Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-18-3277
Tsiviilasi
X pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. septembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Võlausaldaja Intrum Debt Finance AG (välisriigi registrikood CH-100.023.266), esindajad RT ja CM Võlausaldaja Bondora AS (registrikood 11483929), esindaja AT Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja MV Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Võlausaldaja LHV Finance AS (registrikood 12417231), esindajad NR ja LH Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja MK Võlausaldaja Holm Bank AS (registrikood 14080830), esindaja AJ Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340), esindaja KK Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. septembri 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-183277 muutmata, muutes ja täiendades määruse põhjendusi.
2.Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus lõpetas 7. septembri 2020. a määrusega X (võlgnik) pankrotimenetluse, algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Harju Maakohus andis 14. augusti 2023. a kirjaga võlgnikule ja võlausaldajatele teada, et
7.septembril 2023 möödub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolm aastat ning kohtul tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Harju Maakohus määras menetlusosalistele tähtaja seisukoha esitamiseks.
3.Holm Bank AS (endine Koduliising AS) nõustus 15. augustil 2023 esitatud seisukohas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Menetluse kestel on võlgnik tasunud 326,95 eurot ja võlgnevuse jääk on 116,38 eurot. Võlausaldaja ei soovinud enda suulist ärakuulamist.
4.Bondora AS teatas 16. augusti 2023. a seisukohas, et ei ole nõus kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. Võlgniku võlgnevuse jääk on 11 103,41 eurot. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.
5.Intrum Debt Finance AG teatas 18. augusti 2023. a seisukohas, et võlgnik on võlausaldaja nõude täies mahus tasunud. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.
6.AS SEB Pank leidis 22. augusti 2023. a seisukohas, et PankrS § 1933 lg-st 1 tulenevalt lüheneb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kuni 1. juulini 2025. Seega praegusel juhul saab tegemist olla ainult võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega, mille eeldused ei ole täidetud. Võlgnik on 2806,19 euro suurusest võlgnevusest tasunud võlausaldajale 135 eurot. Võlgniku esitatud aruannetes ei ole võlausaldajatele tehtud maksete info korrektne ja võlgnik on ilmselt kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Ka on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.
7.Võlgnik esitas 22. augustil 2023 viimase aruande koos lisadega ning palus ennast kohustustest vabastada. Võlgnik ei soovinud enda suulist ärakuulamist.
8.Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, keda esindab menetluses Maksu- ja Tolliamet) leidis 22. augusti 2023. a seisukohas, et võlgniku tähtaegset kohustustest vabastamist saab otsustada alles 1. juulil 2025. Kuna võlausaldaja nõue on täies ulatuses tasutud, puuduvad võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele. Võlausaldaja ei soovinud enda suulist ärakuulamist. 2 (7)
9.Swedbank AS teatas 23. augusti 2023. a seisukohas, et ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustusest vabastamisega. Võlausaldaja hinnangul on kohus PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt tõlgendanud. Kolme aasta alguseks on 1. juuli 2022. Seega saab kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise
PankrS § 193 lg 1 alusel alles 1. juulil 2025. Praegu saab tegemist olla üksnes võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamisega, kuid selleks on eeldused täitmata. Võlgnik ei ole kohustusi täitnud arvestavas ulatuses, sest võlgnik on nõudest tasunud 6,26%. Võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohus lõpetas 8. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, märkides, et võlausaldajatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
10.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu tuleb võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine otsustada vastavalt PankrS § 1933 lg-le 1. Maakohus viitas kuni
30.juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 2 ning märkis, et kohus ei tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid.
10.2.Maakohus ei nõustunud võlausaldajate PankrS § 1933 lg 1 tõlgendusega. Maakohus selgitas, et kuivõrd käesolevas asjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud
7.septembril 2020, siis lühendatakse menetluse aega kolmele aastale. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 alusel, ei oma asja lahendamisel tähtust, kas isik suutis menetluse käigus võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses tasuda või mitte. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
11.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ning pikendada kohustustest vabastamise menetlus kuni 1. juulini 2025. Määruskaebuse kohaselt on maakohus PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt kohaldanud. Swedbank AS leiab jätkuvalt, et viidatud sätte kohaselt tuleb kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani arvestades kolme aasta algust 1. juulist 2022. Seega oleks maakohus pidanud jätma võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning pikendama kohustusest vabastamise menetlust kuni 1. juulini 2025. Võlgnikku ei ole võimalik vabastada ka PankrS v.r § 175 lg 11 alusel, sest võlgnik on tasunud võlausaldaja nõudest 6,26%, mida ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks.
12.Võlgnik esitas 25. septembril 2023 vastuse määruskaebusele, milles pidas maakohtu tõlgendust PankrS § 1933 lg 1 osas õiguspäraseks.
13.Holm Bank AS nõustus 26. septembri 2023. a seisukohas määruskaebuse põhjendustega.
14.Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõustus 29. septembri 2023. a seisukohas määruskaebuse esitajaga, et maakohus on PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt kohaldanud. Võlausaldaja märkis, et praegusel juhul oleks võimalik kohustustest vabastamine otsustada ainult PankrS v.r § 175 lg 11 alusel. 3 (7)
15.AS SEB Pank toetas 29. septembri 2023. a seisukohas Swedbank AS-i määruskaebust ning nõustus selles toodud põhjendustega.
16.Intrum Debt Finance AG leidis 2. oktoobri 2023. a seisukohas, et määruskaebus on põhjendatud.
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada käesoleva määruse põhjendustega.
19.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on PankrS § 1933 lg 1 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse õiguspäraselt lõpetanud ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastanud. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on PankrS § 1933 lg-t 1 vääralt kohaldanud. Samas leiab kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS v.r § 175 lg 11 alusel ennetähtaegselt vabastada, mistõttu on maakohtu määruse lõppjäreldus õige.
20.Kolleegium märgib, et alates 1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-d 45 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FIMS § 68 lg 1). FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohus võib menetlust ka pikendada, kuid mitte rohkem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta
1.juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Viidatud säte on rakendussäte, milles sätestatakse üleminekureeglid füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse puhuks.
21.Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, tuleb kohtul PankrS § 1933 lg 1 alusel otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Kolleegiumi hinnangul maakohus eksis, kui leidis, et kolme aasta algust tuleb arvutada võlgniku kohustusest vabastamise menetluse alustamisest, s.o 7. september 2020. Seadusandja on viidatud sätte osas selgitanud, et säte on vajalik tagamaks isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood (vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), seletuskiri lk 101). Eelnevast tuleneb seadusandja tahe, mille kohaselt ei tohiks pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist ühegi võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olla pikem kui kolm aastat. Seega nõustub kolleegium määruskaebuse esitajaga, et sättes viidatud kolme aasta alguseks tuleb lugeda 1. juulit 2022, mil jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus. Maakohus ei saanud 4 (7)
22.PankrS v.r § 175 lg 1 näeb üldreeglina ette võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Siiski on kohtul PankrS v.r § 175 lg-st 11 tulenevalt võimalik pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ka enne PankrS v.r § 175 lg-s 1 toodud tähtaega. Kuna praegusel juhul on võlgniku kohustusest vabastamise menetlus kestnud üle kolme aasta (menetlus alustati 7. septembril 2020), andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegse vabastamise kohta (dtl 648). Ringkonnakohtule esitatud seisukohas ei nõustu AS SEB Pank võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamisega, sest võlgnik on võlausaldaja 2806,19 euro suurusest nõudest tasunud 135 eurot, s.o 4,81%, mida ei saa pidada nõude arvestatavas ulatuses tasumiseks (dtl 651). Ka määruskaebuse esitanud Swedbank AS-i hinnangul ei ole kohustusest ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud, kuivõrd võlgnik on võlausaldaja nõudest tasunud vaid 6,26% (dtl 688). LHV Finance AS andis teada, et võlgnik on nõude tasunud 52% ulatuses ning jättis võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada (dtl 672). Teised võlausaldajad ringkonnakohtule seisukohta ei avaldanud. Võlgnik selgitas oma ringkonnakohtule esitatud seisukohas võlausaldajatele maksete tegemist ning menetluse kestel töötamisega seonduvat (dtl 680).
23.Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas eeldused võlgniku kohustusest ennetähtaegseks vabastamiseks PankrS v.r § 175 lg 11 alusel on täidetud. PankrS v.r § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
24.Swedbank AS ja AS SEB Pank tuginevad sellele, et võlgnik ei ole arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid täitnud. Ringkonnakohus märgib, et nõude rahuldamise arvestatava ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda pelgalt ja ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda olenevalt nõuete suurusest. Ilmselgelt saab suuremate nõuete puhul nõuete rahuldamise ulatus olla väiksem. Nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemine tuleb otsustada iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, hinnates asjaolusid kogumis. Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte, võib muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest nõuete rahuldamisele panustanud (vt TrtRnKm 08.05.2023, 2-18-9677, p 14).
25.Kolleegiumi hinnangul nähtub asja materjalidest, et võlgnik on vastavalt oma võimetele võlausaldajatele makseid teinud. Õige on maakohtu sedastatu, et võlgnik on teinud võlausaldajatele makseid ka kuudel, mil arvestades tema sissetulekute liiki ja suurust, ta tulu loovutama ei pidanud. Kuna võlgnikul on neli alaealist last, tuleb arvestada PankS v.r § 173 lgga 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 2, mille kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Samuti on maakohus õigesti viidanud, et TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ei saa pöörata sissenõuet riiklikele peretoetustele ega seadusel põhinevale elatisele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lisaks eeltoodule peab vastavalt PankrS v.r § 173 lg-le 4 võlgnikule jääma 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist. Kirjeldatud olukorras on võlgnik suutnud siiski rahuldada terves ulatuses Intrum Debt Finance AG ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste 5 (7)
Keskuse kaudu) nõuded ning üle poole ulatuses (52%) ka LHV Finance AS-i nõude. Täiendavalt on Holm Bank AS (endine Koduliising AS) maakohtule selgitanud, et võlgnik on menetluse kestel võlausaldajale tasunud 326,95 eurot, mistõttu on tema võla jääk 116,38 eurot. Arvestades eeltoodut on võlgnik ringkonnakohtu hinnangul arvestatava osa oma sissetulekutest panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisesse.
26.Kuna nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asjaolude kogumist, saab kolleegiumi hinnangul praegusel juhul arvestada ka võlgniku tulutoova tegevusega menetluse kestel (PankrS v.r § 173 lg 1). Nii on maakohus vaidlustatud määruses asjakohaselt märkinud, et kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel pidevalt töötanud. Ka ringkonnakohtule esitatud vastuses selgitab võlgnik, et ta töötas vahepeal koguni kolmes töökohas. Seega on võlgnik menetluse kestel näidanud üles tahet, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Eeltoodud asjaolud kogumis võimaldavad ringkonnakohtul asuda seisukohale, et võlgnik on PankS v.r § 175 lg 11 mõttes rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
27.Küll aga ei anna üksnes arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamine PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks alust ning kohtul tuleb hinnata ka muid võlgniku kohustusest vabastamise eeldusi. Nii tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt või mitte. Seejuures on PankrS v.r § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt varem viidatud TrtRnKm 218-9677, p 15; RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12). PankrS v.r § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS v.r §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS v.r § 175 lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
28.Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos või et võlgnik oleks keeldunud vande all teabe andmisest. Vastupidi, maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud piisavalt selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud dokumendid oma sissetulekute kontrollimiseks. Võlgnik on ka ringkonnakohtule esitanud sisuka seisukoha võlausaldajatele maksete tegemise ja tulutoova tegevuse kohta. Ka ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS v.r §s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. Seda ei ole ringkonnakohtule väitnud ka võlausaldajad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi mõningad ebatäpsused võlgniku esitatud aruannetes ei anna alust jätta võlgnik kohustusest vabastamata. Veel nõustub kolleegium maakohtuga selles, et võlgnik ei ole süüliselt kohelnud võlausaldajaid ebavõrselt. Võlgnik on nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule selgitanud, et ta tegi ekslikult osadele võlausaldajatele suuremas summas makseid kui teistele. Kolleegiumi hinnangul on usutav, et võlgnik ei teinud seda süüliselt.
29.Kolleegiumi hinnangul tuleb arvestada, et võlgnik täitis ise usaldusisiku kohustusi. Ka Riigikohus on varasemalt selgitanud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest 6 (7)
vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 27). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus viidanud võlgniku üldistele kohustustele kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses (dtl 163) ning kord aastas saadetud kirjas, millega palus esitada kohtule usaldusisiku aruanne (dtl-d 186 ja 276). Alles 6. detsembri 2022. a kirjas on maakohus võlgnikule selgitanud, kuidas tuleb võlausaldajatele kinnitatud jaotusettepanekute alusel makseid teha ning edastanud abistava Exceli tabeli (dtl-d 429–438). Võlgnik on ringkonnakohtule avaldanud, et maakohtu saadetud Exceli tabel oli talle suureks abiks ning tal on kahju, et kohus seda varem talle ei saatnud. Kirjeldatud olukorras ei saa kolleegiumi hinnangul võlgnikule ette heita seda, et ta ei suutnud mõista, ja tegi oma parima arusaama järgi, kuidas võlausaldajatele makseid teha nii, et neid kohelda võrdselt.
30.Kolleegium märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15). Küll aga ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 19). PankrS v.r § 175 lg-ga 11 on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Nii on kohtul viidatud sätte alusel kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte (vt varem viidatud RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12). Kolleegiumi hinnangul on PankrS v.r § 175 lg-s 11 sätestatud eeldused võlgniku kohustustest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Juhtumi asjaolusid arvestades on võlgnik oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutseid kohustustest vabastamise keeldumisalused ei esine.
31.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik (PankrS v.r § 175 lg 6).
32.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Praegune menetlus toimub küll võlgniku huvides, kuid samas jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning teiste menetlusosaliste menetluskulude jätmine võlgniku kanda ei ole põhjendatud. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.