Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on Europagar OÜ ja V Pa vahel 07.06.2016 sõlmitud tähtajatu eluruumi üürileping nr xxx, millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil xxx. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri summas 1000 eurot ning üüritud asjaga seotud kõrvakulusid, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni eest. Kostja sattus talle alates 10.01.2022 saadetud arvete tasumisega makseraskustesse. Hageja esitas kostjale arveid kogusummas 7054,68 eurot, kostja tasus 02.02.2022-16.12.2022 tagasi 1531,81 eurot, sh lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 1000 eurot. Üürileping lõpetati 22.09.2022, 04.11.2022 sõlmisid pooled eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti, milles pooled leppisid kokku, et kostja teeb omal kulul remonttööd hiljemalt 21.11.2022. Kostjal on tasumata üür ja kommunaalkulud summas 5522,87 eurot. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 29.09.2023, hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 02.11.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja kohtule esitamisest summas 20 eurot ning täiendavate alusdokumentidega tutvumisest, nende analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja komplekteerimisest, dokumentide kohtule esitamisest kokku 3 tundi, summas 507 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Antud tsiviilasjas ei ole esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest

menetluskulu 20 eurot. Lisaks ei ole tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu neljaleheküljelise hagi esitamiseks 2 tundi. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 169 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda kinnitanud. Kohus on kontrollinud käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb hageja menetluskulud hüvitada menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindab lepingulise esindajana jurist, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 110 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 220 eurot käibemaksuta. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 630 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 850 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.