nende Võlgnik XX (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) Võlausaldaja I BIGBANK AS (registrikood 10183757) Võlausaldaja II kohtutäitur Hille Kudu Võlausaldaja III Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), esindaja Irina Metsler-Verner Võlausaldaja IV Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Võlausaldaja V kohtutäitur Risto Sepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada XXi kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada XX kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.09.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Vabastada XX usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade XXi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Menetluskulud jätta XXi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 29.09.2014 kohtumäärusega kuulutas kohus välja XXi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 15.05.2015 kohtumäärusega lõpetati XXi (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatati XXi suhtes
võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohutusi.
2.09.06.2017 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne (võlgnikule edastati ka usaldusisiku aruande blankett).
3.18.06.2017 esitas võlgnik vabas vormis aruande.
4.18.03.2019 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne (võlgnikule edastati ka usaldusisiku aruande blankett).
5.08.04.2019 esitas võlgnik vabas vormis aruande.
6.28.12.2020 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne ja palus esitada võlgniku allkirjastatud taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
7.05.01.2021 esitas võlgnik kohtule e-kirja ja konto väljavõtted (perioodil 01.04.201531.12.2020).
8.13.01.2021 kohtunõudes selgitas kohus veelkord, et usaldusisiku kohustuste täitmiseks tuleb kohtule esitada aruanne ning märkis, et aruande vorm on lisatud kirjale. Kohus selgitas, et aruandele tuleb lisada kõigi võlgniku kontode väljavõtted aruandeperioodi kohta; tõendid töökoha/töökohtade kohta või kandideerimiste kohta. Kohus palus esitada järgmised dokumendid: usaldusisiku aruanne perioodil 15.05.2015-15.05.2016; usaldusisiku aruanne perioodil 16.05.2016-16.05.2017; usaldusisiku aruanne perioodil 17.05.2017-17.05.2018; usaldusisiku aruanne perioodil 18.05.2018-15.05.2019; usaldusisiku aruanne perioodil 16.05.2019-15.05.2020. Lisaks palus kohus XXil esitada kohtule võlgniku allkirjastatud taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
9.20.10.2022 edastas kohus korduva kohtunõude võlgnikule, kus kohus kordas 13.01.2021 kohtunõudes väljendatut.
11.21.11.2022 tuletas kohus võlgnikule e-kirja teel meelde, et võlgnikul on esitamata usaldusisiku aruanne, pangakontode väljavõtted ja andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
12.04.01.2023 kohtunõudes võlausaldajatele märkis kohus, et kohus on käesolevas menetluses korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu, et võlgnikul tuleb esitada kohtule usaldusisiku aruandeid. Vastavaid aruandeid kohtule esitatud ei ole. Kohus märkis ka, et juhtis võlgniku tähelepanu, et kui võlgnik soovib tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, tuleb kohtule selleks esitada võlgniku poolt allkirjastatud taotlus ning, et vastavasisulist taotlust kohtule samuti esitatud ei ole. Kohus palus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas ja välja tuua ka nõude jääk.
13.05.01.2023 vastuses kohtule teatab kohtutäitur Hille Kudu, et võlgnik ei ole nõuet tasunud ning nõude jääk on endiselt 52,94 eurot. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole esitanud aruandeid ega selgitanud, miks tal ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine. Kohtutäituri hinnangul nähtub võlgniku tegevusest soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole põhjendatud kohustustest vabastamine.
14.19.01.2023 vastuses kohtule teatab võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ kohtule, et menetluse käigus ei ole võlausaldajale midagi laekunud. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et võlausaldaja saaks hinnata võlgniku majandusliku seisu. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
15.06.10.2023 ärakuulamisel taotles võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Vastusena kohtu küsimusele, mis haridus ja varasem töökogemus võlgnikul on ning kui suur oli võlgniku varasem sissetulek enne pankrotimenetluse algust, selgitas võlgnik, et tal on põhiharidus, töötas ehitusel. Sissetulek oli 700-800 eurot. Võlgnik selgitas, et on kohustustest vabastamise menetluse ajal otsinud tasuvamat tööd. On otsinud tasuvamat tööd mikrobussijuhina, sest palk on seal korralikum, kui XXX AS-is. Võlgniku selgituste kohaselt võetakse tööle odavamat tööjõudu. Eestisse on sisse tulnud palju sõjapõgenikke, kes töötavad 2 (4)
odavamalt. Igale CV saatmisele on võlgnik saanud vastuse, et ei ole osutunud valituks. Oli Töötukassas arvel enne XXX AS-is töötamist. Palus Töötukassal anda talle kursuseid, millest keelduti. Ta ei saanud Töötukassa kaudu juhtimisõiguse kursustel osaleda. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele mitte midagi maksnud. Peres on tema ja 2 last. Lapsed on 9-aastane ja 13-aastane. Lapsetoetust saab ema. Lapsed elavad 1⁄2 kuud tema juures ja 1⁄2 kuud ema juures. Võlgnik elab munitsipaalkorteris. Iga kuu tasub üüri ja kommunaalmakseid keskmiselt kokku 250 eurot kuus. Kaabeltelevisioon ja internet 35 eurot kuus. Lastel on kaks huviringi, see maksab 102 eurot. Söök on umbes 150 eurot. Viimati tasus laste riiete eest umbes 300 eurot. Laste kulu on keskmiselt 300 eurot kuus. Laste huviringid on eraldi 102 eurot. Kohtu küsimusele, kas võlgnikul ei olnud võimalust kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele mitte midagi maksta, vastas võlgnik, et tal ei ole olnud võimalust võlausaldajatele mitte midagi maksta. Võlgnik kinnitas, et on e-postile saadetud kohtunõuded ja usaldusisiku aruande blanketid kätte saanud. Esitas vastuse nendes asjades, mis ta sain. Kohtumääruse põhjendused
16.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
17.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
18.Võlausaldajatele on antud võimalus esitada oma seisukohad kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud 06.10.2023 ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad, kes ärakuulamisele ei ilmunud.
19.Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Kohus on võlgnikule edastanud korduvaid kohtunõudeid (09.06.2017, 18.03.2019, 28.12.2020, 13.01.2021, 20.10.2022, 21.11.2022), kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata esitanud kohtule nõuetekohaseid aruandeid ja teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute 3 (4)
ja vara kohta. Võlgnik on 06.10.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitanud, et on talle edastatud kohtunõuded ja usaldusisiku aruannete blanketid kätte saanud ning märkis, et esitas vastuse nendes asjades, milles ta sai. Võlgnik ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, mis takistasid võlgnikul nõuetekohaste aruannete esitamist. Kohus on siiski seisukohal, et üksnes teabe andmise kohustuse rikkumine ei anna käesoleval juhul alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teabe andmise kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus leiab, et kuigi võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust, mis võimaldaks tal võlausaldajatele väljamakseid teha, siis arvestades, et võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et võlgnikul on põhiharidus, tema töötasu oli enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist 700-800 eurot ning 11.11.2023 kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt on tema sissetulek AS-is XXX kuni 1 027,13 eurot, ei ole alust arvata, et tal oleks õnnestunud tulutoovamat tegevust leida. Seega ei anna ka selle kohustuse rikkumine alust asuda seisukohale, et võlgnik oleks tulutoovama tegevuse otsimata jätmisega võlausaldajate huve kahjustanud.
20.PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.
23.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
24.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.