja esitatud tõendist nähtub, et vaidlusalune korteriomand jagati kaasomandisse, kuid samas ei ole viidatud otsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muudetud. Korteriomandi omanikuks oli kordusenampakkumise ajal ainult hageja, mistõttu ei olnud kohtutäituril kohustust teavitada ostjaid asjaolust, et müüdud korteriomand kuulus kaasomandisse ning tegemist ei ole rikkumisega mis tooks kaasa kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seega juhindus kostja I (kohtutäitur) õigesti korteriomandi omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kandest ja eelnimetatud toiming kohtutäituri poolt on tehtud kooskõlas seadusega. Hageja väide, et kohtutäitur korraldas sundenampakkumise arestimata kinnisasja suhtes ja müüs kordusenampakkumise kaudu arestimata kinnisasja Kohus hageja väitega ei nõustu. TMS § 148 lg 1 arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgni15

2-21-7633 kule kättetoimetamist. TMS § 75 lg 4 kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas, et kostja I on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult allkirja vastu. Arestimisaktis on välja toodud arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord. Hageja ei ole korteriomandi arestimisakti vaidlustanud. Täitemenetlus algas 2013. aastal. korteriomand müüdi täiteasja kordusenampakkumisel 2021. aastal. TMS ei sätesta kohustuts koostada ühe ja sama täiteasja menetluses ühe ja sama eseme osas kahte või enamat arestimisakti. Seega oli 25.10.2018. a täiteasjas koostatud arestimise akt kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal ehk 2021. aastal. Kohus leiab, et hageja viited tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusele ei ole asjakohased. Nimetatud tsiviilasjas 22. oktoobril 2020. a otsusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus kehtetuks täiteasjas 10.04.2019 toimunud korteriomandi enampakkumise, mitte arestimisakti. Kohus on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel tagajärjeks on see, et taastub endine olukord ja enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista kehtetuks arestimise akti. Kohus järeldab, et kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei tunnista arestimisakti kehtetuks ning kohtutäitur ei pea kordusenampakkumise läbiviimiseks arestimisakti uuesti koostama, oli antud täiteasjas kohtutäituri 25.10.2018. a arestimise akt kehtiv ka vaidlustatava enampakkumise ajal. Arestimisakt on hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist enampakkumise tingimuste rikkumisega.

Hageja väide, et enampakkumise akti koostamiselt ei osalenud manukaid ja kordusenampakkumise akt ei ole manukate poolt allkirjastatud Kohus hageja väitega ei nõustu. TMS § 88 lg 5 kohaselt viiakse suuline enampakkumine läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. TMS § 96 lg 1 kohaselt koostab enampakkumise kohta kohtutäitur akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad. Akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 15.12.2009. a määrusega nr 42 on kehtestatud kohtutäiturimäärustik, millise lisaks 25 on kordusenampakkumise akt. Viidatud määrusega ei ole kehtestatud eraldi vormi suulise ja elektroonilise enampakkumise kohta. Kohus tuvastas, et vara kordusenampakkumise aktist nähtuvalt toimus kordusenampakkumine www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas 30.03.2021 18:00 - 07.04.2021 13:32 ehk elektrooniliselt. Kohus leiab, et manukate juuresviibimine enampakkumisel on nõutav TMS § 88 lg 5 sätestatu kohaselt kui enampakkumine toimub suuliselt. Antud juhul oli kordusenampakkumine elektroonilises keskkonnas ja seega manukate allkiri ei ole nõutav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist enampakkumise tingimuste rikkumisega. Kokkuvõtvalt, kohtu hinnangul kohtutäitur kordusenampakkumise tingimusi ei rikkunud, mis tooks kaasa kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seetõttu jätab kohus hageja nõude kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata.

2-21-7633

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi 05.11.2021. a määrusega vabastas kohus hageja osaliselt, 700 euro osas, riigilõivu tasumise kohustusest hagi esitamisel ja kohustas hagejat tasuma 300 eurot riigilõivu kuue osamaksena. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Seega on hagejal kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 700 eurot. Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7 võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus märkis 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p.10, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus tuvastas, et menetlusabi oli hagejale antud 05.11.2021. Kohus, tutvunud hageja menetlusabi taotluse, tsiviilasja materjalide ja vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite ja Maksu- ja Tolliameti register) andmetega, leiab, et hageja majanduslikus olukorras olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega, mil hagejale anti menetlusabi, toimunud ei ole. Kohus leiab, et hageja ma17

2-21-7633 janduslik olukord on mõjuvaks põhjuseks hageja vabastamiseks menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata riigilõivu 700 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulude – tasumata riigilõiv 700 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Hagi tagamine Tartu Ringkonnaohus rahuldas 15.07.2021. a määrusega hageja 14.07.2021 hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasjas nr xxx ja kohtutäitur Tatjana Afanasieva täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb hagi tagamine tühistada.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.