Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal
Kohtuasi
AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 23. veebruari 2023. a määruse peale nr Ä 30017561/13
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamine
nende Avaldaja AGAL Kinnisvarad OÜ, seaduslik esindaja juhatuse asendusliige Ene Ahas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4048 ja Tartu Maakohtu registriosakonna 23. veebruari 2023. a määrus nr Ä 30017561/13. Saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Jätta rahuldamata Ago Kalmeri taotlus kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse.
4.Jätta rahuldamata Ago Kalmeri taotlus peatada menetlus.
5.Tagastada AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebustelt 10. märtsil 2023 ja 27. aprillil 2023 tasutud riigilõiv 140 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AGAL Kinnisvarad OÜ (avaldaja) esitas 16. veebruaril 2023 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, millega palus kustutada AGAL Kinnisvarad OÜ registrikaardi andmetest need esindusõigusega seotud kanded, mille kohaselt juhatuse liikmed on Ago Kalmer, Aleksandr Sorokin, ja Juri Poljans. Alternatiivselt palus avaldaja kustutada kanne, mille kohaselt juhatuse liige on Ago Kalmer. Alternatiivselt sellele palus avaldaja lisada registrikaardi andmetes Ago Kalmeri esindusõigusega seotud kande järele märke puuduva esindusõiguse kohta. Alternatiivselt palus avaldaja lisada märke puuduva esindusõiguse kohta juhatuse liikmete Ago Kalmeri, Aleksandr Sorokini ja Juri Poljansi esindusõiguse kannete taha.
2-23-4084 Kandeavalduse kohaselt määras Pärnu Maakohus 6. oktoobri 2021. a määrusega avaldaja juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaat Ene Ahase. Kuna Ene Ahas on määratud juhatuse liikmeks teiste juhatuse liikmete asemel, siis on 15. veebruari 2023. a seisuga ainukene avaldaja õiguspärane juhatuse liige Ene Ahas ning registrikaart on muutunud ebaõigeks.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 23. veebruari 2023. a määrusega nr Ä 30017561/13 (kandemäärus) kandeavalduse rahuldamata. Kandemääruse põhjenduste kohaselt tehakse äriregistrisse registrikanne kohtumääruse alusel. Kande alus ei saa olla avaldaja alternatiivsed taotlused kannete sisu kohta. Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2021. a määruses ega Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-14663 ei ole märgitud, et avaldaja juhatuse liikmed ei ole Ago Kalmer, Aleksandr Sorokin ja Juri Poljans.
3.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja rahuldada avaldus paranduskannete tegemiseks endiste juhatuse liikmete kohta tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud kohtulahendi alusel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja registrikaart vale ja kolmandatele isikutele eksitav selles osas, kes on äriühingu õiguspärane seaduslik esindaja. Samuti ei ole selge see, kas juhatuse asendusliikme määramine on alus lugeda endiste juhatuse liikmete volitused lõppenuks, kustutada juhatuse liikmed registrist ning jätta äriregistrisse kantuks üksnes juhatuse asendusliige. Juhatuse asendusliikme määramise asjas kontrollib kohus, kas juhatuse liikmed on väljalangenud (kas nende volitused on lõppenud) või mitte ning juhatuse liikmete väljalangemise korral määrab juhatuse asendusliikme, kes saab äriühingu ainsaks seaduslikuks esindajaks, kuni osanikud teevad otsuse juhatuse liikme valimise kohta.
4.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab äriregistri seaduse (ÄRS) § 33, et äriregistri kanne tehakse juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 kohaselt kutsuvad osanikud juhatuse liikmed tagasi. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Äriregistrile esitatud kandeavaldusele ei olnud avaldaja lisanud osanike koosoleku otsust ega koosoleku protokolli ega hääletusprotokolli juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta. Samuti ei olnud kandeavaldusele lisatud kohtuotsust, mille kohaselt oleks juhatuse liikmed tagasi kutsutud. Seega ei olnud kohtunikuabil alust juhatuse liikmete registrikaardilt kustutamiseks ega kannete muutmiseks juhatuse liikmete esindusõiguse kehtivuse osas. Juhatuse asendusliikme määramine ei ole seadusest tulenev alus lugeda endiste juhatuse liikmete volitused lõppenuks ja kustutada nad registrist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2(6)
2-23-4084
6.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja kandemääruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valel seisukohal, et juhatuse asendusliikme määramine ei ole endiste juhatuse liikmete registrist kustutamise aluseks. Juhatuse asendusliige määrataksegi olukorras, kus juhatus on välja langenud ehk juhatuse liikmete volitused on lõppenud. Vastasel juhul juhatuse asendusliiget ei määrataks. Sellest saab järeldada, et juhatuse asendusliikme määramise korral tuleb kanded eelmiste juhatuse liikmete kohta registrist kustutada. Registriosakonnale avalduse esitamise peamine eesmärk oli teavitada registriosakonda ebaõigetest andmetest äriregistris.
7.Ago Kalmer saatis Riigikohtule 11. augustil 2023 avalduse, mille kohaselt on tema avaldaja seaduslik esindaja ja palub jätta kaebuse ja avalduse läbi vaatamata. Juhuks, kui Riigikohtu hinnangul ei ole Ago Kalmer avaldaja seaduslik esindaja, palub Ago Kalmer kaasata ennast menetlusse puudutatud isikuna, sest tema kohta tehtud juhatuse liikme kande muutmine puudutab tema õigusi. Kolmandaks palub Ago Kalmer peatada tsiviilasja menetlus, kuni jõustub lahend tsiviilasjas nr 2-23-9064. Nimelt otsustasid avaldaja osanikud kutsuda Ene Ahase avaldaja juhatuse liikme kohalt tagasi ja pikendasid Ago Kalmeri volitusi avaldaja juhatuse liikmena. See osanike otsus on vaidlustatud ja asja menetletakse tsiviilasjas nr 2-23-9064. Alternatiivselt palub Ago Kalmer peatada asja menetluse, kuni lahendatakse määruskaebus hagi tagamise määruse peale tsiviilasjas nr 2-23-9064. Hagi tagamiseks peatati Ago Kalmeri volitused avaldaja juhatuse liikmena ja loeti kehtivaks Ene Ahase volitused.
8.Ene Ahas avaldaja esindajana palub jätta Ago Kalmeri taotlused läbi vaatamata või rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ja registriosakonna kandemäärus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebus rahuldatakse.
10.ÄRS § 33 järgi tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja olnud ebajärjekindel selles, kas avaldaja taotletud kannete alus peaks olema tema avaldus, kohtulahend või peaks selle tegema registripidaja omal algatusel. Avaldaja saab taotleda kande tegemist ainult siis, kui esitab kandeavalduse registripidajale.
11.Registriosakonnale esitatud avalduse kohaselt soovib avaldaja registrikaardilt kustutada kanded selle kohta, et avaldaja juhatuse liikmed on Ago Kalmer, Aleksandr Sorokin ja Juri Poljans. Avalduse kohaselt tuleb kanne teha tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud kohtumääruse alusel, millega Ene Ahas määrati avaldaja juhatuse asendusliikmeks. Samas tugineb avaldaja ka sellele, et kanded tuleks teha seetõttu, et endiste juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud ja et seda tõendab asjaolu, et Ene Ahas üldse juhatuse liikmeks määrati. Riigikohtule esitatud määruskaebuses leiab avaldaja, et registriosakonnale avalduse esitamise peamine eesmärk oli teavitada registriosakonda ebaõigetest andmetest äriregistris. Seega on avaldaja leidnud, et kanne tuleks teha mitmel erineval ÄRS §-s 33 sätestatud alusel. Sellest tekkinud segadus võib olla viinud asja vale lahendamiseni. 3(6)
2-23-4084
12.Tartu Maakohtu registriosakond ega Tartu Ringkonnakohus ei ole oma määrustes selgelt eristanud äriregistrisse kande tegemise erinevaid õiguslikke aluseid ega ole kande tegemise aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ega kontrollinud.
13.Registripidaja on käsitanud avaldaja kandeavaldust taotlusena teha kanne kohtulahendi alusel. Kolleegium märgib, et kuna avaldaja on esitanud registripidajale avalduse, milles taotleb oma registriandmete osas kande muutmist, on tegemist ettevõtja avalduse alusel kande tegemisega. Kui tegemist oleks kande tegemisega kohtulahendi alusel, oleks õigustatud jätta kanne tegemata, sest sellisel juhul lähtub registripidaja üksnes kohtulahendi resolutsioonist ja teeb kande, mis resolutsioonist tuleneb. Avaldaja esitas registripidajale tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud kohtulahendi, kuid selle resolutsioonist ei nähtu, et avaldaja seniste juhatuse liikmete kohta registrisse kantud andmeid tuleb muuta.
14.Avaldaja on seisukohal, et kohtulahendiga juhatuse asendusliikme määramise fakt iseenesest tähendab seda, et teisi juhatuse liikmeid juriidilisel isikul ei ole. Kolleegium sellega ei nõustu. ÄS § 184 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Väljalangemisena selle sätte tähenduses ei saa mõista üksnes olukorda, kus juhatuse liiget ei ole olemas, ehk nt olukordi, kus ta on surnud, tagasi kutsutud või tagasi astunud. Väljalangemisena selle sätte tähenduses on käsitatav ka juhtum, kui juhatuse liige ei saa mingil põhjusel oma ülesandeid täita. Seega ei saa asjaolust, et kohus määras tsiviilasjas nr 2-21-14663 avaldajale juhatuse asendusliikme ja sellekohane kohtulahend on jõustunud, järeldada, et avaldajal ei saa olla teisi juhatuse liikmeid, ja sellise kohtulahendi tegemine ei saa iseenesest olla osaühingu registrikaardil olevate juhatuse liikme kannete kustutamise aluseks.
15.Ringkonnakohus leidis, et kohtunikuabi tehtud eitav kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski kontrollinud, kas kande tegemiseks on alust ÄS § 184 lg 1 alusel. Kuna kandeavaldusele ei olnud avaldaja lisanud osanike koosoleku otsust, koosoleku protokolli ega hääletusprotokolli juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta, asus ringkonnakohus seisukohale, et puudub alus lugeda avalduses märgitud juhatuse liikmete ametiaeg lõppenuks ning kustutada need juhatuse liikmed registrist.
16.TsMS § 596 lg 2 esimese lause kohaselt, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust ei ole tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud, jätab kohus avalduse TsMS § 596 lg 2 teise lause alusel kandemäärusega rahuldamata. Kuivõrd registripidajale esitatud avaldust saab pidada juriidilise isiku esitatud kandeavalduseks ja selle põhjendustest saab järeldada, et avaldaja hinnangul on registrikaardile kantud juhatuse liikmete ametiaeg lõppenud, oleks registripidaja pidanud andma avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud. Maakohtu registriosakond peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millistele asjaoludele avaldaja soovib kandeavalduse alusena tugineda, ja andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
17.Kolleegium märgib, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ametiaja möödumise tõttu, kui juhatuse liige on valitud tähtajaliselt. Osaühingu juhatuse liige valitakse ÄS § 184 lg 2 esimese lause järgi tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Sama sätte enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega.
4(6)
2-23-4084 Kui avaldaja soovib tugineda sellele, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud tähtaja saabumise tõttu ja nende ametiaega ei ole pärast seda pikendatud või neid uuesti valitud, võib see olla alus nende juhatuse liikme kohta tehtud kannete kustutamiseks. Küll aga ei piisa sellise kande tegemiseks üksnes avaldaja kinnitusest, et juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud ja kanne on muutunud ebaõigeks. Vajalik on avaldusele lisada ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid. Kui ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid on registripidajale juba varem esitatud (nt juhatuse liikme valimise otsus koos protokolliga, osaühingu põhikiri), piisab nendele viitamisest. Registripidaja ei pea ise hakkama omal algatusel kõiki registripidajale varem esitatud dokumente kontrollima.
18.Riigikohtule esitatud määruskaebuses on avaldaja selgitanud, et ta soovis avaldusega üksnes juhtida registriosakonna tähelepanu kande ebaõigsusele. Kolleegiumi hinnangul ei saa avaldaja esitatud dokumenti registriosakonnale pidada teateks, millega registripidajat informeeritakse äriregistri andmete võimalikust ebaõigsusest ja mille alusel registripidaja võis teha järelepärimisi kande võimaliku ebaõigsuse kohta ÄRS § 53 lg 1 järgi. Sellist teadet ei ole registripidajal võimalik rahuldada või rahuldamata jätta, kuna see avaldus ei seo teda menetluslikult. Registripidajal on vaid õigus korraldada kontrollimenetlus, mille algatamine on ÄRS § 53 lg 1 järgi tema diskretsiooniotsustus (vt enne ÄRS vastuvõtmist kehtinud samasisulise ÄS § 61 lg 1 kohta RKTKm 26.04.2005, 3-2-1-39-05, p 12). Praegu ei ole registripidaja sellist kontrollimenetlust algatanud.
19.Ago Kalmer esitas 9. augustil 2023 avalduse, mille kohaselt on tema avaldaja seaduslik esindaja ning palub jätta avalduse ja kaebuse läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa Ago Kalmerit käsitada avaldaja seadusliku esindajana, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-23-9064 on jõustunud Pärnu Maakohtu hagi tagamise määrus, millega kohus on mh peatanud Ago Kalmeri õiguse avaldajat esindada ja lugenud kehtivaks Ene Ahase esindusõiguse. Seega ei saa Ago Kalmeri avaldust lugeda avaldaja nimel esitatud avalduseks ja kolleegium jätab selle tähelepanuta.
20.Ago Kalmer taotleb enda kaasamist menetlusse puudutatud isikuna. Seda taotlust põhjendab ta asjaoluga, et kandeavalduse rahuldamise korral kustutataks avaldaja registrikaardilt tema kohta käiv kanne, mistõttu kanne puudutab tema õigusi. Kolleegium on varem leidnud, et kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist avaldaja juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või avaldaja osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses. Seetõttu ei tule juba ainuüksi kandemenetluse efektiivsuse huvides muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata (RKTKm 27.10.2011, 3-2-1-97-11, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja jätab Ago Kalmeri taotluse tema kaasamiseks rahuldamata. Isegi kui kandest potentsiaalselt puudutatud kolmanda isiku kaasamine kandemenetlusse oleks põhjendatud, ei oleks tal kandemääruse peale kaebeõigust, sest see on TsMS § 599 lg 1 esimese lause järgi üksnes avaldajal. Seega ei saaks kolmas isik ka menetlusse kaasamise korral otsustada selle üle, kas menetlus jätkub kõrgema astme kohtus, mistõttu ei ole tema kaasamine põhjendatud ka kõrgema astme kohtu menetluses, milles lahendatakse avaldaja kaebust kohtunikuabi kandemääruse peale.
21.Riigikohus jätab rahuldamata ka Ago Kalmeri menetluse peatamise taotluse. Iseenesest õige on see, et kui avaldaja osanike otsus, millega pikendati Ago Kalmeri ametiaega juhatuse liikmena, osutub kehtivaks, ei oleks tema kohta tehtud kande kustutamine põhjendatud. Selle osanike otsuse kehtivuse üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-23-9064. Kuna praegu on registripidaja ekslikult käsitanud avaldust taotlusena teha kanne kohtulahendi alusel (vt määruse p 13), tuleb asja uuel läbivaatamisel registripidajal anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollida, kas ja millisel alusel kande tegemist avaldaja taotleb. Kui avaldaja esitab dokumendid või asjaolud, kuid registripidajale on teada, et kande aluseks olevate asjaolude üle vaieldakse, siis on registripidajal võimalik TsMS § 598 alusel peatada kandemenetlus kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. 5(6)
2-23-4084
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata registripidajale kande tegemise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab registripidaja käsitama avaldust kandeavaldusena ja andma võimaluse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Registripidajal on TsMS §-s 598 sätestatud eeldustel võimalik menetlus peatada.
23.TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja on määruskaebuses esitanud riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu tuleb talle tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot ja kandemääruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.
24.Muud menetluskulud peale riigilõivu jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.