Julianus Inkasso OÜ hagi D. A. vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3031,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Cärolin Markus ja Sigrid Rahkema, e-post XXX Kostja D. A. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista D. A.-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja 20.09.2022 väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2032,71 eurot, intressid 117,60 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 385,73 eurot.
3.Mõista D. A.-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis lepingus sätestatud määras 0,06% päevas põhinõudelt 2032,71 eurot alates 08.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 eurot osas.
6.Mõista D. A.-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 820 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 316967332.
7.D. A.-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Julianus Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus D. A.-le kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
1
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 07.03.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2032,71 eurot, intressi 117,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise lepingu kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 3,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 29.04.2023 kuni 07.03.2024 eest) 381,74 eurot ning viivise alates 08.03.2024 kuni põhinõude (2032,71 eurot) täitmiseni määraga 20% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid L AS ja kostja 20.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel kohustus L AS andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa maksegraafiku alusel. Tegemist oli refinantseerimislaenuga ning väljastatud krediidisumma arvelt on krediidiandja kostja käsundi alusel tema eest täitnud tema eelnevad kohustused erinevate krediidiandjate ees. Pooled leppisid kokku, et L AS annab kostjale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustub tegema krediidiandjale igakuiseid laenumakseid suurusega 529,42 eurot. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 60 eurot, mis arvati maha väljastatavast krediidisummast. Lepingus lepiti kokku intressimääras 19,90% aastas ehk 0,06% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 29,43%. 10.01.2023 sõlmisid L AS ja kostja väikelaenulepingu nr XXX lisa, millega muudeti laenu igakuiste osamaksete arvu 6 osamakse pealt 36 osamakse peale selliselt, et 10.01.2023 tagasimakse suurus oli 33,71 eurot ja alates 10.02.2023 80,48 või 80,47 eurot. Sellest tulenevalt muutus krediidi kulukuse määr. 10.01.2023 lepingu krediidi kulukuse määr oli 24,16%. Lepingu lõppemise tähtpäevaks lepiti kokku 10.10.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis L AS kostjale 14.04.2023 ülesütlemise hoiatuse, millega teavitas tasumata maksetest/arvetest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse kõrvaldamiseks hiljemalt 28.04.2023. L AS luges lepingu üles öelduks 29.04.2024, kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 2171,27 eurot, sh krediidisumma 2032,71 eurot, intress 117,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 28.04.2023 seisuga 10,96 eurot ja 2
võlamenetlustasu 10 eurot. Hageja ei nõua võlamenetlustasu ning vähendab viivise nõuet 3,99 euroni. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 967,29 eurot. Enne lepingu ülesütlemist oli kostjal tasumata osaliselt 10.02.2023 osamakse ning täielikult 10.03.2023 ja 10.04.2023 osamaksed. 31.05.2024 loovutas L AS nõude I DAC-lr. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 13.06.2023 kirjaga. 13.08.2023 loovutas I DAC nõuded Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia). Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Julianus Portfolio AS ühines 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel Julianus Inkasso OÜ-ga, seega on nõuded üle läinud Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (2032,71 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 29.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 381,74 eurot. Samuti nõuab hageja lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivist 3,99 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 21.06.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.07.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 03.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh võlgnikule helistamine, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms).
2.Kohus toimetas hagi kostjale kätte 15.06.2024 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.
3.Kohus palus 29.07.2024 kirjas hagejal täiendavalt põhjendada sissenõudmiskulusid.
4.Hageja esitas 31.07.2024 vastuses kohtunõudele täiendavad selgitused ja tõendid sissenõudmiskulude kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2032,71 eurot, intresse 117,60 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 385,73 eurot (lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 3,99 eurot + pärast lepingu ülesütlemist hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 381,74 eurot) ja viivist määraga 0,06% päevas alates 08.03.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
6.Kohus tuvastas, et L AS ja kostja sõlmisid 20.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel andis L AS kostjale laenu 3000 eurot (dtl 15-22). 10.01.2023 sõlmisid L AS ja kostja väikelaenulepingu nr XXX lisa, millega pooled muutsid lepingu tähtaega ja osamakseid (dtl 32-37). Lepingu lisa sõlmimisega muutus krediidi kulukuse määr. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 10.02.2023 osamaksest lepingut täitnud. Lepingu täitmise tähtaeg 10.10.2025 on otsuse tegemise ajaks möödunud.
7.Nõude üleminek krediidiandjalt I DAC-lr on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis on edastatud kostja postiaadressile (dtl 48-49). I DAC loovutas 20.09.2022 väikelaenulepingust tulenevad nõuded 13.08.2023 Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (dtl 5254). Teade nõude loovutamisest on kostja postiaadressile edastatud 19.09.2023 (dtl 55-56). Aktsiaselts Julianus Portfolio ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, mille tagajärjel on Aktsiaselts Julianus Portfolio äriregistrist kustutatud 09.01.2024. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele 3
võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
8.L AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
9.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
10.Kohus tuvastas, et väikelaenulepingu sõlmimise ajal 20.09.2022 oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 48,90%. Praegusel juhul ei ületa esmase väikelaenulepingu krediidi kulukuse määr (29,43%) ega muudetud lepingu krediidi kulukuse määr (24,16%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
4
Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
5
12.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitanud hagiavalduses (dtl 4–8), tuginedes krediidiandja selgitustele (dtl 23–30). Kohtule esitatud selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja kostja maksevõime hindamisel kostja 6 kuu arvelduskonto väljavõtet. Kostja maksevõime analüüsimisel võeti tema sissetulekuna arvesse kontole laekunud viimase 6 kuu keskmine regulaarne sissetulek 5447 eurot. Refinantseeritavate kohustuste summa oli kokku 2392,56 eurot. Krediidiandja arvestas kostja puhul maksimaalseks kuumakseks 3268 eurot eeldusel, et väljastatava krediidisumma arvelt tasutakse laenusaaja finantskohustused teiste krediidiandjate ees. Krediidiandjaga sõlmitud laenulepingu alusel sai uueks igakuise osamakse suuruseks 529,42 eurot. Kohtule on esitatud tõendina ka kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.03.2022 kuni 18.09.2022 kohta, s.o kuue kuu väljavõte (hagiavalduse lisa 3, dtl 31). Samuti kontrolliti kostja aktiivsete ja varasemate võlgnevuste olemasolu pangasüsteemis ja välistest registritest. Taotluse esitamise ajal puudusid kostjal maksehäired. Kohtu hinnangul on krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel tuvastanud kostja sissetulekuallika ning arvestanud regulaarse sissetuleku hindamisel piisavalt pika ajavahemikuga. Konto väljavõttelt nähtuvad muuhulgas kostja töötasu laekumised ja igakuised majapidamiskulud. Samuti on krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste suurust ja sisu. Hageja esitatud tõendeid ja krediidiandja selgitusi arvestades on kohus seisukohal, et krediidiandja järgis VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust.
13.Kohtul ei ole alust kahelda, et krediidiandja andis kostjale laenu 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja osamakseid alates 10.02.2023 osamaksest. Selles tulenevalt saatis L AS 14.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 38-42). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges krediidiandja lepingu 29.04.2023 ülesöelduks. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu punktist 11.4.2 tulenev ülesütlemise eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut) ning lepingu ülesütlemise saab lugeda kehtivaks.
14.Kostja tasus esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 967,29 eurot (dtl 127-131). Sellest tulenevalt on hageja põhinõue 2032,71 eurot (3000 – 967,29). Põhinõue 2032,71 eurot kuulub rahuldamisele.
15.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).
16.Hageja palus kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse 117,60 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 19,90% aastas (0,06% päevas). Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates 10.02.2023 kuni 28.04.2023. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste ja krediitkaardi lepingu tingimuste p-de 5.5 ja 5.6 alusel ning mõistab kostjalt välja intressi 117,60 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 21.06.2023, 09.07.2023, 03.08.2023, 21.08.2023 ja 26.08.2023 (dtl 59-68). Sissenõudmiskulude hüvitamist saab hageja nõuda kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi hageja kostjale kõnesid,
6
kandis kulusid seoses inkassoettevõtja teenuse kasutamisega ja tegi registripäringuid. Nende toimingutega seoses nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitist 15 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses põhjendatud. Kohus selgitas hagejale 29.07.2024 e-kirjas (dtl 111), et tal tuleb muude toimingutega seotud sissenõudmiskulude puhul esitada tõendid kulude kandmise kohta. Hageja on kohtule esitanud tööprogrammi ja taust.ee väljavõtted (dtl 118 ja 119). Need väljavõtted aga ei tõenda reaalsete kulude kandmist, sh millistele toimingutele millises summas hageja kulusid kandis. Kuivõrd hageja ei ole kulude kandmise kohta tõendeid esitanud, ei ole kulude tekkimine 15 euro ulatuses kontrollitav ja selles osas jääb sissenõudmiskulude nõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal kuni 28.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivist 3,99 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 30.04.2023 kuni põhivõlgnevuse (2032,71 eurot) tasumiseni. Lepingutingimuste punkti 7.2, teabelehe ja hinnakirja kohaselt on pooled lepingus kokku leppinud intressiga võrdses viivisemääras, s.o 19,90% aastas ja 0,06% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 3,99 eurot (dtl 9 tabel) ja 07.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 381,74 eurot (2032,71 × 0,06% × 313 päeva), kokku 385,73 eurot (381,74 + 3,99) ning edasiulatuv viivis põhivõlalt lepingujärgses määras 0,06% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
19.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja lepingujärgse põhivõla 2032,71 eurot, intressi 117,60 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 385,73 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 0,06% päevas põhinõudelt 2032,71 eurot alates 08.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas (sissenõudmiskulud 15 eurot) jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 99,42% (2 571,04 ÷ 2 586,04 × 100% = 99,42%). Kuivõrd hagi jääb rahuldamata vaid väheolulises ulatuses (0,58%), jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 974,74 eurot (dtl 123). Kokku on hageja menetluskulud 1 394,74 eurot.
7
22.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 3031,20 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 420 eurot. Tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
22.2.Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 974,74 eurot (5 tundi 45 minutit tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Hageja viidatud Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-115-14 ja nr 3-2-1-159-16 ei ole praegusel juhul asjakohased, kuivõrd viidatud asjades esindasid pooli vandeadvokaadid, samuti ei olnud tegemist praeguse asjaga võrreldavate tüüphagidega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal toimingutele kokku 5 tundi 45 minutit. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist ning lisade komplekteerimist, kohtunõuetele vastamist (hagi nõuete täpsustamiseks) ja menetluskulude nimekirja esitamist. Kostja menetluses ei osalenud ja kohtuistungit asjas ei toimunud. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on esindaja põhjendatud õigusabikulu kokku 400 eurot (4 tundi × 100 eurot). Julianus Inkasso OÜ on käibemaksukohuslane, mistõttu kohus menetluskuludele käibemaksu juurde ei arvesta.
22.3.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 420 + 400 = 820 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kolmas isik on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale ja kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
25.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
8
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.