Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18271
Kohtuasi
Mermel Trade OÜ ja Mermel OÜ hagi P V S GRUPP OÜ vastu üürilepingute ülesütlemise teadete kehtetuse või alternatiivselt tühisuse ja üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks, valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määrus vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
P V S GRUPP OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I Mermel Trade OÜ (registrikood 14097010), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Hageja II Mermel OÜ (registrikood 12496578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Kostja P V S GRUPP OÜ (registrikood 11084980), seaduslik esindaja V.T
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ja jätta vastuhagi esitamisest tingitud menetluskulud P V S GRUPP OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 14. mai 2025 määrus muutmata.
2.2.Jätta vastuhagi esitamisest tingitud menetluskulud P V S GRUPP OÜ kanda.
3.P V S GRUPP OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata P V S GRUPP OÜ taotlus paikvaatluse läbiviimiseks.
5.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta P V S GRUPP OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Mermel Trade OÜ (hageja I) ja Mermel OÜ (hageja II) hagi P V S GRUPP OÜ (kostja) vastu üürilepingute ülesütlemise teadete kehtetuse või alternatiivselt tühisuse ja üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks, valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise kõrvaldamiseks.
2.Kostja esitas 09.04.2025 vastuhagi pealkirjaga „Mermel Trade OÜ, Mermel OÜ, perekond Y ja riigi vastu võlgnevuse ning viivise nõudes.“ .
3.Maakohus selgitas kostja esindajale 10.04.2025 istungil, et vastuhagi on hulgipuudustega ja et kohus annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus jättis 16.04.2025 määrusega vastuhagi käiguta. Kohus selgitas, et vastuhagi esitamist käesolevas tsiviilmenetluses tuleb põhjendada tulenevalt TsMS § 373 lg-s 1 toodule. Kohus selgitas, et kostjal tuleb põhjendada vastuhagi esitamist nii perekond Yde kui riigi vastu. Samuti palus kohus täpsustada kostjal oma vastuhagis esitatud nõudeid ning esitada tõendid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
4.Kostja esitas 29.04.2025 vastuhagi täienduse, milles esitas järgmised taotlused: 1) Kaasata menetlusse TY ja SY (kui perekond Y) ning Pärnu Maakohus (kui riigi esindaja); 2) Kohustada hagejaid ja perekond Y tasuma arved – alates elektrist, veest ja kanalisatsioonist ning lõpetades ruumide rendiga; 3) Kohustada hagejaid ja perekond Y tasuma kohtudeposiiti 20 tuhat eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks ning lõhutud asjade taastamiseks; 4) Palume kohtul selgitada hagejatele ja perekond Yle ning nende esindajale karistusseadustiku paragrahve 209, 320, 321, 322, 344, 345, 381 1; Võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 99 ning Advokaadieetikakoodeksi lõiku 2; 5) Kostja palus kohtul selgeks teha, mis ajast hoiavad kostjale kuuluvaid ruume kinni hagejad ja perekond Y ning mis ajast hoiab ruume kinni riik; 6) Kostja taotles ruumide kinnihoidmistasu kohest tasumist. Kindlaks on vaja teha kes vastukostjatest, mis aja eest tasub; 7) Kohtul on vaja selgeks teha kes maksab võlad ja kes tagab võlgade maksmise. Mis ajast on selleks hagejad ja perekond Y ning mis ajast on selleks riik; 8) Kostja taotles, et kohus pöörduks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole küsimustes, mis on välja toodud hagi punktis 5.2; 9) Kostja palus vaadata vastuhagi läbi koos põhihagiga, kuna nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
2
4.1.Vastuhagi kohaselt on kostja ja hageja II vahel 1. augustil 2016 sõlmitud üürileping ruumide asukohaga Triiphoone, Öökulli, Valtu küla, esimesel korrusel, üüripinna suurus 39,3 m2 üürile andmiseks tähtajaga 15. juuli 2026 (sihtotstarve – tootmisruum). Kostja ja hageja I vahel on 28. aprillil 2017 sõlmitud üürileping ruumide asukohaga Triiphoone, Öökulli, Valtu küla, teisel korrusel, üüripinna suurus 350 m2 üürile andmiseks tähtajaga 28. aprill 2027 (sihtotstarve – tootmisruum) ning 25. aprilli 2019 üürileping ruumide asukohaga Triiphoone, Öökulli, Valtu küla, teisel korrusel, üüripinna suurus 193,4 m2 üürile andmiseks tähtajaga 1. mai 2029 (sihtotstarve – tootmisruum). Hagejad rikkusid kostjaga sõlmitud üürilepinguid kasutades üürituid ruume vastuolus lepingus kokku lepitud sihtotstarbega. Kostja ütles hagejatega sõlmitud üürilepingud 14. septembril 2022 üles (viiel erineval põhjusel). Üürilepingud lõppesid 29.09.2022. Hageja I andis kostja loata ruumid allkasutusele TY ja SYle. Tulenevat tsiviilasja menetluses esitatud hagejate taotlusest viia nimetatud ruumides läbi ehitusekspertiis ei ole kostjal võimalik nimetatud ruume kasutada. Poolte vahel on pooleli vaidlus üürilepingute ülesütlemise õiguspärasuse üle. Hagejatel on kostja ees üüri ja kommunaalkulude võlgnevus. Kuna hagejad ei ole üüritud ruumide valdust kostjale tähtaegselt tagastanud, siis on kostjal hagejate vastu ka ruumide tagastamata jätmisest tulenev kahjunõue ehk kinnihoidmise tasu. Lisaks eeltoodule nõuab kostja hagejatelt ka viivist vastavalt lepingule.
4.2.Hagejad ei ole põhistanud hagis oma väiteid. Lepingute lõpetamise aluseks olevaid põhjuseid ei ole hagis kas üldse käsitletud või on esitatud väärinfot ning võltsitud dokumente. Kohus võttis hagi menetlusse ning rahuldas hagi tagamise taotluse rikkudes kostja õigusi. Kohtudeposiiti määrati 2022.a. detsembris summa, millest piisab ca ühe kuu kinnihoidmistasuks. Kohus ei ole pidanud vajalikuks kohtudeposiidis olevat summat üle vaadata ja suurendada.
4.3.Kostja kannab kahju ruumide tagastamata jätmise tõttu. Üürileping lõppes 29.09.2022. Üürilepingu järgi on üürnikud kohustatud vabastama ruumid lepingu lõppemisel oma asjadest ja seadmetest ning andma ruumide otsese valduse üle kostjale lepingu lõppemise päeval. Ruume ei ole tänaseni asjadest vabastatud. Kostja viitas VÕS-le § 335 ning tõi välja, et samasuguses asukohas samasuguse üüripinna turuhind oli lepingu lõppemise ajal vähemalt 7 eurot/m2. Kostja on hagejatele teada andnud, et ruume ei ole võimalik kasutada enne kohtu lõpplahendi jõustumist. Ruume hoiavad pärast lepingute lõpetamist kinni hagejad, perekond Y ja Eesti riik. Kindlaks on vaja teha kes nendest ja mis aja eest tasub kinnihoidmistasu. Kohtul on vaja kiiresti määrata tegevused, mis tagaks kostjale koheselt õiglase ruumide kinnihoidmistasu. Kohtumenetlus ei sega ruumide kinnihoidmistasu maksmist. Kostja hinnangul läks vastutus riigile, kui ta sellise asja üldse menetlusse võttis.
4.4.Kostja esitatud arvetest tasuti korrektselt viimati arve nr 2022040, mis laekus 12.09.2022. Pärast seda on kostjale laekunud 2744,20 eurot. Maksete selgitused on suvalised ja arusaamatud. Kostja on TYle selgitanud milliseid arveid laekumistega arveldatakse. Samuti on kostja selgitanud, et järgnevad arved (hageja on ruume kasutanud, kinnihoidnud ning tarbinud kommunaalteenuseid) esitatakse pärast eelnevate arvete tasumist. Kostja on esitanud hagejale I arveid summas 54 770,05 eurot ja hagejale II summas 5361,80 eurot. Arveid on tegemata hagejale I summas 118 877,74 eurot+KM ja hagejale II summas 13 714,22 eurot+KM. Arvestus on tehtud seisuga 30.09.2025.a. Intressid kogu sellele summale kogu selle aja eest on hageja I osas summas 110 976, 41 eurot ja hageja II osas 9263,99 eurot.
4.5.Hagejad on renditavatel pindadel teostatud nn ehitustegevusega kahjustanud hoones lisaks renditavatele ruumidele ka ruume, mis ei olnud nende kasutuses. Kostja taotleb, et 3
hagejad tasuks kohtudeposiiti 20 000 eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks, lõhutud asjade taastamiseks ning nende poolt ruumidesse jäetud asjade ja seadmete utiliseerimiseks. Hinnakalkulatsioon on hinnanguline. Kahjude likvideerimine tellitakse pärast raha deposiiti laekumist ning pärast ehitusettevõtete hinnapakkumiste kooskõlastust kohtuga.
4.6.Kostja soovib saada Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohti järgmistele küsimustele: 1) Juhul, kui kohtumäärus on põhiseadusega vastuolus, siis kes tunnistab selle kohtumääruse põhiseaduse vastaseks? 2) Kuidas mõista põhiseaduse § 32 välja toodud kohest ja õiglast hüvitamist. Kui seaduse alusel sundvõõrandatakse isiku õigused, siis on ette nähtud kohene hüvitis. Kui kohtu poolt määrusega isiku õigused sundvõõrandatakse, kas ka siis on ette nähtud kohene hüvitis? Kui “ei”, siis millal? 3) Soovime täpsustust, mis on “kohese hüvitamise” aja määratlus. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus keeldus 14.05.2025 määrusega 09.04.2025 ja 29.04.2025 vastuhagi menetlusse võtmisest ning tagastas vastuhagi koos esitatud tõenditega selle esitajale.
5.1.Määruse põhjenduste kohaselt andis maakohus kostjale tähtaja vastuhagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 16.04.2025. Kostja esitas 29.04.2025 vastuhagi täpsustuse, kuid see on esitatud endiselt hulgipuudustega. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
5.2.Antud juhul ei esine ühtegi TsMS §-s 373 loetletud tingimust, millele vastuhagi vastaks. Kostja ei ole vastuhagis põhjendanud, mille alusel tuleks menetlusse kaasata nii Eesti riik kui ka perekond Y. Esitatud vastuhagi nõue ei oma puutumust põhihagiga. Kohus on ka puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud, et riigi vastu nõude esitamine käib üldjuhul läbi halduskohtu ja riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Samuti on kohus 10.04.2025 istungil selgitanud, et kostjal on võimalus esitada kohtu tegevusele vastuväide.
5.3.Vastuhagis on märgitud, et kostjal ei ole võimalik ruume kasutada ehk siis oma valdust kasutada. Kohus selgitas, et kostjal ei ole takistatud ruumide kasutamine. Hagi tagamine on tühistatud juba 01.12.2023, samuti on ekspertiis tehtud ning kostja ei ole menetluses taotlenud kordusekspertiisi, ega eksperdi kohtusse kutsumist, ekspert on kinnitanud 09.12.2024, et ruume saab kasutada. Seega jääb jäävad selgusetuks kostja taotlused, mis puudutavad väidetavat sundvõõrandamist jms.
5.4.Kohus leidis, et vastuhagi on jätkuvalt puudustega faktiliste asjaolude osas, pole selge ei hagi ese ega alus, pole selge, kellelt täpselt, mis alusel, mida hagis nõutakse ning sellest tulenevalt ei ole vastuhageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole kostja õiguste rikkumine vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kui ka eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on kostjale selgitanud, et vastuhagil on selle menetlusse võtmist takistavad puudused, kuna vastuhagis ei ole välja toodud kõiki nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Vastuhagis on kostja esitanud 9 erinevat taotlust, kuid on jätnud sisuliselt vastuhagis taotlused põhistamata. Samuti ei selgu, kelle vastu on vastuhagi erinevad nõuded suunatud.
5.5.Vastukostjate kommunaalmaksete võlgnevuse nõudest ei selgu, mis alusel peaks vastutama perekond Y ehk vastukostja III, milliste teenuste, millise ajaperioodi eest väidetav 4
võlgnevus igale vastukostjale on tekkinud. Mis puudutab ruumide kinnihoidmistasu kohest tasumist, siis vastuhageja on ise märkinud, et taotleb ja kindlaks on vaja teha, kes vastukostjatest, mis aja eest tasub. Samas on nõue esitatud hagejate ning TY ja SY vastu. Millisel viisil, mis alusel vastutaks kostja seisukohalt perekond Y, vastuhagist ei selgu. Kostja on nõudnud, et kohtul on vaja selgeks teha, kes maksab võlad ja kes tagab võlgade maksmise, mis ajast on selleks hagejad ja perekond Y ning mis ajast on selleks riik. Ehk siis kostja ise ka ei tea, kellelt ta soovib väidetavat võlgnevust nõuda ja kes mille eest väidetavalt vastutab.
5.6.Kostja on esitanud ka nõude kohustada hagejaid ja TY ja SY tasuma kohtudeposiiti 20 tuhat eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks ning lõhutud asjade taastamiseks. Kohus selgitas istungil, et kahjunõuet peab tõendama ja kui tegemist on hagi tagamise taotlusega, tuleb see korrektselt esitada. Hagi tagamise taotlust ei ole esitatud ega nõuet selgitatud ja põhistatud.
5.7.Kostja esitas koos vastuhagiga küll üle 30 lisa, kuid ei ole neid kuidagi vastuhagis esitatud väidetega sidunud. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt sisalduma vastuhagis. Neid ei saa tuletada vastuhagile lisatud tõenditest. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab vastuhagi sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on kostja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi alus oleks konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, jätab kohus hagi § 371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.1.3. alapunkt b). Vastuhagi on endiselt hulgipuudustega, asjaolusid ei ole välja toodud, nõuded on arusaamatud. Kohus seega keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.
5.8.Kohus märkis, et TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks asjas tehtava lõpplahendiga. Kuna kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest, ei lahenda kohus ka kostja taotlust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoha saamiseks. Määruskaebus
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta vastuhagi menetlusse. Ühtlasi palub kostja viia läbi paikvaatluse, mis aitab asjaolusid paremini hinnata.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on põhihagi menetlemine ületanud mõistliku kohtumenetluse aja. Kostjal ei ole võimalik enda omandit vallata, kuna ruumides hagejate poolt teostatud nn “ehitustööd” on antud vaidluse puhul asitõenditeks ning kostja ei saa ruumide endist olukorda taastada enne, kui on jõustunud lõplik kohtulahend. Kostja taotlus menetleda põhihagi ja vastuhagi koos, on õigustatud juba ainuüksi menetlusökonoomika seisukohalt.
6.2.Vastuhagi ei võetud menetlusse ning kostja peab esitama sama asja kohta eraldi hagi. Kostjal ei ole võimalik oodata hagimenetluse lõppu, et saada teada praeguse kohtuniku seisukohta. Kostja edasised sammud on otseses sõltuvuses kohtulahendist. Kostja tõi ühe näitena esile, et üüripinnale paigaldatud laminaatpõrand on hagejate poolt ära kasutatud. Seda ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ning sellel esinevad täkked, kraaped jms. Kostja peab esitama hagi, kuid talle ei ole selge, millise. Kui kohus otsustab, et kostja peab selle 5
laminaatpõranda ostma (tasaarvestama), siis on kostjal õigus nõuda, et enne tööde üleandmist laminaatpõranda paigaldamise ja kasutamise vead parandatakse. Kokkuvõtvalt on põhihagi ja vastuhagi omavahel tihedalt seotud ja neid tuleb koos arutada.
6.3.Kui kohus peaks põhihagis otsustama, et leping ei ole korrektselt üles öeldud ehk siis rendilepingud kehtivad, siis on kostjal õigus küsida hagejatelt renti. Kui kohus otsustab, et rendilepingud on korrektselt üles öeldud, siis on kostjal õigus küsida kinnihoidmistasu. Kostja ei tea, kumba tasu on tal õigus oma hagis küsida. Või peab kostja tegema eraldi hagid – üks renditasuga ja teine kinnihoidmistasuga? Kohtuvaidluse ajal ei ole hagejad tasunud ei renti ega ka kinnihoidmistasu ehk siis ruumid olid hagejate käsutuses tasuta. Perekond Y on ruume tasuta kasutanud oma eluruumidena. Enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist ei saa kostja ruume kasutada ning on vaja selgeks teha, kes selle aja eest kinnihoidmistasu tasub. Kohtu soovitus hakata ruume kasutama on teisisõnu otsene soovitus hakata asitõendeid hävitama. Kostja soov ongi menetluse käigus jõuda selgusele, kes on kohustatud seda tasuma. Kas hagejad, kes esitasid ehitusekspertiisi taotluse, mis rahuldati, või kohus ehk siis Eesti riik, kes on lasknud lihtsal üürivaidlusel kesta ligi kolm aastat.
6.4.Kostja märkis, et ruumides teostatud tööde, maksumuse ja tegijate kohta on esitatud palju vastukäivat ning väärinfot. Kostja on mitmel korral esitanud kohtule taotluse paikvaatluse tegemiseks. Kohus on need järjepanu tagasi lükanud. Ometi on kohtu ülesanne kõik asjaolud selgeks teha. Kostja esitas taotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Nähes hagejate poolt teostatud töid ja seda millises olukorras ruumid kostjale jäid, aitab asjaolude paremat hindamist ning seeläbi õiglase otsuse tegemist. Menetluse edasine käik
7.Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude jaotusega, muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p-1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kostja on esitanud määruskaebuses taotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis tõendeid ei hinnata, vaid lähtutakse hagiavalduses esitatust.
11.Praegusel juhul keeldus maakohus vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, viidates TsMS § 340 1 lg-le 2 ja § 371 lg-le 2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja 09.04.2025 vastuhagiavaldus ja 29.04.2025 esitatud täiendatud vastuhagiavaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad selles esitatud nõuete menetlusse võtmise.
12.TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu 6
hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p1) või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2).
13.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. TsMS § 373 lg 1 järgi on vastuhagi lubatud esitada üksnes hageja vastu (vt RKTKo, 03.10.2012, 3-2-1-9412, p 20). Kostja on vastuhagi esitanud hagejate ning lisaks TY ja SY ning Eesti Vabariigi vastu. Seega on kostja esitanud vastuhagid ka isikute vastu, kes ei saa olla TsMS § 373 lg 1 järgses vastuhagis kostjaks. Seda asjaolu arvestades ei oleks kostja esitatud hagide menetlemine vastuhagina nende isikute suhtes lubatav (vt RKTKm, 18.04.2012, 3-2-1-34-12, p 14). TsMS § 373 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.
14.TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14).
14.1.Praegusel juhul on kostja 09.04.2025 vastuhagi avalduses märkinud, et põhinõue on üle 300 000 euro ja sellele lisanduvad intressid ning kohtul on vaja selgeks teha, kes vastukostjatest ja kui palju maksma peab. Sealjuures on kostja esitanud taotluse kohustada hagejate omanikke tasuma arved alates elektrist, veest ja kanalisatsioonist ning lõpetades ruumide rendiga. Pärnu Maakohus on 16.04.2025 määruses, millega andis kostjale tähtaja vastuhagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitanud, et kostjal tuleb konkreetselt märkida, kellelt milliste summade tasumist nõutakse. Sealjuures tuleb vastuhagis välja tuua, kellel mis kuupäevade arveid tasuda tuleb, mille alusel ning mis on nõude summa, samuti miks nõue on esitatud osaühingu omanike vastu. 29.04.2025 esitatud täiendatud avalduses on kostja esitanud taotluse, milles palub kohustada hagejaid ning TY ja SY tasuma arved - alates elektrist, veest ja kanalisatsioonist ning lõpetades ruumide rendiga. Lisaks on kostja selgitanud, mis summas on ta esitanud ja jätnud esitamata arveid kummalegi hagejale. 7
14.2.Kostja on nii 09.04.2025 kui 29.04.2025 vastuhagis nõudnud hagejatelt, TY ja SYlt ning Eesti Vabariigilt ruumide kinnihoidmistasu kohest tasumist ning on palunud selgeks teha, kes vastukostjatest mis aja eest tasu tasub. Maakohus on 16.04.2025 määruses selle nõude osas selgitanud, et kostjal tuleb konkreetselt märkida, mille alusel nimetatud nõue on esitatud, milline on nõude summa ja kuidas see on kujunenud. Hageja on 29.04.2025 täiendatud vastuhagi avalduses viidanud VÕS §-le 335 ning märkinud, milline oli samasuguse üüripinna ruutmeetri turuhind, kuid ei ole hagiavalduse taotluse osas ühegi vastukostja vastu konkreetset rahalist nõuet esitanud.
14.3.Lisaks on kostja palunud vastuhagis kohustada hagejaid ning TY ja SY tasuma kohtu deposiiti 20 000 eurot nende poolt ruumide kasutamisel hoonele tekitatud kahjude korda tegemiseks ning lõhutud asjade taastamiseks. 10.04.2025 istungil on kostja selgitanud, et tegemist on vastuhagi tagamise nõudega. Kohus on kostjale selgitanud, et ta peab sel juhul esitama eraldi hagi tagamise taotluse ning välja tooma kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult vaidlustatud määruses märkinud, et kostja ei ole vastavat nõuet selgitanud ega põhistanud.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei vasta vastuhagi ese ja alus TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele. Riigikohus on selgitanud, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita. Rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava raha suurus kindlaks määramata (vt RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-2012, p 17, RKTKo 07.04.2014, 3-2-1-12-14 p 48). Kostja ei ole praegusel juhul toonud välja võlgnevuse ja kinnihoidmistasu nõuete konkreetsete summade suurust, mille väljanõudmist ta igalt vastukostjalt taotleb ega ole piisavalt selgitanud nõuete kujunemist iga vastukostja osas. Õiguskirjanduses on leitud, et lubamatu on hagiavaldus, mille põhjal ei ole vaidluse ese (st hagi ese ja alus, vt § 363 lg 1 p-d 1 ja 2) piisavalt individualiseeritud (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.4.5.7).
15.1.Kostja on palunud kohtul selgeks teha, mis ajast keegi vastukostjatest kostjale kuuluvaid ruume kinni hoiab ning kes vastukostjatest mis aja eest kinnihoidmistasu tasub, samuti kes maksab võlad ja tagab võlgade maksmise. Ringkonnakohus selgitab, et hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1). Sealjuures määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal endal tõendada (TsMS § 5 lg 1). Seega on hageja ülesandeks hagimenetluses kohtu ette tuua oma selgelt väljendatud nõue ning nõude aluseks olevad asjaolud.
16.Maakohus on 10.04.2025 istungil ja 16.04.2025 määruses selgitanud vastuhagi avalduses esinevaid puuduseid ning on andnud kostjale võimaluse oma nõudeid ja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, kuid kostja ei ole vastavas osas nõuete puudusi kõrvaldanud, sh konkreetseid rahalisi nõudeid esitanud. Eelnevat arvestades ei ole vastuhagi avalduses kirjeldatud eesmärk üheselt selge ega esitatud nõuetega saavutatav, mistõttu esineb alus nõuete menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 alusel (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16, RKTKo 3-2-1-141-13, p 18).
17.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu arvates jätnud põhjendatult kostja vastuhagi menetlusse võtmata ning määruskaebuse väited ei võimalda asuda selles osas maakohtust erinevalt seisukohale.
8
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Maakohus on määruse põhjenduses märkinud, et TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuid ei ole menetluskulude jaotust märkinud resolutsioonis. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega täiendada. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda. Kuna maakohus vaidlustatud määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.