5.Välja mõista puudutatud isikult N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks menetluskulud summas 470 eurot.
6.Välja mõista puudutatud isikult N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-22-139489 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu esitas 18.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1481,30 euro saamiseks. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 19.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Viru Maakohus jättis 19.12.2022 kohtumäärusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduse põhistamiseks ja asjaolude tõendamiseks ning tõendite esitamiseks.
3.Avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu esitas 04.01.2023 kohtule avalduse võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub asjast puudutatud isikule N S korteriomand aadressil XXX), seega on puudutatud isik Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud igakuiselt puudutatud isikule arveid, mida puudutatud isik ei ole korrektselt tasunud. Avaldaja on esile toonud võlgnevuse arvestuse avalduse lisas nr 4, millest nähtuvalt on asjast puudutatud isikul tekkinud võlgnevus 2020 aasta augustikuust ning 01.12.2022 seisuga on puudutatud isiku põhivõlgnevus 1606,36 eurot. Korteriühistu on andnud võla tasumiseks tähtaegu ja edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik võlgnevusi tasunud, vaid võlgnevus aina suureneb. Avaldaja on esitanud avalduse lisana nr 5 viivisenõude kujunemise ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista seisuga 01.12.2022 viivis summas 76,61 eurot. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista menetluskulud.
4.Kohus võttis avalduse menetlusse 05.01.2023 kohtumäärusega ning edastas menetlusdokumendid puudutatud isikule. Kohus on proovinud menetlusdokumente puudutatud isikule kätte toimetada nii avaliku E-toimiku, e-posti aadressi vahendusel kui ka posti teel. Kohus on dokumendid edastanud aadressile XXX, kui ka korduvalt aadressile XXX. Kohus on teinud päringud puudutatud isiku kontaktandmete saamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale, sideoperaatoritele ja pankadele. Kohus loeb menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 326 lg 1 alusel menetlusdokumendi panemisega puudutatud isiku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Menetluses on kogutud puudutatud isiku kontaktandmed, mille kohaselt on puudutatud isiku aadressiks XXX. Samuti tasub tähelepanu juhtida, et korteriomand kuulub puudutatud isikule. Kohus on korduvalt dokumente puudutatud isikule nimetatud aadressil edastanud, seega on
2-22-139489 täidetud TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud eeldus. Menetlusdokumente ei ole olnud võimalik kätte toimetada puudutatud isiku esindajale ega eluruumis viibivale muule isikule.
5.Kohus andis 31.07.2023 kohtunõudega avaldajale tähtaja esitada kulude tõendamiseks teenuste osutajate väljastatud arved ja/või lepingud ning korteriühistu protokollid või otsused, kust tulenevad korteriomaniku vastavad kohustused.
6.Avaldaja esitas 14.08.2023 menetlusdokumendi koos lisadega korteriühistu üldkoosoleku protokollide, lepingute ja arvestustega. Korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.
7.Majandamiskulude arvestamise aluseks kasutab avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu üldkoosolekutel kinnitatud tariife ja majandamiskulude tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariifid on kinnitatud järgmiselt: -
30.03.2019 korteriühistu üldkoosolekul otsustati, et maja hooldamise tariifi suurus on alates 01.04.2019.a 0,41 eurot/m2 (lisa 2, otsus nr 5);
-
08.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul otsustati, et maja hooldamise tariifi suurus on alates 01.01.2021.a 0,50 eurot/m2 (lisa 3, otsus nr 2,);
-
14.04.2022 korteriühistu üldkoosolekul otsustati teha maja fassaadi remonttööd ja kinnitada selleks sihtfondi suuruses 0,95 eurot/m2 ning koguda raha ajavahemikus mai-september 2022 (lisa 4, otsus nr 3,).
8.Kommunaalkulude arvestamise aluseks lepinguid teenuste partneritega. Avaldajal on sõlmitud veevarustuse leping nr 12191 AS-ga N (dtl 121-124), kes esitas korteriühistule arved tarbitud vee eest. Puudutatud isiku korterisse on paigaldatud veemõõturid, mille näitude ja kehtiva tariifi alusel arvestatakse tasu. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga E, kes esitas korteriühistule arveid tarbitud gaasi eest. Puudutatud isiku korterisse on paigutatud gaasimõõtur, mille näidu ja kehtiva tariifi alusel arvestatakse tasu. Avaldajal on sõlmitud gaasiseadme hooldamise leping OÜ-ga E, mille alusel on igakuine tasu gaasiseadme hooldamise eest 0,30 eurot ühelt kasutajalt. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga N, mille alusel varustab kommunaalettevõtte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke soojusenergiaga. „Soojusenergia“ on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu „soojusenergia“ eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. AS N on esitanud korteriühistule arveid, mille korteriühistu jaotab korteriühistu liikmete vahel arvestades korteriomandi reaalosa üldpinnast. Avaldaja tugineb korteriühistu põhikirja punktile 4.2.f ja 14.08.2023 menetlusdokumendi lisale nr 9. „Vee ringvool“ on tasu, mida arvestatakse suveperioodil, mil elamus ei tööta küttesüsteem ja soojusenergia on vajalik vee soojendamiseks. AS N on esitanud korteriühistule arveid, millest nähtub, kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ja kui palju on kohustatud soojusenergia eest tasuma. Esialgsest arve summast lahutatakse vee soojendamiseks kulutatud summa ja ülejäänud arve summa jaotatakse võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Avaldaja tugineb 14.08.2023 menetlusdokumendi lisale nr 10.
9.Puudutatud isik ei ole kohtule vastust avaldusele esitanud.
2-22-139489
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
11.TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
12.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 1 lg 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
13.KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-22-139489
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist. Avaldaja nõuab põhivõlgnevust summas 1606,36 eurot. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 35), millega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX, mille üldpind on 46,80 m2. Samuti on avaldaja esitanud tõendina registrikaardi (dtl 28) ja korteriühistu põhikirja (dtl 29 jj).
16.Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu põhikirja punkti 4.2.a, 4.2.b kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning täitma ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punktis 4.2.e on sätestatud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja suuruses sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks (prügivedu, elumaja ja piirneva maatüki haldamine, üldelekter, võimalike kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemide avariide likvideerimine, remondifondi eraldised, laenu kustutamine, töötasu jne) ning maksete suuruse arvestamisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast kogu maja eluruumide ja mitteeluruumide pinnast Põhikirja punkti 4.2.f kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja korras elamu üldkommunikatsioonide kaudu tarbitavate teenuste eest (soojusvarustus, vesi, kanalisatsioon jm) ning teenustasude suuruse määramise aluseks on vastavate arvestite näidud või korteris elavate isikute arv (külm vesi ja kanalisatsioon), köetava korteri suurus või arvestite olemasolul arvestinäidud (soojusvarustus) ja gaasiarvestite näidud või korteris elavate isikute arv.
17.Avaldaja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks korteriühistu üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu on üldkoosolekutel kinnitanud majandamiskulude arvestuseks tariifid ja majandamiskulude tasud: a. 30.03.2019 korteriühistu üldkoosolekul otsustati, et maja hooldamise tariifi suurus on alates 01.04.2019.a 0,41 eurot/m2 (dtl 110-114); b. 08.11.2020 korteriühistu üldkoosolekul otsustati, et maja hooldamise tariifi suurus on alates 01.01.2021.a 0,50 eurot/m2 (dtl 115-117); c. 14.04.2022 korteriühistu üldkoosolekul otsustati teha maja fassaadi remonttööd ja kinnitada selleks sihtfondi suuruses 0,95 eurot/m2 ning koguda raha ajavahemikus mai-september 2022 (dtl 118-120).
18.Samuti on avaldaja nõude tõendamiseks esitanud kommunaalkulude arvestamise aluseks olevad lepingud teenuste partneritega AS-ga N (dtl 121 jj), AS-ga E (dtl 125 jj), OÜ-ga E (dtl 143 jj) ning AS-ga N (dtl 147 jj).
19.Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu õiendi (dtl 37-39) perioodist august 2020 – detsember 2022, millest nähtub võlgnevuse nõude kujunemine, sh kuu tasu kujunemine ja ka tasutud summad. Avaldaja on esitanud ka soojusenergia ja vee ringvoolu arvestamise aluseks olevad dokumendid (dtl 158 jj).
20.Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist. Puudutatud isik ei ole ka vastuväiteid esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele põhivõlg summas 1606,36 eurot.
2-22-139489
21.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivis 01.12.2022 seisuga summas 76,61 eurot. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
22.Põhikirja puntki 4.2.i kohaselt on korteriühistu liige kohustatud maksetega viivitamisel maksma ühistule viivist üldkoosoleku kehtestatud suuruses (mitte üle 0,07%) tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, arvates maksmisega viivitatud kuule järgneva kuu esimesest päevast.
23.Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud viivise kujunemise kohta korteriühistu õiendi (dtl 40-42), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood, tasutud ja tasumata jäänud summad.
24.Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud ja seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele viivis summas 76,61 eurot.
25.Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ning puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1606,36 eurot ning viivis summas 76,61 eurot.
Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
28.Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 470 eurot, millest 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 420 eurot moodustuvad õigusabi tasud menetlusdokumentide koostamise, tõendite kogumise ja esitamise eest. Avaldaja lepinguline esindaja osutas õigusabi 3,5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis.
29.Kohus, hinnates asja materjale, on seisukohal, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele täies ulatuses puudutatud isikult, kuivõrd see on menetluse asjaolusid arvestades õiglane. Menetluse läbiviimise vajadus on tingitud puudutatud isiku käitumisest.
30.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-139489
31.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja täies ulatuses avaldaja menetluskulud summas 470 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.