Tühistada Viru Maakohtu 8. juuni 2021 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Vitali Lavrukovi määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD
1.Vitali Lavrukov (hageja) esitas 13. mail 2021 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi kohtutäitur Kristel Maalman, Elvira Stepanova, Osaühing FEKSINAR (pankrotis) ja Osaühing Aktiva Finants (kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Koos hagiavaldusega esitati hagi tagamise ja menetlusabi taotlused.
2.Viru Maakohtu Narva kohtumaja edastas tsiviilasja kohtualluvuse korras Jõhvi kohtumajale menetlemiseks. Kohtunik leidis, et TMS § 11 lg 1 ja lg 2 kohaselt alluvad täitemenetlusega seotud hagid erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Antud juhul toimub täitemenetlus kohtutäitur K. Maalmani tööpiirkonnas, milleks on Jõhvi.
3.Maakohus jättis 1. juuni 2021 määrusega (allkirjastatud 31. mail 2021) hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 5 päeva hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus märkis, et hagejal tuleb esitada enampakkumise akti kättesaamist kinnitav tõend, täpsustada kostjate ringi ja välja tuua lisanduva menetlusosalise andmed. Maakohus hoiatas, et juhul, kui hageja jätab puudused tähtaegselt kõrvaldamata, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus viitas TMS § 233 lg-le 1, mille kohaselt tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates. Hageja on hagiavalduses viidanud, et sai enampakkumise akti kätte 23. aprillil 2021 e-postiga. Hagejal tuleb esitada enampakkumise akti kättesaamist kinnitav tõend (TsMS § 363 lg 1 p 3). Maakohus viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 ning palus hagejal täpsustada hagiavalduses menetlusosaliste ringi ning nimetada kõigi menetlusosaliste kohta TsMS § 338 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 nõutavad andmed.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus keeldus 8. juuni 2021 määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus märkis, et hagejale toimetati maakohtu puuduste kõrvaldamise määrus kätte 31. mail 2021 ja hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt, s.o 7. juuniks 2021, maakohtu määruses nimetatud puuduseid.
TsMS § 3401 lg 2 järgi keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest, kui hageja ei kõrvalda kohtu näidatud tähtajaks puudusi. Seetõttu keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse võtmast ja jättis lahendamata hagi tagamise ja menetlusabi taotluse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VAHEPEALNE MENETLUS
5.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja edastas tsiviilasja ebaseaduslikult lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Kuna hagi on esitatud kinnisasja enampakkumise tühistamise nõudes, kuulub kohaldamisele TsMS § 99 lg 1 p 5 (erandlik kohtualluvus). Kuna vaidlusalune kinnisasi asub Narva linnas, peab asi alluma Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 2 p 2 alusel Narva kohtumajale. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik K. Pulleritsul puudus seadusest tulenev õigus hagi menetlemiseks. Kohtutäitur K. Maalmani tööpiirkonnaks on Viru tööpiirkond, kuhu kuuluvad Ida-Viru ja Lääne-Viru piirkonnad. Kohtutäituri büroo asukoht Jõhvi linnas ei piira hagi esitamise võimalusi üksnes Jõhvi kohtumajaga, kuna kohtutäitur antud juhul oma tööpiirkonnas tegeles kinnisasjaga, mis asub Narva linnas. Asi tuleb lahendada Narva kohtumajas. Maakohus nõudis hagejalt enampakkumise akti kättesaamist kinnitava tõendi esitamist. Tegemist ei ole hagi aluseks oleva asjaolu tõendamisega. TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg, on aegumistähtaeg, mis kuulub kohaldamisele kostja taotlusel. Maakohus on ebaseaduslikult omal algatusel otsustanud kontrollida aegumist ning maakohtu korraldus enampakkumise akti kättesaamist kinnitava tõendi esitamiseks ei ole seaduslik. Ebaõige on ka maakohtu nõue täpsustada kostjate ringi ning esitada nende andmed. Hageja on kostjatena käsitlenud kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjaid ning esitanud nende andmed. Kui vaidlustatud määruse aluseks olev 1. juuni 2021 määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, on seda ka 8. juuni 2021 määrus ja see kuulub tühistamisele. 18. juuni 2021 kaebuse täienduses viitas hageja ka TsMS § 74 lg-s 2 sätestatule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab tsiviilasja Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Hageja vaidlustab maakohtu määruse tervikuna, mistõttu kontrollib ringkonnakohus kogu maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).
7.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu 1. juuni 2021 kuupäevaga määruse nõuete mittetäitmine ei saa olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Maakohus nõudis puuduste kõrvaldamise määruses hagejalt enampakkumise akti kättesaamist kinnitava tõendi esitamist. Maakohus viitas seejuures TMS § 223 lg-le 1, mille kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu 14. novembri 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 10; 19. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-07, p 12; 22. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07, p 11). Seega on maakohus põhjendamatult nõudnud hagejalt tõendit, mis kinnitaks hagi esitamist TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd hagi aegumist kontrollib kohus üksnes kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143), puudus maakohtul õigus enne hagi menetlusse võtmist hagejalt sellist tõendit nõuda ja tõendi esitamata jätmisel keelduda TsMS § 3401 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
8.Teiseks nõudis maakohus hagejalt kostjate ringi täpsustamist ja lisanduvate menetlusosaliste andmete esitamist. Maakohus viitas seejuures Riigikohtu 28. septembri 2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, mille kohaselt, kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on esitanud võlgnik, on vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nõue täpsustada kostjate ringi on ebaselge. Maakohtule esitatud hagiavalduses on kostjatena märgitud kohtutäitur K. Maalman, Elvira Stepanova (ostja), sissenõudjad Osaühing FEKSINAR (pankrotis) ja Osaühing Aktiva Finants. Maakohus ei ole ei puuduste kõrvaldamise määruses ega ka hagi menetlemisest keeldumise määruses selgitanud, miks on vaja kostjate ringi täpsustada ja kelle täiendavat kaasamist kostjana maakohus vajalikuks peab. Seega ei ole maakohus TsMS § 3401 lg 1 alusel piisavalt selgelt määratlenud kõrvaldamist vajavat puudust ja hagejale ei ole etteheidetav kohtu antud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine. Järelikult ei esinenud hagis ka kõrvaldamist vajavat puudust.
9.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu põhjendusi selles, kuidas 1. juuni 2021 määruses nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmine muudab hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel perspektiivituks. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja on ekslikult edastanud tsiviilasja lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Hageja esitas hagiavalduse Narva kohtumajale. Hagiavalduse p-s 22 on hageja selgitanud, et soovib TsMS § 99 lg 1 p 5 alusel asja lahendamist kostja E. Stepanova elukoha ning vaidlusaluse korteriomandi asukoha järgi Narva kohtumajas. Asi jagati lahendamiseks Narva kohtumaja kohtunikule, kes alustas menetlusabi taotluse lahendamiseks hageja majandusliku seisu kohta andmete kogumist. Narva kohtumaja kohtunik saatis 26. mai 2021 kirjaga asja Jõhvi kohtumajale viitega TMS § 11 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt allub täitemenetlusega seotud hagide lahendamine erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Vaidlust ei ole, et täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX viis läbi kohtutäitur K. Maalman ning et enampakkumisel müüdud kinnisasi asub Narvas. Ebaõige on aga maakohtu seisukoht, et K. Maalman on Jõhvi piirkonna kohtutäitur. Kohtutäiturimäärustiku § 1 kohaselt on kohtutäituritel neli tööpiirkonda: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehe andmetel on kohtutäitur K. Maalmani tööpiirkonnaks Viru. Viru tööpiirkond hõlmab kohtutäiturimäärustiku § 1 lg 2 kohaselt Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda, kus asub ka Narva linn. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 99 lg 1 p 5 (erandlik kohtualluvus kinnisasja sundtäitmisega seotud nõuete korral) ja TMS § 11 lg 1 p 5 ja lg 2 (erandlik kohtualluvus täitemenetlusega seotud hagide läbivaatamisel) sätestavad kohtualluvuse reeglid maakohtute (Harju, Tartu, Viru, Pärnu)
vahel. Need sätted ei reguleeri tsiviilasjade jaotust sama maakohtu kohtumajade vahel. Viidatud kohtualluvust reguleerivad sätted on ka omavahel kooskõlas, sest kinnisasja suhtes läbiviidav täitemenetlus saab toimuda vaid kinnisasja asukohas (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2017, § 99, lk 512). TsMS § 74 lg 2 kohaselt kui hagi esitatakse erandliku kohtualluvuse järgi, arutatakse asja kohtumajas, mille tööpiirkonnas on koht, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus. Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on Narva kohtumaja teeninduspiirkonnad Narva linn, Sillamäe linn, Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald ning Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnaks on kogu Ida-Viru maakond v.a Narva kohtumaja teeninduspiirkonda kuuluvad linnad ja vald. Kuivõrd kohtutäitur K. Maalmani tööpiirkonnaks on kogu Ida-Viru maakond ja vaidlusalune kinnisasi asub Narva linnas, puudus Narva kohtumaja kohtunikul õiguslik alus asja edastamiseks Jõhvi kohtumajale. Ringkonnakohus leiab, et kuna asi allub erandliku kohtualluvuse reeglite kohaselt Viru Maakohtule, hageja on esitanud hagi Narva kohtumajale ja on väljendanud korduvalt soovi asja lahendamiseks Narva kohtumajas, enampakkumisel müüdud kinnisasi asub Narvas, tuleb asja arutada Narva kohtumajas (TMS § 11 lg 1 p 5 ja lg 2, TsMS § 99 lg 1 p 5 ja § 74 lg 2 sätete koosmõjus). Ringkonnakohus edastab tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
11.Hageja on koos hagiga esitanud hagi tagamiseks taotluse täitemenetluse peatamiseks. TsMS § 384 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Ringkonnakohus selgitab, et isegi, kui kohus (Narva kohtumaja) pidas vajalikuks edastada tsiviilasi lahendamiseks teisele kohtumajale, oli kohus seotud TsMS § 384 lg 1 nimetatud hagi tagamise taotluse lahendamise tähtajaga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul viivitamatult lahendada ka hagi tagamise taotlus.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Tiina Pappel
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.