lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-2819/30

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-2819/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1652
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2023

Tsiviilasja number

2-23-2819

Tsiviilasi

Valentin Korkuse avaldus XXXXX korteriühistu 20. detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse punktide 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentin Korkuse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Valentin Korkus (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

esindajad

Vastustaja (puudutatud isik): XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tatjana Kalin

RESOLUTSIOON

1.Jätta Valentin Korkuse määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4 kanda).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Valentin Korkuse (avaldaja) avaldus XXXXX korteriühistu (puudutatud isik) 20. detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, mille maakohus jättis 10. mai 2023. a määrusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 1. septembri 2023. a määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse, tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse ning jättis avaldaja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 20. septembril 2023. Avaldaja 19. aprilli 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud kulusid kokku 1028 eurot 48 senti. Ringkonnakohtus on avaldaja 11. augustil 2023 esitatud nimekirja kohaselt kandud menetluskulusid kokku 698 eurot. Lisaks on avaldaja kandnud 15. augustil 2023 kulusid 72 eurot, esitades vastuväite puudutatud isiku menetluskuludele. 29. septembri 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja täiendavalt kandnud kulusid 228 eurot 96 senti. Puudutatud isik vaidles vastu täiendavatele menetluskuludele 228 eurot 96 senti, sest need kulud tulenevad esindaja kohustustest kohtuga suhtlemisel, kuid ei ole seotud puudutatud isiku tegevusega. Maakohtu menetluskulud on osaliselt põhjendatud, kuid ajakulu on ülepaisutatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2023. a määrusega avaldaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1396 eurot ning sellelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Avaldaja on tasunud menetluse alguses riigilõivu 50 eurot ning määruskaebuse menetluses 50 eurot. TsMS § 143 p 2 sätestab, et asja läbivaatamise kuludeks on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja 17. veebruaril 2023 kantud kulu korteriühistu põhikirja saamise eest 2 eurot. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga, kuna avaldaja

ei ole nimetatud tõendit kohtule esitanud. Kohtule on põhikirja esitanud puudutatud isik, mitte avaldaja. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Avaldaja õigusabikulud maakohtus on 976 eurot 48 senti, ajakuluga üle seitsme tunni. Ringkonnakohtus on avaldaja õigusabikulude suuruseks 948 eurot 96 senti (koos käibemaksuga), ajakuluga üle seitsme tunni. Tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Maakohus leidis, et praegusel juhul on tunnitasu suurus mõistlik. Õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohus leidis, et ajakulu on nii maakohtus kui ringkonnakohtus põhjendamatult suur. Õigusteadmistega isikul ei peaks kuluma avalduse koostamisele 3,5 tundi, maakohus pidas mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Samuti on põhjendamatult suur ajakulu avaldaja seisukoha esitamisele ja vastusega tutvumisele. Puudutatud isiku esitatud seisukoht ei olnud nii mahukas, et sellega tutvumiseks oleks pidanud kulunud ligi tund aega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et avaldaja esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, leidis maakohus, et maakohtus on mõistlik ajakulu kokku 4 tundi. Tasu suuruseks on 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 senti. Puudutatud isiku seisukoht, et 29. septembril 2023 esitatud menetluskulud ei ole puudutatud isikuga seotud, on ekslik. Avaldaja kantud menetluskulud on seotud määruskaebuse menetlusega, mistõttu on need seotud ka puudutatud isikuga. Samas on ringkonnakohtus kantud menetluskulud põhjendamatult suured. Arvestades menetluse mahtu, asja keerukust, esindaja esitatud seisukohtade ja määruskaebuse sisu, leidis maakohus, et põhjendatud ajakuluks on kokku 5 tundi. Seega kujuneb ringkonnakohtus kokku kulude suuruseks 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Kokku on avaldajale hüvitatavad menetluskulud 1396 eurot (50+50+576+720).

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis puudutatud isikult välja mõistmata menetluskulud 775 eurot 44 senti, mõista täiendavalt puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 775 eurot 44 senti ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebuse kohaselt ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire. Maakohus vähendas avaldaja menetluskulusid hindamata nende vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Maakohtu väidet menetluse mahu ja asja keerukuse kohta ei saa võrdsustada kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega, kusjuures maakohus ei ole ka hinnanud tsiviilasja keerukust ega mahtu. Maakohtu määruse põhjendusest ei ole jälgitav kohtu kaalutlusotsus kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas.

Avaldaja esindajal kulus aega puudutatud isiku seisukohaga tutvumisele 0,58 tundi, s.o 34 minutit. Maakohus heitis ette avaldaja esindajale, et tal kulus viidatud toimingule ligi tund. Samuti vähendas maakohus põhjendamatult ajakulu avalduse koostamisele 3,5 tundi 2 tunnini. Maakohus ei arvestanud avalduse sisu, mis sisaldab enamasti õiguslikke väiteid, mille esitamisele kulub võrreldes faktiväidete esitamisega rohkem aega. TsMS § 176 lg 6 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei nõudnud avaldajalt põhikirja saamise eest 2 eurot kulu kandmise tõendi esitamist. Avaldaja sai puudutatud isiku põhikirja kätte 2 eurot eest, mis on tõendatud e-äriregistri portaali kasutamise ajalooga ja e-äriregistri portaali kasutamise eest hinnakirjaga. Puudutatud isiku liikmete 20. detsembri 2022. a hääletusprotokollis oli viide põhikirjale, mistõttu põhikirja saamine oli vajalik avaldaja seisukoha kujundamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus on õigesti hinnanud menetlustoimingutele kuuluvat aega. Kulu 2 eurot e-äriregistrist põhikirja väljavõtte eest ei ole põhjendatud. Korteriühistu kehtiv põhikiri on avalikult kättesaadav kõikidele korteriomanikele elektroonilises süsteemis www.korto.ee või päringuga juhatuselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
10.oktoobri 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle muutmiseks.
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).
7.Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas kooskõlas eeltooduga õigusabile kulunud aega ning väljamõistetud menetluskulu vastab asja keerukusele ja materjalide mahule. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema ega mahukama asjaga, menetlusdokumendid on paari-kolme lehekülje pikkused. Maakohtu poolt põhjendatuks

peetud esindaja ajakulu (4 tundi maakohtu menetluses ja 5 tundi ringkonnakohtu menetluses) on esitatud õiguslikke väiteid arvestades mõistlik. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega, ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus lähtus esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel õigesti esindaja kvalifikatsioonist, tegemist on kogenud õigusteadmistega isikuga. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei ole aga jätnud põhikirja saamisega seotud kulu 2 eurot puudutatud isikult välja mõistmata põhjusel, et kulu tõendavat dokumenti ei ole esitatud.

8.Maakohus viitas õigesti, et põhikirja saamise kulu puhul on tegemist dokumentaalse tõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 järgi. Maakohus viitas, et avaldaja ei ole kohtule põhikirja esitanud. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et avaldaja ei ole ka avalduses põhikirjale tuginenud. Seega isegi kui nõustuda määruskaebuse väitega, et põhikirja saamine oli vajalik avaldaja seisukoha kujundamiseks, ei ole tegemist sellise tõendiga, millele tuginedes on avaldaja oma nõude esitanud ning mille saamise kulu tuleks mõista vastaspoolelt välja. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav ka puudutatud isiku väide, et avaldaja oleks võinud saada põhikirja puudutatud isikult ilma selle eest tasumata (KrtS § 45 lg 1).
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium