Otsuse avalikult teatavaks- 30. november 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-11558
Tsiviilasi
T. T. i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik T. T. (isikukood XXX; elukoht XXX Tartu; esindajad telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
20. november 2023
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja T. T. (isikukood XXX ) pankrot kell 16.30 ja algatada T. T. i kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (arvelduskonto nr XXX, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504 6694, e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. detsembril 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada T. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 28. detsembril 2023 kell 10.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus selgitab, et PankrS § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab T. T. osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Kohus hoiatab T. T. it PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes, et kui ta ei täida teabe andmise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast
nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. novembril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud T. T. i kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile ning punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.T. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 15.08.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-11558). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine toimetulekutoetus 200 eurot. Igakuised väljaminekud on samuti 200 eurot: kulutused toidule 142 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot ning sidekulud 8 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on ta viimased aastad teinud juhutöid ning praegu on arvel töötukassas ja otsib tööd. Makseraskused tekkisid sellest, et ta ostis järelmaksuga diivani ja televiisori, kuid seejärel kaotas töö ega suutnud järelmakse enam tasuda. Trahve on ta saanud piletita sõidu eest. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8443,83 eurot.
2.Kohus võttis 29.09.2023 määrusega T. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 03.11.2023 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.
Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 03.11.2023 kohtule FiMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnikul puudub kohustuste täitmist (nõudeid kokku 8839,75 eurot) võimaldav maksevõime (sissetulek (toimetulekutoetus) arestimisele ei kuulu) ja realiseeritavat vara talle ei kuulu.
4.20.11.2023 kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Kuigi maksejõuetuse seisund on tuvastatud alates 2005. aastast, pöördus võlgnik avaldusega kohtusse alles nüüd, sest on tekkinud võimalus ametlikult tööle saada ja võlgnik tahaks pangakonto avada. Võlgnik selgitas, et ootas usaldusisikut kokkulepitud ajal pikalt, kuid isegi sekretär ei teatanud talle mitteilmumise põhjust, mistõttu läks võlgnik 18 minuti pärast ära. Võlgnik avaldas, et ei soovi halduriks Vladimir Kutšmeid, sest tal on võlgnevus täitmisel ka kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Omapoolset ettepanekut halduri isiku osas võlgnik ei esitanud. Kohtu põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed
5.1.Rahvastikuregistri andmetel on XX.XX.XXXX sündinud võlgnik vallaline ja tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgniku elukohaks märgitud korteri (XXX) omanikuks on T. T. (isikukood XXX). Võlgniku sõnul elab ta XXX korteris, üürilepingut sõlmitud ei ole ning XXX kannab kommunaalkulud. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et võlgnik ei ole alates XXXX. aastast ametlikult tööl käinud, vaid on teinud erinevaid lihttöid (abitööd ehitusel). Võlgniku sõnul ei tööta ta ka käesoleval hetkel, kuid on arvel töötukassas ning otsib tööd. Võlgniku sissetulekuks on toimetulekutoetus 200 eurot. Kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldas võlgnik, et kogu sissetulek kuulub esmaste vajaduste rahuldamiseks. Vara
5.2.Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik ei tööta ning töötasu puudub. Sissetulekuks on üksnes toimetulekutoetus 200 eurot. Pangakontod Swedbank AS-s nr XXX ja Luminor Bank AS-s nr XXX on suletud vastavalt 02.08.2019 ja 20.06.2019, seega võlgnik isiklike arvelduskontode vahendusel ei arvelda. Kohustused
5.3.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 8839,75 euro ulatuses, sellest trahvinõuded väärteoasjades 148 eurot, võlanõuded tsiviilasjades 6013,75 eurot ja kohtutäiturite tasunõuded 2678 eurot (ca 1/3). Võlgniku suhtes on läbiviimisel 29 täitemenetlust, millest valdavas osas (20 täiteasjas) viiakse täitemenetlust läbi ainult täitemenetluse tasude nõudes, sest põhinõude osas (rahatrahv väärteoasjas) on nõue aegunud. Täiendavalt võib usaldusisiku hinnangul kahes võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses sissenõudja nõude täitmine olla aegunud. Usaldusisik märgib, et nii vara- kui võlanimekiri ei ole võlgniku allkirjaga kinnitatud. Võlgnik pidi usaldusisikuga nimekirjade koos üle vaatamiseks ja allkirjaga kinnitamiseks kohtuma 02.11.2023 kell 10.30. Usaldusisiku eelnev kohtumine venis ning võlgnik ei olnud nõus ootama ja lahkus. Võlgniku sõnul on usaldusisiku töö dokumentide kohtule esitamine ning tema ei pea usaldusisiku tööd lihtsustama. Võlgniku kinnitusel käis tema võlanõustaja juures ja esitas kõik andmed võlanõustajale, kellega koos maksejõuetusavaldus koostati. Tema kellegi teise (usaldusisiku) tööd ära
ei tee. Selgitusele, et maksejõuetusmenetlus on tema huvides ja võiks kokku leppida uue aja 03.11.2023, vastas võlgnik, et ei pea kellegi järel jooksma ja et menetlus on usaldusisiku, kelle töö see on, huvides. Maksejõuetus
6.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik elab vaid toimetulekutoetusest. Võlgnik kinnitas telefonivestluses, et ta ei saa igal ajal usaldusisiku juurde kohtumisele tulla, kuna peab leidma viise ka elatumiseks. Lõpetamata täitemenetlused on võlgnikul XXXX. aastast. Sellest ajast ei ole võlgnik ametlikult ka tööl käinud. Usaldusisiku arvates on tõenäoline, et kuna võlgnik ei ole kohustuste täitmise vastu kunagi huvi tundnud, on ta selle aja jooksul leidnud sissetuleku varjamise võimalusi. Võlgniku sõnul ei soovi tööandajad töötajaid, kellel on kohtutäiturite juures täitemenetlused pooleli. Arvestades võlgniku töökogemust (viimase 17 aasta jooksul on võlgnik mitteametlikult teinud peamiselt vaid juhutöid XXXl) ja hariduskäiku puudub mõistlik põhjus arvata, et kui võlgnik lähiajal ametlikult tööle asuks, saaks ta sissetulekuid ulatuses, millest oleks võimalik mõistliku aja jooksul võlanõudeid märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata (võlgnikul on puudunud igasugune ametlik sissetulek) ülejõukäivate kohustuste võtmine koduste tarbeesemete järelmaksuga soetamiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul sissetulekud puuduvad, siis kohustuste ümberkujundamine võimalik ei ole. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
7.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 8839,75 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et käesoleval ajal on võlgniku sissetulekuks üksnes toimetulekutoetus 200 eurot kuus, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
8.Kohus, vaadanud T. T. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
9.20.11.2023 kohtuistungil võlgniku poolt avaldatut arvestades nimetab kohus PankrS § 31 lg 6 alusel T. T. i pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks koos kinnitusega, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul
enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29.11.2024.
12.Usaldusisik on märkinud aruandes, et kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise eelduseks on võlgniku koostöö halduriga. Võlgnikul tuleb aru saada, et see menetlus toimub tema soovil ja tema huvides ning tal on kohustus menetluses osaleda. Kohus selgitab, et PankrS § 85 lg 1 ning § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. Kohus hoiatab võlgnikku PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus T. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Usaldusisiku tasu
13.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.