lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6284/14

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 30.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6284/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1733
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 56 lg 1Kinnistusraamatu õigsuse eeldamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2023, Rapla

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-23-6284 S V hagiavaldus A P vastu kinnisasja valduse vabastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S V, isikukood xxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vasser Kostja A P , isikukood xxx

Menetluse vorm

Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 20.09.2023, 10.11.2023

1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada A P(P; isikukood xxx) andma S V (V; isikukood xxx) üle xxx kinnisasja valdus.
3.Määrata kohtuotsuse täitmise viisiks A P (P isikukood väljatõstmine xxx asuvalt kinnisasjalt.

xxx ) ja talle kuuluva vara

4.Jätta menetluskulud A P kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 2118 eurot ning mõista nimetatud summa A P ilt S V kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 414 lg 1Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad

1.Hagejale kuulub ainuomandina kinnistu nr xxx alates augustist 2015 (dtl 8). Kinnisasja ostmise ajal oli hageja suhtes kostjaga ja hageja oli ka lapseootel. Eelnevast tulenevalt kolis augusti lõpus 2015 ostetud kinnisasjal asuvasse elamusse elama lisaks hagejale ka kostja. Lisaks kolisid kinnisasjale ka 2 kostja alaealist last. Aprillis 2016 sündis ka hageja ja kostja ühine laps. Niimoodi elati ühiselt hagejale kuuluval kinnisasjal kuni september 2022. Enne seda oli juba tekkinud lähisuhtesse probleemid, mis päädisid sellega, et hageja oli sunnitud endale kuuluvast kodust lahkuma, sest elu kostjaga oli muutnud võimatuks ja kostja keeldus lahkumast.
2.Perioodil september 2022 – jaanuar 2023 proovis hageja pidada kostjaga järjepidevalt läbirääkimisi, et kostja valduse vabastaks, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu pöördus veebruaris 2023 hageja advokaadi poole, kelle vahendusel edastas hageja kostjale ettepaneku valdus vabastada veebruari lõpuks. Seejuures tõi hageja oma pöördumises kostjale välja, et kostjal puudub alus kinnisasja kasutada ja vallata ning isegi kui kostja oli seisukohal, et talle on lubatud seda kasutada, siis ütleb hageja vastava lepingu (tasuta kasutamise leping) ülesse (dtl 11 – 13).
3.Kostja ei ole hageja kinnisasja valdust vabastanud. Hageja taotleb kohtult kostja kinnisasja valduse vabastamiseks kohustamist ja määrata kohtuotsuse täitmise viisiks A P ja talle kuuluva vara väljatõstmine hageja kinnisasjalt. Kostja seisukohad
4.Kostja väitel on kinnistu nr xxx poolte ühisvara. Kinnistu omandamiseks võetud pangalaenu on tasutud kostja ja tema laste rahadega. Kinnistul paiknev maja on üles ehitatud kostja ja tema laste poolt, kasutades selleks kostja rahalisi vahendeid. Menetluse käik
5.Kohus võttis hagi menetlusse 28.04.2023 määrusega.
6.20.09.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kohus kostjale AÕS § 56 lg 1 sisu. Kohus selgitas kostjale ka seda, et kui kostja väitel on tegemist ühisvaraga, siis tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et tegemist on poolte ühisvaraga või on kostjal muu alus kinnistut vallata. Kohus määras kostjale tähtaja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks kuni 04.10.2023 ja määras pooltega kokkuleppel järgmise kohtuistungi toimumise ajaks 10.11.2023 kell 10 Rapla kohtumaja saalis nr 2. Kostja ei esitanud tähtajaks täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Kostja ei ilmunud 10.11.2023 kell 10 toimunud kohtuistungile ega teavitanud oma ilmumata jätmise põhjustest. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus määras 10.11.2023 kohtuistungil vaadata asi sisuliselt läbi. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Riigikohus on oma 20.03.2019 otsuse nr 2-16-6563 p-s 23 asunud seisukohale, et AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Riigikohus on oma 17.03.2015 otsuse nr 3-21-178-14 p-s 11 asunud seisukohale, et vindikatsioonihagi puhul peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte. Kohtu kohustus on kohaldada asjas õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes.
9.Käesoleval juhul on kinnistusraamatu väljavõttega (tl 8) tõendatud, et kinnisasja nr xxx ainuomanik on hageja alates 13.08.2015. Kostja ei ole esitanud mistahes asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et kinnistusraamatu omaniku kanne oleks ebaõige ja tegemist on poolte ühisvaraga.
10.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja 16.02.2023 tahteavaldusega tõendatuks, et hageja on mistahes õigussuhted kostjaga kinnistu valdamiseks üles öelnud. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et tal oleks õigust kinnisasja nr xxx vallata või lükata valduse vabastamise kohustuse täitmist edasi. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja on taotlenud määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja ja talle kuuluva vara väljatõstmine vaidlusaluselt kinnisasjalt. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud, millest kohus saaks järeldada, et tegemist oleks ebasobiva kohtuotsuse täitmise korraga. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulud
12.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

14.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on asjas vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on osalenud menetluses vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaudu, kes on osutanud teenust tunnitasu määraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäära suur ja vastab üldisele turuhinnale. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusabiteenust 4 h ja 21 min, mis seisneb hagiavalduse materjalide kogumises, hagiavalduse koostamises, hagejaga kooskõlastamises ja kohtule esitamises. Kostja ei ole nimetatud kulule vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud.
16.Hageja esitas täiendava menetluskulude nimekirja 19.10.2023, millest nähtub, et lepinguline esindaja on 02.05.2023 pidanud e-kirjavahetust kliendiga 4 min ja 05.06.2023 7 min. Kohtutoimikust ei nähtu, et nimetatud päevadel oleks tehtud käesolevas kohtuasjas toiminguid. Menetluskulude nimekirjast ka ei nähtu, kas ja kuidas nimetatud e-kirjavahetused oleksid seotud käesoleva tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et tegemist oleks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. 28.06.2023 on lepingulisel esindajal kulunud 14 min kohtule järelpäringu tegemiseks ja sellega seonduvalt ekirjavahetuse pidamiseks kohtuga. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka 29.06.2023, 28.07.2023, 20.09.2023 ja 19.10.2023 tegevused kokku 2 tundi ja 38 min. Vastavalt 10.11.2023 menetluskulude nimekirjale on hageja lepinguline esindaja 09.11.2023 valmistunud kohtuistungiks ja selleks suhelnud ka hagejaga 43 min. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. 10.11.2023 on lepinguline esindaja valmistunud täiendavalt kohtuistungiks, kohtuistungil osalenud, tutvunud protokolliga ja koostanud kohtule esitamiseks menetluskulude nimekirja 1 tund ja 30 min. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kokku on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 9 tunni ja 13 min ulatuses, s.o 1415 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 1698 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb hüvitatavad lepingulise esindaja kulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Seega on kokku hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 420+1698=2118 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kohus ei pea käesoleva tsiviilasja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames põhjendatuks 14.02.2023 – 22.03.2023 kulusid lepingulisele esindajale, kuna tegemist ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluga. Tegemist ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatava kuluga. Hageja ei ole kohtule esitanud kahju hüvitamise hagi nende kulutuste hüvitamiseks, mh ei ole neid kulusid nimetatud ka hagiavalduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium