Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

juhatuse liige ja samuti esitasid lahkumisavaldused nõukogu liikmed. Jäädes üksinda vastutusalasse ja selgitama välja realistlikku olukorda ning tegelema muude võlgadega, on juhatuse liikme kohaselt tegemist inimliku eksitusega. Võlgniku teabenõude vastusest nähtub, et käibevara ega põhivara ettevõttel ei ole, ettevõtte sõiduauto võõrandati kulude katteks. Liisingvara ja muu vara ettevõttel puudub. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on esialgsel hinnangul käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates märtsist 2019, kui võlgniku arvelduskontol edasised tehingud puuduvad ja edasist majandustegevuse toimumist ei nähtu. Võlgniku juhatuse liikmete hooletuseks võib pidada pankrotiavalduse esitamata jätmist kogu nelja aasta jooksul, kui oli selge, et äriühingul igasugune majandustegevus puudub ja seda ei ole võimalik taastada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid. Lõplikku seisukohta ei ole ajutisel halduril võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades kujundada. Tagasivõidetavate tehingute alla võib kuuluda sõiduauto võõrandamise tehing. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on teadaolevalt lõppenud ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Kohus määras 25.09.2023 määrusega PG Finance AS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 11.10.2023. O A eest tasus 29.09.2023 J OÜ kohtu deposiitkontole 2500 eurot. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada PG Finance AS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 51 580,67 euro ulautses, kuid teadaolev vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud kindlaid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, kuid tagasivõidetavate tehingute alla võib kuuluda sõiduauto võõrandamise tehing. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus tegi 25.09.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot. O A eest tasus 29.09.2023 J OÜ kohtu deposiitkontole 2500 eurot. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 936 eurot (käibemaksuga). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 936 eurot (6 tundi x 130 eurot + käibemaks 20%). Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 936 eurot kuulub hüvitamisele O A nimel J OÜ poolt 09.08.2023 kohtu deposiiti tasutud 1000 euro arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.