I. A. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik I. A. (pankrotis, isikukood xxxx) Võlausaldaja I kohtutäitur K. P. Võlausaldaja II kohtutäitur R. S. Võlausaldaja III Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja M. T.
RESOLUTSIOON
Rahuldada I. A. taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada I. A.i kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada I. A. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 30.06.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada I. A. usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade I. A. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jätta I. A. kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 30.06.2014 määrusega kuulutati välja I. A.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. Harju Maakohtu 19.03.2015 määrusega lõpetati I. A.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati I. A.it ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.28.10.2020 kohtumäärusega pikendati võlgniku I. A.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.03.2022.
3.I. A. esitas 28.10.2020 määrusele 05.11.2020 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis I. A.i (pankrotis) 05.11.2020 määruskaebuse Harju Maakohtu 28.10.2020 määruse peale läbi vaatamata.
4.12.05.2022 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama aruanne oma kohustuste täitmise kohta kohustustest vabastamise menetluses perioodil 01.01.2020 kuni 19.03.2022 ja märkis, et aruande esitamiseks tuleb kasutada kohtunõudele lisatud vormi.
5.25.05.2022 esitas võlgnik kohtule aruande, mille kohaselt viibib võlgnik vanglas. Tööd ei ole. Sissetuleku allikas ülekanded. Makseid võlausaldajatele on teinud järgnevalt: Riigi tugiteenuste keskus 05.02.2020 summas 108,31 eurot; Riigi tugiteenuste keskus 02.06.2021 summas 72,03 eurot; kohtutäitur R. S. 02.06.2021 summas 30,13 eurot; Riigi tugiteenuste keskus 21.02.2022 summas 57,50 eurot.
6.04.01.2023 kohtunõudes osundas kohus, et Harju Maakohtu 28.10.2020 kohtumäärusega määrati pikendada I. A.i kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.03.2022 ja kuna nimetatud tähtaeg on möödunud, tuleb kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi vaadata. Kohus kohustas võlausaldajaid esitama seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas.
7.Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (varem Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) toob oma vastuses kohtunõudele välja, et pankroti väljakuulutamise kuupäeva, s.o 30.06.2014, seisuga oli võlgniku nõue Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) summas 7194,03 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil, alates 19.03.2015 kuni käesoleva ajani, on nõude katteks laekunud 445,62 eurot ning 18.01.2023 seisuga on nõude jääk 6748,41 eurot. Pärast pankrotimenetluse lõppemist on võlgnikul tekkinud täiendavad võlgnevused Eesti Vabariigi ees (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku summas 1788,20 eurot (menetluskulude hüvitised kriminaalasjades nr 1-15-1007 ja 1-14-10855). Maksu ja Tolliamet leiab, et kuigi I. A. on osaliselt oma võlgnevusi tasunud (6,2%), on kokkuvõttes isik oma tegevusega hoopis suurendanud kohustusi võlausaldaja ees. Seega tuleks I. A.i kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja isik kohustustest vabastamata jätta.
8.06.10.2023 ärakuulamisel vastusena kohtu küsimusele, mis ülekannetega on 25.05.2022 aruandes märkinud ülekannete näol summas 657,32 eurot tegu, selgitas võlgnik, et õde tegi talle ülekandeid, et ta saaks endale poest midagi osta, nt teed. I. A.i sõnul tegi ta vanglas tööd, mille eest sai 61 senti tunnis. Tööd tegi vanglas iga päev 1 tund, koristas põrandaid. Kohus uuris ärakuulamisel võlgnikult, millest on võlausaldajatele väljamaksete tegemisel lähtutud ja miks on võlausaldajaid ebavõrdselt koheldud? Võlgnik selgitas, et tasus mõningatele nendest, sest tal olid väiksed summad. Ta ei teadnud, et peab tasuma võlgnevusi tagasi vastavalt jaotusettepanekule. Ta maksis neid võlgnevusi, mis olid väiksemates summades. Kohtumääruse põhjendused
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
10.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda 2 (4)
otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
11.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
12.Kohus on käesolevas asjas 28.10.2020 kohtumäärusega pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.03.2022. Kuna nimetatud tähtaeg on möödunud tuleb kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi vaadata.
13.04.01.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leiab, et kuigi I. A. on osaliselt oma võlgnevusi tasunud (6,2%), on kokkuvõttes isik oma tegevusega hoopis suurendanud kohustusi võlausaldaja ees. Seega tuleks I. A.i kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja isik kohustustest vabastamata jätta. Teised võlausaldajad kohtule seisukohta esitanud ei ole. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
14.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Käesoleval juhul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, kuid vaatamata sellele, et tema sissetuleku teenimise võimalused on olnud piiratud ning sissetulekud marginaalsed on võlgnik leidnud võimaluse teha võlausaldajatele väljamakseid ning näidanud sellega üles tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on viibinud kinnipidamisasutuses, kus sissetulekud on marginaalsed, kuid võlgnik on siiski võlausaldajate ees oma kohustusi täitnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Samas möönab kohus, et võlausaldajate nõudeid ei ole arvestatavas ulatuses rahuldatud. Võlgnik on kohelnud võlausaldajaid ka ebavõrdselt, sest makseid ei ole tehtud kõigile võlausaldajatele, kuid kohtul ei ole alust kahelda võlgniku selgitustes, mille kohaselt ei teadnud võlgnik, et väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotusettepanekule.
15.Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohtuasjas nr 3-2-1-19-16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. 3 (4)
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.
18.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.