nende Hageja: Xxxx (registrikood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Lea Suurkivi ja Jako Laanemägi Kostja I: Xxxx (endise ärinimega Xxxx, registrikood xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige L K (isikukood xxxx) Kostja II: Xxxx (registrikood xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige V L Esialgne kostja: XXXX (registrikood xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige F L
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja sellega seonduvate taotluste lahendamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Xxxx hagi XXXX vastu menetlusse võtmisest.
2.Võtta Xxxx hagi Xxxxja Xxxx vastu menetlusse.
3.Kinnitada hageja, Xxxx (registrikood xxxx), kostja I, Xxxx(registrikood xxxx) ja kostja II, Xxxx (registrikood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
Xxxx kinnitab, et hooned xxxx ja xxxx, mis asuvad Xxxx-le kuuluval kinnisasjal aadressiga xxxx (kinnistusraamatus xxxx) kuuluvad Osaühingule Xxxx. Xxxx kinnitab, et tal puuduvad mistahes õigused käesolevas punktis kirjeldatud hoonete osas, välja arvatud pandiõigus, mida pärast 33 000 euro laekumist teostab OÜ Xxxx.
3.2.Xxxx ja Xxxx kohustuvad käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.1. märgitud hoonete valduse hagejale üle andma hiljemalt 10.11.2023. Juhul, kui Xxxx ja Xxxx ei täida käesolevast punktist tulenevat kohustust, on Osaühingul Xxxx õigus alustada täitemenetlust. Kohtutäituril on õigus siseneda käesoleva
2-23-15023 kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.1. märgitud hoonesse ilma Xxxx nõusolekuta ja Xxxx ei tee takistusi (avab uksed).
3.3.Xxxx kinnitab, et kompromissi kinnitamise aja seisuga on tema nõue Xxxx ja L K (isikukood xxxx) vastu 23 000 eurot ja eelnimetatud isikud on kohustatud võlgnevuse tasuma hiljemalt 02.11.2024. Tasumisega viivitamise korral on Osaühingul Xxxx õigus nõuda viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% võlgnevusest. Xxxx ja L K on käesolevas punktis sätestatud kohustuste osas solidaarvõlgnikud. Kompromissi kinnitamise järgselt puuduvad Xxxx mistahes muud nõuded Xxxx ja L K vastu, v.a need, mida on nimetatud käesolevas kompromissis.
3.4.Lisaks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.1. nimetatud hoonete otsesele valdusele saab Xxxx enda valdusse Xxxx kui üürileandja pandiõigusega koormatud vara, mis asub Xxxx-le kuuluval kinnisasjal aadressiga xxxx (kinnistusraamatus xxxx) ning üürileandja pandiõigusest tulenevad õigused ja kohustused. Nimetatud õiguste loovutamise eest tasub Xxxx 33 000 eurot Xxxxle hiljemalt 03.11.2023 kell 12.00 Xxxx kontole Coop Pank IBAN:XXXX. Selle summa tähtaegne laekumine on lepingu jõustumise eeltingimus.
3.5.Xxxx, kellele loovutatakse käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. nimetatud õigused ja kohustused, on õigustatud hoidma ja võõrandama vara, mis asub xxxx ja millele laieneb üürileandja pandiõigus teostades üürileandja õigusi ja kohustusi seadusega sätestatud viisil ja kandes kõiki üürileandja õiguste ja kohustuste teostamisega seotud kulusid, kohustusi ja riske ning kohustuste rikkumise korral ka vastutust kahjustatud isikute sealhulgas ka Xxxx ees. Xxxx peab vara, mis asub xxxx ja millele laieneb üürileandja pandiõigus, enda kulul ja oma transpordiga aadressilt xxxx ära toimetama hiljemalt 12.11.2023. Vara, mida selleks tähtajaks ei ole ära viidud, jääb Xxxx omandisse. xxxx hoonesse jäänud asjade ja prügi koristamise ja utiliseerimise kulud kannab Xxxx.
3.6.Xxxx annab kompromissi allkirjastamisega üle Xxxx poolt teostatud pandiõigusega koormatud vallasasjade, mis asuvad kinnisasjal aadressiga xxxx (kinnistusraamatus xxxx) omandiõiguse Osaühingule Xxxx. Xxxx esitab Osaühingule Xxxx vallasasjade omandiõiguse üleandmise (võõrandamise) eest arve summas 33 000 eurot (koos käibemaksuga). Tasu käesolevas punktis kirjeldatud vallasasjade omandiõiguse loovutamise eest tasaarvestab Xxxx käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. omandatud üürileandja nõudega Xxxx vastu. Tasaarvestamise tulemusel Osaühingul Xxxx ei ole Xxxx vastu üürilepingust tulenevaid nõudeid ning Osaühingul Xxxx ei ole Xxxx vastu käesolevas punktis kirjeldatud vallasasjade omandiõiguse üleandmisest tulenevaid nõudeid.
3.7.Xxxx kinnitab, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. sätestatud õiguste loovutamise tasu laekumise järgselt puuduvad tal pooltevahelisest üürilepingust (xxxx kasutamiseks) tulenevad nõuded Xxxx vastu.
3.8.Xxxx kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et Xxxx ütles üles nimetatute vahel sõlmitud üürilepingu xxxx kasutamiseks ja tegi tasaarvestuse üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasaarvestamiseks üürilepingu alusel tasutud deposiidiga.
2 (7)
2-23-15023
3.9.Xxxx kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid sellele ega nõudeid seoses sellega, et Xxxx kasutas pandiõigust üüripinnal oleva vara suhtes ja tõkestas üürniku ligipääsu üüripinnale aadressil xxxx.
3.10.Xxxx kinnitab, et tal ei ole Xxxx vastu nimetatute vahel sõlmitud üürilepingu (xxxx kasutamiseks) alusel mistahes nõudeid.
3.11.Xxxx ja Xxxx kinnitavad käesolevaga, et nad on tutvunud Xxxx poolt aadressil xxxx pandiõiguse alusel hoitava vara koosseisu ja olukorraga ning nad ei esita selle vara vastuvõtmisel ühtegi pretensiooni Xxxx-le. Samuti kinnitavad Xxxx ja Xxxx et Xxxx-l puudub igasuguine hüvitamiskohustus seoses xxxx asuva vara koguse, seisundi ja kvaliteediga.
3.12.Xxxx kinnitab, et on Osaühingult Xxxx avansilise maksena kätte saanud 33 000 eurot (käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. sätestatud müügihind ja menetluskulude hüvitis) enne käesoleva kokkuleppe allkirjastamist Xxxx poolt.
3.13.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. kirjeldatud pandiõiguse üleandmise kokkulepe jääb kehtima ka siis, kui kohus kompromissi ei kinnita ning Xxxx ei tagasta Osaühingule Xxxx kokkuleppe alusel tasutud makset summas 33 000 eurot. Sellisel juhul on Osaühingul Xxxx kõik käesolevas kompromissis kirjeldatud üürileandja pandiõigusest tulenevad õigused ja kohustused ning pooled on kokku leppinud, et sellisel juhul kohustub Xxxx käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.1. kirjeldatud hooned ja pandiõigusega kaetud vallasasjad Xxxx-le kuuluvalt kinnisasjalt aadressil xxxx ära toimetama hiljemalt 12.11.2023.
3.14.Xxxx kinnitab, et kui Xxxx täidab kohaselt enda asjade äraviimise kohustuse ja pandipidaja kohustusi, siis tal ei ole Xxxx vastu mistahes nõudeid.
3.15.Xxxx menetluskulud summas 4000 eurot on hüvitatud käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.4. viidatud tasuga. Muud käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
5.Tühistada käesolevas asjas Harju Maakohtu 24.10.2023. a ja 27.10.2023. a määrustega kohaldatud hagi tagamine.
6.Rahuldada poolte taotlus ning asendada käesoleva kohtumääruse avalikustamisel isikute nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada isikute registri- ja isikukoode ning aadresse.
7.Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta poolte endi kanda.
8.Rahuldada hageja taotlus osaliselt ja tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o riigilõiv summas 700 eurot OÜ Xxxx arveldusarvele xxxx (Swedbank AS). Ülejäänud osas jätta riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.
9.Rahuldada hageja taotlus ja tagastada hageja poolt tasutud hagi tagamise tagatis summas 4000 eurot OÜ Xxxx arveldusarvele xxxx (Swedbank AS).
3 (7)
2-23-15023 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 23.10.2023 hagiavalduse kostja I ja esialgse kostja vastu nende kohustamiseks hoonete otsese valduse hagejale üleandmiseks. Hageja palus kohustada kostjat I ja esialgset kostja andma hagejale üle järgnevate hoonete otsene valdus: xxxx; xxxx ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõuna palus hageja kohustada kostjat I ja esialgset kostja kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni kohtutäiturile hoiule andma järgnevad hooned: xxxx; xxxx.
2.Hagi alusena märkis hageja järgmist: a) hageja ja kostja I sõlmisid kaks võlatunnistust: -
27.04.2023 võlatunnistusega kinnitas kostja I, et hagejal on kostja I vastu nõue summas 46 718,03 eurot ning lepiti kokku nõude täitmise maksegraafikus;
-
14.06.2023 võlatunnistusega kinnitas kostja I, et hagejal on kostja I vastu nõue summas 63 281,97 eurot ning lepiti kokku nõude täitmise maksegraafikus.
b) Kostja I viidatud võlatunnistustest tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu muutusid võlatunnistustest tulenevad nõuded täies ulatuses sissenõutavaks esimese maksetähtaja möödumisel (27.04.2023 võlatunnistuse puhul 27.05.2023 ja 14.06.2023 võlatunnistuse puhul 27.06.2023). c) Kostja I tegeleb moodulmajade tootmisega. 14.06.2023 võlatunnistuse 5. peatükis sõlmisid hageja ja kostja I tagatisomandamiskokkuleppe, mille p 5.1 kohaselt omandas hageja kohustuste täitmise tagamiseks kostjale I kuulunud tootmises olevad hooned xxxx, xxxx. Viidatud hoonetest on hagiavalduse esitamise seisuga tootmishoones veel alles kaks maja: xxxx ja xxxx (hooned). Lepingu punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt toimus nimetatud hoonete tagatisomandamine mõlemast võlatunnistusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Lepingu punkti 5.4 kohaselt läks hoonete omandiõigus kostjalt I hagejale üle 28.04.2023. Lepingu punktis 5.5 lepiti kokku, et hoonete otsene valdus jääb kostjale I ning hageja jääb vallasasjade kaudseks valdajaks. Lepingu punkti 5.6 kohaselt on kostja I pärast hageja poolset teavitust lepingu rikkumisest kohustatud viivitamatult andma hagejale üle tootmishoone ligipääsuks vajalikud võtmed ja andmed. Lepingu punkti 5.10 kohaselt pärast kostja I lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumist on hagejal õigus hoonete omandiõigust piiramatult teostada (sh võtta asjad enda otsesse valdusesse, asjad võõrandada või koormata). d) 20.10.2023 esitas hageja kostjale I nõudekirja hoonete valduse üleandmiseks. Samal päeval vastas kostja I esindaja e-kirja teel, et tema jaoks on olukord arusaamatu. Seega kostja I hagejale nõutud hoonete valdust üle ei andnud. e) 20.10.2023 sai hageja teada ka kostja I üürileandja kavatsusest teostada üürileandja pandiõigust. Samal päeval helistas hageja lepinguline esindaja üürileandja esindajale ning suhtles esindajaga üürileandja edasise tegevuse osas, mh selgitades üürileandja esindajale ka hoonete omandiõigusega seotud küsimusi. 21.10.2023 saatis hageja esindaja üürileandja esindajale ka e-kirja igaks juhuks, et kirjalikult samuti ära märkida,
4 (7)
2-23-15023 et hooned kuuluvad hagejale ning üürileandja ei saa nende hoonete suhtes pandiõigust teostada. f) 23.10.2023 sai hageja teada, et üürileandja on siiski pandiõigust teostanud ning vahetanud ära kostja I tootmishoone lukud ning sellega seoses võtnud enda valdusesse ka hagejale kuuluvad hooned. Hagejale ei ole teada, kas kostjal I on endiselt juurdepääs tootmishoonele või mitte. g) Hagejale ei ole hagiavalduse esitamise seisuga teada, kas hooned on hetkel kostja I või üürileandja valduses või mõlema kaasvalduses. Hagejale teadaolevalt on tootmishoonele juurdepääs kindlasti hetkel üürileandjal, kuid hageja ei tea seda, kas juurdepääs on ka kostjal I. Seetõttu esitas hageja hagiavalduse mõlema kostja vastu.
3.24.10.2023 kohtumäärusega kohus rahuldas hageja 23.10.2023 esitatud hagi tagamise taotluse kostja I ja esialgse kostja suhtes.
4.27.10.2023 esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks ja hagi tagamise määruse muutmiseks. Täiendavate asjaoludena on hageja välja toonud, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamise ajal oli hagejal informatsioon, et kostja I on sõlminud üürilepingu esialgse kostjaga ruumide üürimiseks. Vastava informatsiooni sai hageja naaberkinnisasjal toimetavalt tehase esindajalt, kuna kostja I ise sellist informatsiooni hagejale ei esitanud. Hagejal, kui üürisuhte osas kolmandal isikul ei olnud võimalik ka ise avalikest andmetest välja uurida, milline ühing on üürileandjaks, kuna piirkonna kinnisasjad kuuluvad erinevatele omavahel seotud äriühingutele. 26.10.2023 edastas aga kostja I esindaja hagejale üürileandja poolt 16.10.2023 esitatud hoiatuse üürilepingu ülesütlemise kohta. Viidatud teatega tutvudes sai hageja teada, et kostja I on sõlminud üürilepingu hoopis kostjaga II ning kostja II on hoopis äriühing, kes on üürileandjana teostanud pandiõigust. Kostja II teavitas kostjat I, et plaanib 20.10.2023 teostada üürileandja pandiõigust. Seega on just kostja II see äriühing, kellel hetkel on hagejale teadaolevate asjaolude kohaselt hagejale kuuluvate ja hagiavalduses ning hagi tagamise taotluses kirjeldatud hoonete valdus.
5.27.10.2023 kohtumäärusega kohus tühistas Harju Maakohtu 24.10.2023. a määrusega määratud hagi tagamise esialgse kostja suhtes ning kohus rahuldas hageja poolt 27.10.2023. a esitatud täiendava hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kohustas kohus kostjat II andma kohtutäiturile hoiule järgnevad hooned: xxxx; xxxx.
6.31.10.2023 esitas kostja II määruskaebuse, paludes tühistada tsiviilasjas 2-23-15023 24.10.2023 ja 27.10.2023 tehtud hagi tagamine; kuni hagi tagamise tühistamise otsustamiseni peatada hagi tagamise kohtumääruste täitmine; kohustada hagejat andma kostja II menetluskulude tagatis summas 5 tuhat eurot; kui kohus hagi tagamist ei tühista, siis kohustada hagejat seoses hagi tagamisega andma kostja üürikulude tasumise tagamiseks tagatis summas 29 tuhat eurot; kui kohus hagi tagamist ei tühista, siis muuta hagi tagamise abinõu ja anda hooned hoiule kostjale II ja kohustada hagejat hüvitama hoiukulud kostjale II summas 13 tuhat eurot kuus.
7.Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ja esitasid 03.11.2023 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuigi pooled on enne hagi menetlusse võtmist otsustanud asja lahendada kokkuleppel ja paluvad kohtul kinnitada kompromissi ja sellega menetlus lõpetada, tuleb kohtul otsustada avalduse menetlusse võtmine selleks, et saaks menetluse lõpetada kompromissiga. Kuivõrd hageja selgitas, et ei soovi esialgse kostja suhtes hagi siiski esitada ja avaldas seda soovi enne hagi menetlusse võtmist, keeldub kohus hagi esialgse kostja suhtes menetlusse võtmast (TsMS
5 (7)
2-23-15023 § 371 lg 2 p 1). Ülejäänud kostjate osas võtab kohus seega esmalt hagi menetlusse, kuid ei küsi kostjatelt vastust ega tee muid menetlustoiminguid, kuna pooled on saavatanud kompromissi ja soovivad menetluse lõpetamist.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
10.TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §‐s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
11.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.
12.TsMS § 386 lg 4 ja TsMS §| 445 lg 2 alusel tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kuna asjas menetlus lõpetatakse kompromissi sõlmimise tõttu ja pooled on taotlenud abinõude tühistamist. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus asjas kohaldatud hagi tagamise, kuid kohus ei tühista hagi tagamise määruseid. Oluline on õiguslikult eristada, kas tühistatakse abinõusid (TsMS § 384) või määrust (üksnes määruskaebuse alusel võimalik). Kuivõrd pooled on avaldanud soovi hagi tagamine tühistada kompromissi tõttu, ei menetle kohus kostja II 31.10.2023. a määruskaebust ega selles menetlusdokumendis esitatud teisi taotlusi.
13.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse seda ka määrusele. Kohus rahuldab poolte taotluse ning määrab, et avalikustamisel asendatakse isikute nimed initsiaalidega ega avalikustata isikute registri- ja isikukoode ega aadresse.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja taotluse kohaselt on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 1540 eurot ning hageja palub kohtul tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 770 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud 23.10.2023. a riigilõivu summas 1470 eurot, millest 1400 eurot hagiavalduse esitamise ja 70 eurot hagi tagamise taotluse eest. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 27.10.2023. a täiendava hagi tagamise taotluse eest 70 eurot. Kohus selgitab, et on lahendanud mõlemad hageja hagi tagamise taotlused ning vastavas ulatuses riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuivõrd menetluslikud taotlused on lahendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv summas 700 eurot (pool hagi eest tasutust) tagastamisele kontole, millele hageja soovis tagastamist.
15.Arvestades, et pooled on sõlminud kompromissi ja palunud tagastada hagejale ka tasutud hagi tagamise tagatis summas 4000 eurot, tuleb see taotlus rahuldada (TsMS § 195 lg 1).
6 (7)
2-23-15023
16.Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest, mis on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.