Kohustada N. E. andma nõusolekud ja tegema tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris registriosa nr xxxx II jaos kinnistu asukohaga Xxxx omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna A. K. (isikukood xxxx).
5.Kohustada A. K. andma nõusolekud ja tegema tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris registriosa nr xxxx II jaos kinnistu asukohaga Xxxx omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna A. K. (isikukood xxxx).
6.A. K.l tuleb resolutsiooni punktis 3 nimetatud hüvitis tasuda N. E.le 21 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Pärast selle tähtaja möödumist on N. E.l õigus pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole.
7.Kohustada N. E. andma resolutsiooni punktis 4 märgitud nõusolekud ja tegema tahteavaldused üksnes juhul, kui A. K. on täitnud kohustuse tasuda N. E.le resolutsiooni punktis 3 sätestatud hüvitis 40 000 eurot.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.10.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.N. E. (hageja) esitas 01.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 03.06.2021) A. K. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse kinnisasi aadressil Xxxx. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust. Hageja palus lõpetada kaasomand selliselt, et panna asi avalikule enampakkumisele ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samas oli hageja nõus kinnistu jäämisega kostjale, kui kostja hüvitab hagejale kaasomandi osa kaotuse eest 40 000 eurot, mis on pool kinnistu väärtusest 80 000 eurot. Seoses kostja väitega, et hageja ja A. M. on panustanud kinnistu ostmisesse ja korrastamisse ning et A. M.il on õigus nõuda seltsingu likvideerimise sätete alusel panuse tagastamist, selgitas hageja järgmist. Tõendamata on, et A. M. on panustanud tunduvalt rohkem kui hageja. Hageja ja A. M.i panused tuleb lugeda võrdseks. Osa kostja poolt A. M.i panusena esitletud rahakuludest ei ole seotud vaidlusaluse kinnistuga. Tõendamata on ka see, et A. M. oleks panuse tagastamise nõude kostjale loovutanud. Panuse tagastamise nõue on aegunud.
2.Kostja esitas 16.09.2021 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks alternatiivsel viisil. Kostja palus jätta kinnisasi tema ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale kaotatud kaasomandi osa väärtus. Ühtlasi palus kostja asendada hageja tahteavalduse kohtuotsusega ning tuvastada hageja nõusolek kustutada kinnistusraamatust kinnisasja kohta kehtivad omanikukanded ja kanda kostja kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna. Vastuhagi kohaselt kasutab kostja kinnistut enda ja laste elukohana. Kooliealine laps käib kohalikus koolis ja teine kohalikus lasteaias. Kinnistule on paigutatud palju kostja ja tema ema esivanemate talu pärandist, mis on kostjale erilise emotsionaalse väärtusega. Seega on kostjal põhjendatud huvi, et kinnistu jääks tema ainuomandisse.
Kostja oli nõus maksma hagejale hüvitist kaasomandi mõttelise osa kaotuse eest, kuid hüvitise määramisel tuleks arvestada järgmiseid asjaolusid. Hageja ja kostja ema A. M. alustasid abieluvälist kooselu 2003. a ja see kestis kuni 2017. a juulini. Kooselu ajal omandasid hageja ja A. M. 2005. a kaasomandisse ühise kodu rajamise eesmärgiga vaidlusaluse kinnistu ja kummalegi kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast. A. M. kinkis 29.10.2019 oma mõttelise osa kostjale. A. M. on kandnud kinnistule kulusid seoses maja ehitamisega ja kinnistu korrastamisega. Hageja on küll panustanud ühisesse majapidamisse, kuid tema panused on olnud väiksemahulised. Hageja ja A. M.i panused olid oluliselt erineva mahuga. A. M.il on õigus nõuda tema panuse tagastamist. Nõue ei ole aegunud. Panuse kindlaksmääramiseks tuleb kasutada analoogia korras seltsingu likvideerimise sätteid. A. M. on loovutanud kostjale panuse tagastamise nõude. Kostja soovis tasaarvestada panuse tagastamise nõude hageja nõudega hüvitada kaotatud omandiõiguse väärtus. Kohtu põhjendused
3.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi aadressil Xxxx. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust (I kd, tl 8). Hageja on palunud lõpetada kaasomand pannes asi avalikule enampakkumisele. Kostja on avaldanud soovi lõpetada kaasomand, jättes asi tema omandisse kohustusega maksta hagejale tema osa rahas.
4.Hageja ja kostja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole pooled kokkuleppega välistanud kaasomandi lõpetamise nõudeõigust (AÕS § 76 lg 2). Hageja ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva kinnisasja jagamise viisi suhtes, mistõttu peab kohus otsustama, mis viisil tuleks praegu kaasomand lõpetada (AÕS § 77 lg 2).
5.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11; 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10; 18.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14, p 10; 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12; 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 21).
6.Otsustades hageja ja kostja taotletud kaasomandi lõpetamise viisi üle arvestab kohus järgmiseid asjaolusid:
6.1.Asja materjalide järgi ei kasuta hageja kinnisasja enda elukohana. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu ka see, et hageja oleks kinnistut viimasel ajal regulaarselt külastanud. Seevastu kostja kasutab kinnistut enda ja laste elukohana. Kostja kooliealine laps käib kohalikus koolis ja teine kohalikus lasteaias. Kostja selgitas, et kinnistule on paigutatud palju kostja ja tema ema esivanemate talu pärandist, mis on kostjale erilise emotsionaalse väärtusega. Hageja ei ole kostja eeltoodud väiteid vaidlustanud. Eeltoodust nähtuvalt on kostjal erinevalt hagejast tihedam seos kinnistuga, sest see on tema ja tema laste püsiv elukoht ning kinnistul asuvad kostja jaoks emotsionaalset väärtust omavad esemed. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub hagejal sarnane tihe seos kinnisasjaga.
6.2.Hageja on palunud müüa kinnistu avalikul enamapakkumisel ja asja materjalidest nähtuvalt on hageja huviks saada hüvitis kaotatava kaasomandi osa eest. Menetluse kestel on kostja nõustunud hageja väitega, mis tugineb 13.10.2021 eksperthinnangule (I kd, tl 139–159),
et kinnistu väärtus on 80 000 eurot (kostja 21.11.2022 menetlusdokumendi p 17 (III kd, tl 1–4; 20.09.2023 kohtuistungi protokoll (III kd, tl 101–104). Seega puudub vaidlus, et kinnistu väärtus on 80 000 eurot. Lisaks avaldas kostja, et ta on võimeline maksma hagejale hüvitist 40 000 eurot kaasomandi osa eest (20.09.2023 kohtuistungi protokoll (III kd, tl 101–104). Arvestades asjaolu, et pooled ei vaidle kinnistu väärtuse üle ja kostja on võimeline hüvitama hagejale kaotatava mõttelise osa väärtuse, saavutab hageja ka kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse oma eesmärgi saada õiglane hüvitis enda osa eest.
6.3.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et poolte huvides on lõpetada kaasomand kostja taotletud viisil ehk kinnisasi tuleb jätta kostjale pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas. Selline kaasomandi lõpetamise viis on põhjendatud, sest kostjal on tihedam seos kinnistuga ning hageja saab õiglase hüvitise enda osa eest, mis on kogu menetluse jooksul olnud tema eesmärgiks. Hageja ise möönis 20.09.2023 istungil, et kinnistu jätmine kostjale on mõttekas (III kd, tl 101–104). Seega jätab kohus rahuldamata hageja hagi lõpetada kaasomand pannes kinnisasi avalikule enampakkumisele. Kohus rahuldab kostja vastuhagi lõpetada kaasomand andes kinnistu kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas.
7.Pooled on asunud vaidlema kostjalt hagejale kaasomandi osa kaotamise eest makstava hüvitise suuruse üle. Kostja on avaldanud, et hüvitise määramisel tuleks arvestada järgmiseid asjaolusid: hageja ja A. M. omandasid abieluvälise kooselu ajal kinnistu kaasomandisse eesmärgiga rajada sinna ühine kodu; hageja ja A. M. on panustanud kinnisasjasse rahaliselt ja oma tööga; A. M.il on õigus nõuda tema panuse tagastamist, kohaldades analoogia korras seltsingu likvideerimise sätteid; A. M. kinkis 23.10.2019 kostjale enda 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast ja samaaegselt loovutas A. M. kostjale panuse tagastamise nõude; kostja on tasaarvestanud hageja nõude maksta hüvitist kaotatava kaasomandi osa eest nõudega tagastada panus. Hageja on vaidlustanud kostja väiteid, et A. M.il on õigus nõuda panuse tagamist ning et vastav nõue oleks kostjale kehtivalt loovutatud.
8.Puudub vaidlus, et hageja ja A. M. ei sõlminud seltsingulepingut kinnisasja omandamiseks ja sellele panuste tegemiseks (menetluse alguses väitis kostja, et hageja ja A. M. sõlmisid seltsingulepingu, kuid 26.09.2022 istungil ta tunnistas, et lepingut ei sõlmitud (II kd, tl 176–181).
9.Eelkõige peab kohus tuvastama, kas hageja ja A. M.i suhetes saab kinnisasjasse tehtud investeeringute osas kohaldada analoogia korras seltsingu likvideerimise sätteid.
10.Pooled ei vaidle, et hageja ja A. M.i abieluväline kooselu algas 2002. a ja kestis kuni 2017. a juulini. Puudub vaidlus ka selles, et hageja ja A. M. soovisid osta kinnistu eesmärgiga ehitada sinna ühine kodu. Selleks omandasid nad 18.05.2006 müügilepinguga kaasomandisse vaidlusaluse kinnisasja (I kd, tl 4–7, tl 72–75, tl 179–182; müügilepingus on vaidlusalune kinnistu tähistatud kui Xxxx kinnistu). Hageja ja A. M.ile kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja A. M. tegid kooselu jooksul kinnistule maja ehitamiseks ja kinnisasja korrastamiseks rahalisi panuseid ning nad tegid kinnistul ehitus- ja korrastustöid.
11.Kohtupraktikas selgitatakse, et seltsingu likvideerimise sätteid saab osaliselt analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: − mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (võlaõigusseaduse (VÕS) § 581 mõttes);
− pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise (Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19; 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22; p 16; 18.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 16).
12.Esmalt käsitleb kohus, kas täidetud on esimene seltsingusätete analoogia korras kohaldamise eeldus, mille järgi peavad mõlemad pooled olema eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke (rahaliselt hinnatavaid) panuseid.
13.Kostja selgitas, et A. M. tegi kinnistusse rahalise panuse vähemalt 74 620,89 eurot. Samas oli kostja valmis leppima üksnes A. M.i talu müügist saadud raha 36 479,20 eurot, mis kulus kostja väitel vaidlusaluse kinnisasja ostmisele ja maja ehitamisele, tagastamisega. Kohus leiab, et seltsingusätete kohaldamine eeldab A. M.i panuse hindamist tervikuna (st vähemalt 74 620,89 eurot, nagu väidab kostja). Õige ei ole siduda sätete rakendamist kostja poolt välja toodud väiksema summaga (st 36 479,20 eurot), mille ulatuses soovib ta tasaarvestada hageja hüvitise tasumise nõude A. M.i nõudega tagastada panus.
14.Järgnevalt hindab kohus kinnistusse tehtud panuseid, alustades A. M.i panusest.
15.A. M. ja vaidlusaluse kinnisasja endine omanik L. V. leppisid 14.08.2005 kokku, et viimane müüb kinnistu 217 000 krooni (13 868,83 eurot) eest. Seda kinnitab kohtule esitatud kirjalik kokkulepe (II kd, tl 32). Vastava kokkuleppe olemasolu kinnitas ka L. V. andes 20.09.2023 istungil ütlusi (III kd, tl 101–104). Hageja ja A. M. ostsid 18.05.2006 lepinguga L. V.lt kaasomandisse vaidlusaluse kinnisasja (I kd, tl 4–7, tl 72–75, tl 179–182). A. M. ja L. V. poolt 20.09.2023 istungil antud ütlused tõendavad, et A. M. oli ainuisikuliselt maksnud L. V.le 217 000 krooni (13 868,83 eurot) vaidlusaluse kinnistu eest; et raha oli makstud enne 18.05.2006 müügilepingu notaris vormistamist (III kd, tl 101–104). Seega on tõendatud, et A. M. maksis vaidlusaluse kinnistu eest 217 000 krooni (13 868,83 eurot).
16.Kostja selgitas, et A. M. panustas kinnistusse kandes ehituskulusid sularahas 14 691,01 eurot (2005. a–2009. a summas 14 040,82 eurot ja 2010–2017. a sumas 650,19 eurot) ja tehes makseid pangakontolt 45 948,29 eurot (2005. a–2009. a summas 15 689,49 eurot ja 2010. a–2017. a summas 30 258,80 eurot). Seega on A. M. kandnud kostja väitel ehituskulusid kokku 60 639,30 eurot (14 691,01 eurot + 45 948,29 eurot).
16.1.Hageja vaidlustas osaliselt A. M.i kulutusi väites, et osa kuludest ei ole seotud vaidlusaluse kinnistuga ja et osa rahast, mida kostja on väitnud A. M.i poolt tasutuks, on tegelikult hageja poolt kantud kulu. Samas on kostja tunnistanud, et perioodil 09.01.2005–20.09.2009 maksis A. M. kinnistul majaehituses kasutatud ehitusmaterjalide eest 16 984,61 eurot (hageja 05.12.2022 menetlusdokumendi p III (III kd, tl 81–85) ning et perioodil 2005. a–2009. a ostis A. M. ehitusmaterjale kokku 42 758 euro eest (mainitud summas sisaldub eelnevalt välja toodud 16 984,61 eurot; hageja 05.12.2022 menetlusdokumendi p IV (III kd, tl 81–85). Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud A. M.i kulutusi ehitusmaterjalidele kokku 42 758 eurot, tuleb mainitud summa lugeda A. M.i panuseks.
16.2.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et A. M. oleks kulutanud ehitusmaterjalidele rohkem kui 42 758 eurot. Kostja on esitanud A. M.i ehituspäeviku (II kd, tl 54–79), A. M.i 2009.a –2007. a kontoväljavõtted (III kd, tl 6–66) ning erinevad arved (III kd, tl 67–79), kuid nende dokumentide alusel ei saa väita, et A. M.i panus olnuks suurem kui 42 758 eurot. Päevikus ja kontoväljavõtetel
esitatud väljaminekud ei ole seostatavad vaidlusaluse kinnistuga. Esitatud arved ei tõenda, et kõikidel arvetel väljatoodud tööd ja materjalid oleksid tehtud või kasutatud vaidlusalusel kinnisasjal.
16.3.Kostja selgitas, et A. M. võõrandas 12.01.2006 enda kinnisasja asukohaga Xxxx 675 000 krooni (43 140,36 euro) eest (I kd, tl 174–178). A. M. avaldas 20.09.2023 istungil, et tema kulutas vaidlusalusele kinnistule oma kinnisvara võõrandamisest saadud kõik raha 675 000 krooni (43 140,36 euro): A. M. maksis kinnisasja eest 217 000 krooni (13 868,83 eurot) ja ülejäänud osa kulus tal ehitustegevuse finantseerimisele (III kd, tl 101–104). Kohus leiab, et eeltoodud A. M.i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need on vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Hageja selgitas 16.10.2023 menetlusdokumendis, et raha A. M.ile kuulunud Xxxx külas asunud kinnisvara võõrandamist laekus A. M.i pangakontole kolmes osas 21.11.2005 (20 000 krooni), 13.01.2006 (175 000 krooni) ja 16.01.2006 (480 000 krooni). 18.01.2006 tagastas A. M. sellest 100 000 krooni hagejale ja 18.01.2006 on A. M. 500 000 krooni kandnud oma deposiitkontole. 08.02.2006 tasus A. M. oma auto eest OÜ-le D kokku 50 000 krooni. 18.07.2005 laekus deposiidilt tagasi 500 000 krooni. 25.07.2006 maksis A. M. tagasi laenu kogusummas 311 582,67 krooni. 01.08.2006 saatis A. M. oma pojale 25 000 krooni. A. M.i pangakonto seis seisuga 31.12.2006 oli 53 000 krooni (hageja 16.12.2023 menetlusdokumendi p III (III kd, tl 112–114). Hageja väited riimuvad kohtule esitatud A. M.i pangakonto väljavõttega (II kd, tl 33–44). Seega ei ole tõendatud, et A. M. oleks panustanud vaidlusalusesse kinnistusse kõik 675 000 krooni (43 140,36 euro).
16.4.Kostja tõi A. M.i panusena välja kinnistu omandamisel tasutud riigilõivu ja notaritasu kokku 112,76 eurot. Hageja ei ole kostja väidet mainitud kulude kandmise kohta vaidlustanud ja kohus loeb A. M.i panuseks 112,76 eurot.
16.5.Eeltoodust nähtuvalt on A. M. teinud kinnistu omandamiseks ja parendamiseks panuse kokku 56 739,59 eurot (13 868,83 eurot + 42 758 eurot + 112,76 eurot).
17.Järgnevalt hindab kohus hageja panust vaidlusalusesse kinnistusse.
18.Hageja on väitnud, et tema ja A. M.i panused kinnistusse olid ja neid tuleb lugeda võrdseks. Samas tõi hageja välja, et tema panustas vähemalt 46 692,94 eurot, mis kulus tal ehituskuludele ja -materjalidele (hageja 24.01.2022 menetlusdokumendi p V (II kd, tl 97-98). Täiendavalt selgitas hageja, et tema panuseks tuleb lugeda tema poolt tehtud ehitustööd (hageja 05.12.2022 menetlusdokumendi p V (III kd, tl 81–85).
19.Kostja on menetluses tunnistanud, et hageja panustas kinnistusse 11 026,08 eurot (kostja 21.11.2022 menetlusdokumendi p 9 (III kd, tl 1–4), kostja 09.01.2023 menetlusdokumendi p 4 (III kd, tl 95–98). Seega puudub vaidlus, et hageja panus oli vähemalt 11 026,08 eurot. Kostja vaidlustas hageja väite kulutuste tegemisest suuremas summas kui 11 026,08 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta on panustanud kinnistusse vähemalt 46 692,94 eurot. Hageja poolt esitatud tema pangakontode väljavõtted (II kd, tl 100–163) ning kulutuste ja arvete tabelid (II kd, 164–170; III kd, tl 93-94) ei tõenda kulude kandmist hageja väljatoodud summas. Nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada, et kõik hageja väidetud väljaminekud oleksid seotud vaidlusaluse kinnistuga. Kostja on põhjendatult seadnud kahtluse alla hageja väite viimase kontode väljavõtetes esitatud kulude seose kohta kinnisasjaga, sest osa hageja kuludest oli kantud Saaremaa ehituspoodides, mistõttu on ebatõenäoline, et ostetud materjalid olid kasutatud vaidlusalusel kinnistul. Hageja ei ole tõendanud Saaremaal ostetud ehitusmaterjalide kasutamist vaidlusalusel kinnisasjal. Hageja väitis, et tema panustas oma korteri võõrandamisest saadud 11 500 eurot kinnistusse. Hageja ei ole enda väidet tõendanud.
Hageja esitatud korteri 11.09.2013 müügileping (III kd, tl 87–90) ei tõenda raha panustamist kinnistusse.
21.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kinnistul asub maja ja muud ehitised (nt 13.10.2021 eksperthinnangus sisalduvad fotod (I kd, tl 139–163). Seega on usutav hageja väide, et osa või isegi enamuse ehitustöödest teostas hageja. Hageja tehtud ehitustööd võivad olla hinnatavad panusena kinnisasja parendamisse. Ehitustööd on ka rahaliselt mõõdetavad, sest võimalik on tuvastada, kui palju oleksid maksnud hageja teostatud tööd, kui hageja ja/või A. M. oleksid neid kolmandalt isikult tellinud. Hageja ei ole aga esitanud tõendeid tema tehtud ehitustööde rahalise väärtuse kohta. Seetõttu ei ole võimalik hinnata tema ehitustööde kui panuse rahalist väärtust ja praegu ei saa hageja tehtud tööde kui rahaliselt hinnatava panusega arvestada.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja panuseks vaidlusalusesse kinnistusse tuleb lugeda 11 026,08 eurot.
23.Kohus on tuvastanud, et hageja panustas kinnistusse 11 026,08 eurot ja A. M. panustas 56 739,59 eurot. Seega ei saa hageja ja A. M.i panuseid kinnistu omandamisse ja parendamisse lugeda võrreldavaks. A. M.i investeeritud summa ületab kordades hageja panustatud summat. Eeltoodud põhjusel ei ole täidetud esimene eeldus selleks, et kohaldada analoogia korras hageja ja A. M.i suhetele vaidlusaluse kinnisasja osas seltsingu likvideerimise sätteid. Kuivõrd esimene eeldus ei ole täidetud, pole vaja käsitleda seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise teist eeldust. Samuti ei ole vaja hinnata, kas A. M. on kehtivalt loovutanud kostjale panuse tagastamise nõude ning kas vastav nõue on aegunud.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu, mida kostja võinuks tasaarvestada hageja nõudega maksta hüvitist mõttelisa osa omandi kaotuse eest. Kostja 21.11.2022 tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu (kostja 21.11.2022 menetlusdokumendi p-d 1 ja 10 (III kd, tl 1–4).
25.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusaluse kinnistu väärtus on 80 000 eurot. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Kinnistu jääb kostjale, mistõttu peab ta maksma hagejale hüvitist 40 000 eurot 1⁄2 suuruse mõttelise osa kaotuse eest. Nimetatud summa on õiglane ja kajastab eseme väärtust (TsÜS § 65). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 000 eurot.
26.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Kohus kohustab hagejat ja kostjat andma nõusoleku vaidlusaluse kinnisasja registriosa teise jao kehtiva omanikukande kustutamiseks ja kostja kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses).
27.Kaasomandi lõpetamise nõude lahutamatuks osaks on kaasomandi jagamisega seotud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamine ja selliste tahteavalduste asendamine kohtuotsusega. Kui kohtuotsusega asendataks praegu vaid hageja tahteavaldused, siis ei oleks kaasomandi jagamise kohta tehtud lahendi täitmine võimalik, kui kostja keelduks vajalikeks kanneteks nõusolekut andmast. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande muutmiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle õigust kanne kahjustaks. Sama paragrahvi teise lõike p 2 kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel selliseks isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tähendust
sellel, et pooled ei ole menetluses otseselt nõudnud kostja tahteavalduse asendamist kohtu kohaldatud jagamisviisi korral. Kostja tahteavalduse asendamine tagab lahendi täidetavuse.
28.Kostja on palunud määrata tähtaeg hagejale hüvitise tasumiseks kaotatava kaasomandi osa eest. Kostja avaldas, et hüvitise tasumise aeg peaks olema vähemalt kolm nädalat. Hageja oli seisukohal, et tähtaeg võiks olla viis päeva (vt 20.09.2023 kohtuistungi protokoll (III kd, tl 101– 104). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitise (40 000 eurot) tasumise osas määrab kohus kostja taotlusel otsuse täitmise korra (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1) selliselt, et kostjal tuleb maksta hagejale hüvitis 21 päeva (kolm nädalat) jooksul alates otsuse jõustumisest. Pärast selle tähtaja möödumist on hagejal õigus pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Arvestades asjaolu, et hüvitise summa on suur on kolm nädalat mõistlik aeg raha tasumiseks.
29.Hageja on palunud siduda tema kohustamise tahteavalduse andmiseks hüvitise tasumisega kostja poolt. Kostja nõustus hageja taotlusega (vt 20.09.2023 kohtuistungi protokoll (III kd, tl 101– 104). Kohus määrab otsuse täitmise korra hageja nõusoleku ja tahteavalduse andmise osas selliselt, et hageja on kohustatud andma nõusolekud ja tahteavaldused üksnes juhul, kui kostja on täitnud kohustuse tasuda hagejale hüvitis 40 000 eurot.
30.Kohtupraktikas märgitakse, et kui kaasomanikud esitavad hagid kaasomandi lõpetamiseks ja kohus rahuldab ühe kaasomaniku hagi, tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10, p 14). Praegusel juhul on hageja ja kostja taotlenud kaasomandi lõpetamist. Kohus rahuldab kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletust alternatiivsel viisil. Kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanta, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.