pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada K Su (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2.Kinnitada K Su pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud alljärgnevalt: Jrk
Nõude esitaja
PlusPlus Capital aktsiaselts Kohtutäitur Katrin Vellet Inbank Finance aktsiaselts Ferratum Bank p.l.c. Holm Bank aktsiaselts JN
Tunnustatud nõude summa eurodes 428.49 57.00 1579.41 3467.20 3321.68 246.40
Saamata jääv summa eurodes 428.49 57.00 1579.41 3467.20 3321.68 246.40
3.Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp tema kohustustest K Su (pankrotis) pankrotihaldurina.
4.Määrata pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 392.40 eurot, kokku 2354.40 eurot.
5.Anda K Sule (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks.
6.Hüvitada riigi vahenditest K Su (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi tasu osaliselt, 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku summas 784.80 eurot ja kanda see üle Saneerimismenetluse osaühing, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank aktsiaselts) kasuks.
7.Pankrotihalduri tasu osas, mis ületab riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvat summat jätta võlgniku K Su (pankrotis) kanda.
8.Algatada K Su (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
9.Jätta K Su (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada K Su (pankrotis) täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Kohustada K Su esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 13.11.2024.
11.Teade pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.
Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 13.12.2021 määrusega kuulutati välja K S pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 22.06.2022 määrusega. 10.04.2022 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. 10.11.2022 määras kohus pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 1 500 (tuhat viissada) eurot. Kohtu määratud tähtajaks ükski isik deposiiti ei tasunud. Kohtumääruse põhjendused
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
3.Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad K Sul (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. 10.11.2022 deposiidi määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, selles on kohus teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
4.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlausaldajale ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud. Maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul raske juhtimisviga. Võlgnik on makseraskustesse sattunud seoses hasartmängusõltuvusega. Võlgnik on väga
lühikese aja jooksul võtnud suurel hulgal finantskohustusi, mille ta on kulutanud hasartmängudeks ja alates 2021. a ei suuda ta võetud kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2021.a teises pooles.
5.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Krupp tuleb vabastada K Su (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.
8.PankrS § 661 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
9.Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 392.40 eurot, kokku 2354.40 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni 14.10.2022. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning
jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 2354,40 eurot (sh käibemaks).
10.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud K Su (pankrotis) kanda.
11.Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784.80 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas 584 eurot (lisandus käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks), mis mahub samasse suurusjärku kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäär. Ülejäänud pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku kanda. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva pankrotihalduri tasu halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks.
12.Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
13.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
14.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur korraldas 27.09.2022 võlausaldajate üldkoosoleku usaldusisiku nimetamiseks, kuid ühtegi võlausaldajat koosolekule ei ilmunud. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
15.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral teinud ettepaneku määrata usaldusisiku ülesandeid täitma K Su, kes on andnud vastavasisulise nõusoleku. Kohus peab võimalikuks kohustada K Su täitma usaldusisiku kohustusi.
16.Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5) pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
17.Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6): 1) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2) punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. 3) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 4) pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
5) usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
18.Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.
19.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.