Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-11-8331
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman Tallinna kohtutäitur Risto Sepp OÜ Renum Invest (registrikood 10192868) Osaühing Dreamland (registrikood 10825730) Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Aktsiaselts Intrum Estonia AS (registrikood 10036074) AS SEB Pank (registrikood 10004252)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni otsustusega võlgniku vabastamise kohta usaldusisiku kohustustest. Muus osas jätta määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus. 2) Keelduda X kohustustest vabastamisest. 3) Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4) Vabastada X usaldusisiku kohustustest.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 03.06.2011 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas 16.12.2014 määrusega pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda.
2.Harju Maakohus tegi 03.09.2019 määruse, millega lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.04.2020 maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks kuni 28.04.2021.
3.Võlgnik esitas 08.10.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
4.Võlausaldaja Swedbank AS märkis, et ei ole vastu menetluse lõpetamisele. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman märkis, et kohtutäituri tasu on kokkuleppeliselt vähendatud 364 euroni ning kokkuleppelise nõude tasumisel ei ole kohtutäitur vastu võlgadest vabastamisele. Luminor Bank AS, Intrum Estonia AS, AS SEB Pank on kohustustest vabastamisele vastu vaielnud.
5.Võlgnik esitas 04.11.2021 seisukoha võlausaldajate seisukohtadele, tuues välja, et tal on 15 000 eurot võlausaldajatele väljamaksmiseks, kuid väljamaksete tegemist takistab asjaolu, et võlgnikul puuduvad võlausaldajate arvelduskontode numbrid ning võlgnik ei saa aru jaotistest.
6.Vastusena 05.11.2021 kohtunõudele esitasid võlausaldajad väljamaksete tegemiseks arvelduskontode numbrid.
7.OÜ Renum Invest tõi 14.12.2021 välja, et sõlmis võlgnikuga kompromissi ja toetab võlgadest vabastamist ning palub summad kanda oma arvelduskontole. 18.01.2022 teatas OÜ Renum Invest, et läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepetest ei ole võlgnik kinni pidanud ning andis enne kompromissi sõlmimist võlausaldajale oma majandusliku hetkeseisukorra kohta moonutatud andmeid ja varjas olulist infot. On selgunud, et võlgnik on siiani omanik ja tegevjuht mitmes edukalt tegutsevas ettevõttes ning on kaasanud mõnedesse neist märkimisväärsel hulgal uute investorite raha. OÜ Renum Invest taganes varasemalt kohtule esitatud seisukohast ja kinnitas, et ei toeta võlgadest vabastamist.
8.Vastusena võlgniku 15.12.2021 päringule edastas kohus võlausaldajatele kohtunõude võla suuruse ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kindlakstegemiseks. Täiendavalt tegi kohus 10.03.2022 päringu Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, pankadele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele.
9.18.04.2022 edastas kohus võlgnikule andmed nõuete suuruste ja jaotiste osas, mida korrigeeris 22.06.2022 lähtuvalt kohtutäiturite täpsustatud nõuetest.
2-11-8331
10.01.07.2022 edastas võlgnik maksekorraldused võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kokku 15 455 eurot. Lähtuvalt võlgniku poolt esitatud maksekorraldustest, andis kohus võimaluse võlausaldajatel esitada täiendavaid seisukohti kohustustest vabastamise kohta. Varasemalt on võlgnik tasunud Maksu- ja Tolliametile 03.10.2017 11,99 eurot ja 01.07.2019 98,53 eurot.
11.Tallinna kohtutäiturid Kristiina Feinman ja Risto Sepp märkisid, et ei soovi seisukohta esitada ning jätavad asja kohtu otsustada.
12.AS SEB Pank oli seisukohal, et võlgnik on tasunud kõigest 2,96%, mis on marginaalselt väike osa nõudest ega ole piisav. Võlgnikul on äriregistri andmetel aktiivsed seosed 13 erineva tegutseva ettevõttega, mille juhatusse ja / või osanike ringi ta kuulub. Inforegistrer.ee portaali andmete kohaselt kuulus 2022. a II kvartalis võlgnikuga seotud ettevõtete meeskonda 2 töötajat, kellele maksti keskmist töötasu hinnanguliselt 3470 eurot kuus. Võlgnik ei ole avaldanud, millist tulu ta äriühingute juhatuse liikmena tegutsedes teenib. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik tegutseb tasuta sedavõrd paljude erinevate äriühingute juhatuses.
13.Intrum Estonia AS tõi välja, et võlgnik on teinud kogu perioodi jooksul ühe väljamakse ning tasunud 7 aasta jooksul nõudest ainult 2,99%. Kuivõrd Riigikohus ei ole pidanud 0,3% täitmist kogunõudest kolme aasta jooksul piisavaks, ei ole võimalik pidada seitsme aasta jooksul 2,99% ulatuses nõude täitmist piisavaks. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
14.Luminor Bank AS leidis, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada teda kohustustest. Suure tõenäosusega on võlgnik tasunud võlausaldajatele vähem, kui tegelikkuses arvestades sissetulekuid oleks suutnud / pidanud. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.OÜ Renum Invest ei toeta võlgadest vabastamist.
16.Võlgniku ärakuulamine toimus 17.11.2022. Maakohtu määrus ja põhjendused
17.Harju Maakohus lõpetas 09.12.2022 määrusega kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja määras avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
18.Maakohtu märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.
19.Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi menetluses rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
20.Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvad järgmised andmed: Aruande periood Sissetulek
kp, 07.01.2016 24.02.2017 10.10.2017, 14.12.2017 26.08.2019 17.09.2021 2015.a 2016.a ? 2017.a 2018.a 16.12.201828.04.2021 Andmed Andmed Andmed 0.7916,50 Töötasu: puuduvad puuduvad puuduvad (töötasu) 2020.a – 7750.2021.a –
2-11-8331
Sissetuleku osa, 6239,84 millele ei saa sissenõuet pöörata Võlausaldajatele 0.tehtud väljamaksed
21.Kohtu päringute vastustest nähtub, et menetluse vältel on võlgnikul olnud kokku 10 erinevat kontot (sh pensionikontod; osad nüüdseks suletud) pankades, mille kõiki väljavõtteid ei ole usaldusisiku aruannetele lisatud ja / või esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult filtreerinud.
22.Arvelduskontode väljavõtetest perioodil 16.12.2014-28.04.2021 nähtub, et võlgniku arvelduskontodele on toimunud laekumised kokku järgnevates summades: Pank
EE732200221062100659 EE732200221068298280 Luminor Bank AS
EE091700017003824137
KOKKU:
Laekumised koh.vab. Kommentaarid menetluse perioodil 32182,39 146,53 79288,92 10865.0,Konto suleti 02.06.2015 76417,86 Konto suleti 13.12.2017 9483,11 Konto suleti 07.10.2018 77 903.84 Konto suleti 14.12.2017 286287,65 eurot
23.Võttes arvesse, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse perioodi ajal olnud üks alaealine ülalpeetav, on olnud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata kogu perioodi jooksul kokku 49 918,58 eurot, millele lisandub 25% ülejäänud osas sissetulekust. Kohtul ei ole täpset summat siinkohal võimalik välja tuua, kuivõrd võlgnik on teinud korduvaid kandeid oma kontode vahel, samuti on võlgnik võtnud arvelduskontolt välja sularaha ning lisanud arvelduskontole sularaha, mille motiiv ja päritolu ei ole võlgnik selgelt välja toonud.
24.Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise perioodi jooksul väljamakseid võlausaldajatele kokku kolmel korral. Võlgnik on vähendanud pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogumahtu ja läbi võlausaldajatega kokkulepete sõlmimise ja / või asjaolu tulemusel, et võlausaldajad on nõudest loobunud.
25.Kohtu hinnangul nähtub asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud PankrS §-s 173 nimetatud
2-11-8331 kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuivõrd on teinud menetluse vältel vaid viimase väljamakse võlausaldajatele järgides jaotisi. Võlgnik ei täitnud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevaid kohustusi, sh ei ole võlgnik esitanud kohtule täielikke ja ammendavaid andmeid oma tulude ja vara kohta. Võttes arvesse võlgniku arvelduskontodele laekunud sissetulekuid ning sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, saab kohus asuda seisukohale, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid nõutust oluliselt väiksemas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kohustusest vabastamise menetluse eesmärk võlgniku ja võlausaldajate vahel kompromissi leidmine, vaid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Asjaolu, et kokkuleppeliselt ning läbi nõuetest loobumise on oluliselt vähenenud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete kogumaht, ei anna kohtu hinnangul siiski alust järeldada, et võlgnik on täitnud talle PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ning teinud seda nõuetekohaselt. Täiendavalt on kohus seisukohal, et võlgniku esitatud usaldusisiku aruanded ning menetluses kogutud andmed ei riimu, sh on võlgnik toonud kohustusest vabastamise menetluse esimestel aastatel välja, et tal ei ole olnud võimalik leida tööd vaatamata erinevatele kandideerimistele ning võlgnik on raskes majanduslikus olukorras. Võlgniku taolist seisukohta ei tõenda tema arvelduskontode väljavõtted samast perioodist, samuti on esitatuga vastuolus võlgniku seos mitmete äriühingutega osaniku ja / või juhatuse liikmena. Kohus nõustub võlausaldajatega, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on seotud mitmete äriühingutega sealt tulu saamata. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ja / või rahuldada neid väheses, piiratud ulatuses.
26.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule ebatäielike andmetega usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
28.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi või vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
29.Käesoleva tsiviilasja menetlemisel on möödunud mõistlik menetlustähtaeg, sest menetlus on kestnud üle 11 aasta, ühtlasi palub võlgnik kohaldada tema vastu suunatud nõuetele aegumist.
30.Võlgnik heidab maakohtule ette, et 17.11.2022 istung tema ärakuulamiseks kestis vaid 5 minutit.
31.Maakohtule rikkus määruse põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendused on kolmel leheküljel, sh kopeeritud tabelid ja seadustest välja kirjutamised. Maakohus ei ole selgitanud, millised kanded ja arvelduskontod võimaldavad teha järelduse selle kohta, et võlgnik on esitanud oma majandusliku olukorra kohta ebaõiget infot.
32.Maakohus tegi võlgnikule täiesti alusetuid etteheiteid, et tal on olnud mitmeid arveldusarveid, mida ta aruannetele ei lisanud ja et ta filtreeris esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult. Võlgnik toob välja, et on aastate jooksul aruandeid esitanud ja andnud kohtule alati märku, et kohus teavitaks, kui midagi on puudu. Kohus seda ei teinud, mistõttu on vaidlustatud määrus üllatuslik.
2-11-8331
33.Maakohus tegi pankadesse päringuid pikema perioodi kohta kui kuni 28.04.2021. Kohus kogus varjatult asjasse mittepuutuvaid andmeid, riivates põhjendamatult kaebaja isikuandmeid.
34.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
35.Võlausaldajad AS SEB Pank, Intrum Estonia AS, Luminor Bank AS, Swedbank AS ja PlusPlus Baltic OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur Risto Sepp märkis, et ei soovi seisukohta esitada. Teised võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega võlgniku vabastamsie kohta usaldusisiku ülesannetest. Muus osas tuleb määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
38.Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.
39.Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast teda pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
40.Kolleegium on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid võlgniku poolt PankrS § 173 lg 2 rikkumise kohta.
41.Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja täitma enda seadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Mh keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
42.PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).
43.Kolleegiumi hinnangul on asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistab võlgniku kohustustest vabastamise. Samas nõustub ringkonnakohus võlgnikuga, et maakohus oleks pidanud rikkumise sisu seostama konkreetsete pangakontode ja kannetega, mistõttu saab maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Nimetatud eksimuse saab ringkonnakohus parandada määruskaebemenetluses, täiendades vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi.
2-11-8331
44.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab võlgnik, et käesoleva tsiviilasja menetlemisel on möödunud mõistlik menetlustähtaeg. Kolleegium sellega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et menetluse mõistlik kestus ei ole universaalselt määratav suurus, vaid sõltub iga kaasuse asjaoludest. PankrS näeb ette, et üldjuhul otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, kuid menetlust võib pikendada ning see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest (§ 175 lg 1, lg 51). Seega on juba seaduse poolt kohustustest vabastamise menetlusele ette nähtud küllaltki pikk menetlusaeg. Käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2020 määrusega pikendanud menetlust kuni 28.04.2021. Maakohus käitus võlgnikule soodsamalt, sest kohustusest vabastamise menetlus pikenes automaatselt aasta võrra.
45.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse 16.12.2014 määrusega, mis jõustus 03.01.2015, ei ole võlausaldajate nõuded TsÜS § 157 lg 3 alusel aegunud.
46.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtule saab ette heita pankadesse päringute tegemist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad hagita menetluse põhimõtted. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus koguda tõendeid omal algatusel. Tõendi kogumise kohustus tekib olukorras, kus selleks on piisav ajend. Ringkonnakohus ei nõustu, et võlgniku pangakontode väljavõtted on võlgniku kohustustest vabastamise üle otsustamisel asjasse mittepuutuvad. Ühtlasi ei ole põhjendatud etteheited, et maakohus teostas päringud pikema perioodi kohta kui 28.04.2021. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks oma järeldused võlgniku kohustustest vabastamata jätmise osas teinud andmetel, mis pärinevad pärast kuupäeva 28.04.2021.
47.Samuti ei saa nõustuda etteheitega, mis puudutab võlgniku ärakuulamist. Võlgnik on märkinud, et maakohtu 17.11.2022 istung kestis vaid 5 minutit. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kolleegium selgitab, et seadus ei näe ette nõudeid kohtuistungi kestvuse kohta. Kuigi istung oli ajaliselt lühike, ei anna see alust leida, et maakohus oleks võlgniku ärakuulamise kohustust rikkunud. Ka ei nähtu istungiprotokollist, et maakohus ei oleks andnud võlgnikule võimalust olla ära kuulatud.
48.Võlgnik leiab, et maakohus on teinud talle täiesti alusetuid etteheiteid selle kohta, et tal on olnud mitmeid pangakonto arveldusarveid, mida ta aruannetele ei lisanud ja on esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult filtreerinud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pankade vastustest päringutele selgub, et võlgniku majanduslik olukord ei vastanud tema poolt aruannetes esitatule. Kolleegium leiab, et praeguses asjas esiletoodud asjaolud ja tõendid on piisavad selleks, et tuvastada, et võlgnik on käitunud menetluses pahatahtlikult ning enda majanduslikku olukorda varjanud. 2015-2017. a usaldusisiku aruannete kohaselt võlgnikul väidetavalt sissetulekud puudusid. LHV arvelduskontolt nr EE617700771001482972 nähtub, et 2015. a on võlgniku pangakontole laekunud erinevatelt isikutelt mitmed maksed. Nt isik nimega HP on 2015. a kandnud võlgnikule 10 000 eurot (kd IV, tl 99-123). SEB arvelduskontole nr EE651010011691976221 on 2015. a võlgnik teostanud sularaha sissemakseid summas 10 300 eurot (kd IV, tl 75-91). Swedbanki arvelduskontolt nr EE732200221062100659 nähtuvad samuti kandeid erinevate isikute ja äriühingute poolt 5083 euro ulatuses (kd IV, tl 129-142). Ka 2016. a nähtub Swedbanki arvelduskontol erinevaid
2-11-8331 laekumisi, nt isik nimega GA on võlgnikule kandnud 19 000 eurot. 2017. a on S OÜ-lt laekunud võlgnikule 14 000 eurot.
49.Lisaks sellele, et võlgnik kohustus esitama andmeid ja tõendeid oma majandusliku olukorra kohta iga aasta, on maakohus kohustanud võlgniku 25.08.2021 esitama pangakontode väljavõtted perioodi 16.12.2014-28.04.2021 kohta. Võlgnik esitas pangakontode väljavõtted filtreeritult, samuti alles alates aastast 2019, kuigi tal oli mitmeid arveldusarveid erinevates pankades, mida ta kohustustest vabastamise perioodil aktiivselt kasutas. Arvestades, et kohtu nõudele esitatud võlgniku vastustest ega aruannetest ei selgu võlgniku tulutoovad tegevused, mis selgitaksid võlgniku kontodelt nähtuvaid kandeid ja sularaha sissemakseid, saab põhjendatult järeldada, et võlgnik varjab oma sissetulekuid ja infot oma majandusliku olukorra kohta.
50.Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise perioodi jooksul väljamakseid võlausaldajatele kokku kolmel korral – Maksu- ja Tolliametile 03.10.2017 11,99 eurot ja 01.07.2019 98,53 eurot ning võlausaldajatele Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, OÜ Renum Invest, Osaühing Dreamland, Luminor Bank AS, Intrum Estonia AS, AS SEB Pank 01.07.2022 jaotiste alusel kokku 15 455 eurot.
51.PankrS § 173 lg 2 mõttes peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine oli süüline. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik tulusid ja vara varjanud, on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 15).
52.Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud materjalide põhjal võib üheselt järeldada, et võlgniku käitumises on võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Võlgniku pangakontode väljavõtted annavad kinnitust sellest, et võlgniku tegelik maksevõime on märksa suurem kui võlgnik seda kohtule on esitanud. Seega on teavitamiskohustuse rikkumise ja sissetulekute varjamise tulemusel võlausaldajad jäänud ilma jaotisest, mida nad olid õigustatud saama. Võlgnik on kohustustest vabastamise kestel teinud võlausaldajatele nende nõuete katteks minimaalselt makseid. Pangakontode väljavõtetest ei nähtu raske majanduslik olukord, vaid vastupidi, arveldusarvete väljavõtetest nähtuvalt laekuvad tema kontodele mitmed maksed erinevatelt isikutelt, samuti on võlgnik ise teinud enda kontole sularaha sissemakseid, milliste selgitamiseks ei ole kohtule teavet esitanud. Võlgnik pidi teadma, et raha tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Eeltoodut arvestades on võlgnik ringkonnakohtu hinnangul käitunud pahatahtlikult, ei ole andnud kohtule oma majandusliku olukorra kohta tõest infot, varjates oma sissetulekuid ja on kahjustanud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevate kohustuste täitmata jätmisega võlausaldajate huve.
53.Kuna praegusel juhul esineb absoluutne keeldumisalus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks, ei käsita ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt võlgniku teisi määruskaebuse väiteid.
54.PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab menetluse lõpetamisel kohus usaldusisiku. Maakohus ei ole seda teinud, mistõttu täiendab kolleegium maakohtu määrus resolutsiooni otsustusega võlgniku kui usaldusisiku kohustustest vabastamise kohta.
55.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka
2-11-8331 ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus.
56.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.