ÕHUPALL OÜ hagi X vastu 48 826,70 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
52 732,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ÕHUPALL OÜ (registrikood 14141709), lepingulised esindajad advokaadid Mari Agarmaa ja Elina Mizerova Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Triin Väljaots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata ÕHUPALL OÜ hagi X vastu 48 826,70 euro ja viivise nõudes.
3.Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ÕHUPALL OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-2918 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ÕHUPALL OÜ (hageja) esitas 25.02.2022 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 48 826,70 eurot ja viivise. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis Q 19.04.2007 korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX) (XXX korter). Ostu finantseeris Nordea Bank Finland Plc (Luminor Bank AS). Laenulepingu tagamiseks seati ostetavale XXX korterile ja kostja korterile aadressiga KKK (registriosa nr XXXXXX) (KKK korter) ühishüpoteek summas 2 116 000 krooni (135 237,05 eurot). Ühishüpoteek tagas hüpoteegipidaja nõuet võlgniku vastu 135 237,05 euro ulatuses. Kokkulepe nägi ette korterite igakordsete omanike kohustust alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
3.OÜ S&S omandas kohtutäitur Hille Kudu 08.10.2018 avaldatud enampakkumiselt XXX korteri. OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale. Kuna Q laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis esitas Luminor Bank AS 12.10.2021 täitmisavalduse hageja vastu hageja omandis oleva XXX korteril lasuva hüpoteegi realiseerimiseks 90 522,77 euro ulatuses. XXX korteri enampakkumine toimus elektrooniliselt 2022. aasta jaanuaris ja see realiseeriti hinnaga 109 400 eurot, millest 91 984,61 eurot läks hüpoteegipidaja nõude katteks, 5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav 11 746,59 eurot anti hagejale.
4.Kuna ühishüpoteegiga oli koormatud kaks kinnisasja – XXX korter ja KKK korter, siis on hageja ja kostja solidaarvõlgnikud. Hüpoteegipidaja on oma nõude Q vastu summas 91 984,61 eurot rahuldanud vaid hageja kinnisasja arvelt, st solidaarkohustuse täitis hageja täitemenetluse raames. Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud peavad kohustuse täitma võrdsetes osades, mistõttu läheb hagejale üle nõue kostja vastu selles ulatuses, millises ulatuses hageja täitis kostja kohustuse kostja asemel. Hagejal on kostja vastu regressinõue summas 45 992,3 eurot. Hageja on kandnud täitekulud summas 5668,80 eurot. Hagejal on kostja vastu täiendavalt regressinõue ka täitekulude osas summas 2834,40 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja kui solidaarkohustuse täitnud isik saab esitada tagasinõude solidaarvõlgniku vastu teda puudutavas osas. Kostjal ei ole solidaarkohustust sissenõudja ees. Hageja kuritarvitab oma õigusi, mistõttu kohus võib piirata hageja seadusest tulenevat õigust regressnõude esitamiseks ehk kohus ei pea kohaldama konkreetse halvas usus käitumise juhul seadusest tulenevat.
2-22-2918
7.Kostja poeg Q ostis 19.04.2007 endale XXX korteri ning Nordea Bank Finland Plc, kes seda ostu finantseeris, nõudis Qlt täiendavat tagatist, mistõttu otsustas kostja enda poja ostu käendada. Kostja ei mõistnud, et ühishüpoteek võib panna ta olukorda, kus pangal on õigus nõuda hüpoteegiga tagatud võla täitmist ükskõik kumma hüpoteegi arvelt, mitte esmalt XXX korteri arvel.
8.Kohtutäitur Hille Kudu müüs Qle kuulunud XXX korteri täitemenetluse käigus seoses Q võlgnevusega 1917,94 eurot Julianus Inkasso OÜ ees 6561 euro eest S&S OÜ-le. Korteri hinna kujunemisel arvestas kohtutäitur asjaoluga, et korteril lasub hüpoteek. Kohtutäitur lähtus XXX korteri väärtuse arvutamisel Luminor Bank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõudejäägi koguväärtusest, määrates korteri väärtuseks kõigest 5061 eurot (asja tegelik väärtus 83 258 eurot – nõudejääk 78 197 eurot). Seega XXX korteri müügihind sisaldas endas Luminor Bank AS-i nõudejääki, mis tuli tasuda korteri uuel omanikul.
9.S&S OÜ, selle asemel, et tasuda Luminor Bank AS-le Qi võlgnevus, mille arvel sai ta XXX korteri odavamalt, andis XXX korteri omandi üle hagejale. Hageja on S&S OÜ omaniku ja juhatuse liikme HN pikaaegsele äripartnerile ISle kuuluv ettevõte, mille asutajaks oli HN ise. Hageja ei saa väita, et ta ei olnud teadlik, et S&S OÜ ostis korteri omal ajal hinna eest, mis juba sisaldas Luminor Bank AS-i nõuet või et ta ei olnud teadlik sellest, et XXX korter müüakse kohe pärast omanikuvahetust täitemenetluse katteks maha. Hageja oli enda juhatuse liikme IS näol hüpoteegiga tagatud korterit ostes teadlik sellest, et S&S OÜ on XXX korteri ostmisel saanud selle korteri sissenõudja nõude ulatuses odavamalt ning et S&S OÜ poolt regressnõude esitamise näol kostja vastu oleks tegemist alusetu rikastumisega. Seega oli hageja eesmärk kostjale teadlikult kahju tekitada, kui ta XXX korteri vahetult enne täitemenetluse alustamist enda nimele kandis, luues selliselt kunstlikult olukorra, kus hageja oleks justkui eelnevast mitte midagi teades õigustatud nõudma kostjalt, kui teiselt solidaarvõlgnikult, raha.
10.Kostja satuks hagi rahuldamisel põhjendamatult olukorda, kus tal tuleks hageja ning hagejaga seotud ettevõtte S&S OÜ skeemitamise ning seejärel hageja õiguste kuritarvitamise tulemusel maksta hagejale raha hüpoteegiga tagatud nõude täitmise eest ning kostja võib kaotada enda kodu. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 17.11.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjat hageja kasuks välja 48 826,70 eurot ning viivise põhinõudelt (48 826,70 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - kostja poeg Q (võlgnik) ostis 19.04.2007 XXX korteri; - korteri ostu finantseeris Nordea Bank Finland Plc (pank ja/või hüpoteegipidaja), kellega sõlmiti 19.04.2007 laenuleping nr 09320148596, millest tulenevate kohustuste tagamiseks seati 19.04.2007 ühishüpoteek summas 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot) korteritele asukohaga Tallinnas XXX ja KKK hoone 2–135; - 26.07.2018 kinnisasja arestimisaktiga täitemenetluses nr 035/2017/702 hinnati XXX korteri väärtuseks 5061 eurot (harilikust väärtusest on maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude suurus/jääk); - võlgniku XXX korter müüdi täitemenetluse nr 035/2017/702 käigus avalikul enampakkumisel 04.12.2018 OÜ-le S&S hinnaga 5061 eurot koos kinnistut koormava ühishüpoteegiga;
2-22-2918 - OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale; - hüpoteegipidaja esitas hageja vastu 12.10.2021 täitmisavalduse seoses võlgniku 19.04.2007 laenulepingust nr 09320148596 tuleneva võlgnevusega summas 90 433,24 eurot ja soovis realiseerida XXX ja KKK kortereid koormava ühishüpoteegi selliselt, et võõrandatakse XXX korter; - hageja osas algatati täitemenetlus nr 022/2021/6082, mille käigus müüdi XXX korter hinnaga 109 400 eurot ARTMI ESTATE GROUP OÜ-le; - XXX korteri müügihinnast 109 400 eurost läks 91 984,61 eurot võlgniku laenulepingust nr 09320148596 tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegipidajale (s.o hüpoteegipidaja nõue rahuldati täies ulatuses), 5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav 11 746,59 eurot tagastati hagejale; - kostja ei ole hüpoteegiga tagatud nõude katteks raha tasunud; - kostja ei ole hagejale raha tasunud.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võis hageja, kes rahuldas hüpoteegipidaja nõude, valida, kas ta soovib teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult, s.o kostjalt rahalist tagasinõuet ja/või ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Hageja on esitanud rahalise nõude.
14.Olukorras, kus hagejale kuulunud kinnisasja arvelt täideti ühishüpoteegiga tagatud nõue, läks hagejale üle võlausaldaja (hüpoteegipidaja) nõue teiste kaaskoormatud kinnisasjade omanike vastu, v.a talle endale langevas osas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kui teise kaaskoormatud kinnisasja omanikult kostjale langevas osas põhivõlgniku võla tasumist endale, st hageja saab esitada kostja vastu rahalise nõude. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Hüpoteegi puhul saab tagatise väärtuseks pidada üldjuhul hüpoteegisummat ning üksnes nende asjaõiguslike tagatiste puhul, mille maksimumsummat ei ole kokku lepitud, tuleks väärtus üldjuhul määrata tagatisvara väärtuse alusel. Arvestades, et hagejale ja kostjale kuuluvad kinnisasjad olid koormatud ühishüpoteegiga, mille hüpoteegisumma oli kõigi kinnisasjade puhul 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot), sai maakohtu arvates lugeda iga tagatise väärtuseks 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot) ning sellest tulenevalt jaotada tagatise andjate vahel vastutuse võrdsetes osades. Kostja ei olnud toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saanuks järeldada, et tema kinnisasja väärtus oleks väiksem kui hüpoteegisumma või temalt kohtumenetluses nõutav summa.
15.Kuna hageja oli rahuldanud hüpoteegipidaja nõude summas 91 984,61 eurot ja kandnud täitekulud summas 5668,80 eurot, siis on hagejal kostja vastu regressinõue summas 45 992,30 eurot (91 984,61 / 2) ja summas 2834,40 eurot (5668,80 / 2), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja viivisenõue põhinõudelt kokku 48 826,70 eurot seadusjärgses määras on põhjendatud alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
16.Maakohtu hinnangul ei ole nõude maksmapanek ja selle rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale tulenes vastav regressinõue seadusest. Hageja ei kanna vastutust selle eest, et võlgnik ei täitnud oma kohustusi. Kostja seevastu, olles kaaskoormatud kinnisasja omanik, pidi hüpoteegi seadmisega nõustumisel aru saama, et olukorras, kus võlgnik oma kohustusi (sh hüpoteegiga tagatud kohustust) nõuetekohaselt ei täida, võib pank võlgniku (endisele) korterile seatud hüpoteegi realiseerida (sh on hüpoteegipidajal vaba voli valida, millisele kaaskoormatud kinnisasjale ta sissenõude pöörab). Asjaolu, et notarid ei ole kostjale selgitanud, millised on ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike sisesuhted olukorras, kus üks neist nõude mingil viisil (osaliselt) rahuldab, ei ole hageja riisiko. Hageja ei vastuta selle eest, kui palju pidi OÜ S&S enampakkumise tulemusel korteri eest tasuma. Kostja väide,
2-22-2918 mille kohaselt madal ostuhind välistas kostja vaidlusaluse solidaarkohustuse olemasolu, ei põhine seadusel ega kohtupraktikal. Hageja ja OÜ S&S vahelised suhted ei oma tähtsust ega mõjuta poolte vahel tekkinud solidaarkohustuse olemasolu. Samuti ei oma tähtsust, milline on OÜ S&S igapäevane majandustegevus.
17.Nõude rahuldamata jätmine asjaoluga, et hagi rahuldamise tulemusel võib kostja kaotada oma kodu, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kostja hagejale käesolevas asjas väljamõistetud rahasumma tasub, läheb talle üle samas ulatuses nõue võlgniku vastu.
18.Harju Maakohtu 01.03.2022 hagi tagamise määrusega seati hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, aadressiga KKK, Tallinn kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 48 826,70 eurot. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ning tehtava otsuse esemeks on rahaline nõue, siis jättis maakohus kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõu. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.11.2022 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõude rahuldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagejale tuleb vastav regressinõue seadusest. Põhjendamatu on kohtu selgitus, et OÜ-l S&S ja hagejal oli õigus eeldada, et ühishüpoteegiga tagatud nõue täidetakse solidaarselt. Maakohus ei arvestanud ühtegi kostja argumenti selle kohta, et hagi tuleks jätta hea usu- ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt rahuldamata.
21.Käesoleva vaidlus asjaolusid arvestades ei võimalda õigusnormid õiglast lahendust. Hageja huvi kostja arvelt rikastuda ei vääri kohtulikku kaitset. Maakohus oleks pidanud hindama, kas hageja käitus XXX korterit omandades ja nõuet esitades viisil, mis ei kahjusta kostjat. Sellisel juhul oleks kohus jõudnud järeldusele, et hageja on kostja õigusi kuritarvitanud sooviga kostja arvelt alusetult rikastuda. Olukorras, kus kohtutäitur ei saa ühishüpoteegiga tagatud kinnisasja hinna määramisel arvestada vaid poole nõudega, vaid peab täitemenetluses müüdava vara väärtusest maha arvutama kogu nõude jäägi, ja samas selle arvelt nõude panga ees täitnud ostjal on ühishüpoteegist tulenevalt õigus nõuda kaaskoormatud kinnisasja omanikult nõudejäägist 50% tasumist, asetatakse kostja solidaarhüpoteegi omanikuna olukorda, kus täitemenetluses korteri ostnud isik rikastub alusetult tema arvelt. Kui kohus sellises olukorras jätaks hageja nõude rahuldamata, siis heastaks ta ebaõiglase olukorra, kuivõrd ei lubaks hagejal kostja arvelt alusetult rikastuda. Maakohus on jätnud arvestamata hagi rahuldamise tagajärjed kostja jaoks.
22.Maakohus heidab põhjendamatult kostjale ette, et ta pole tõendanud hageja tahtlust, kuid maakohus pole selle tõendamise vajadust selgitanud. Maakohtu seisukoht, et hageja tahtluse tõendamatus välistab hea usu põhimõtte kohaldamise, on ebaõige. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-22-2918
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
25.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest: - võlgnik ostis 19.04.2007 XXX korteri; - korteri ostu finantseeris pank, kellega sõlmiti 19.04.2007 laenuleping nr 09320148596, millest tulenevate võlgniku kohustuste tagamiseks seati 19.04.2007 ühishüpoteek summas 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot) korteritele asukohaga Tallinnas XXX ja KKK hoone 2–135; - 26.07.2018 kinnisasja arestimisaktiga täitemenetluses nr 035/2017/702 hinnati XXX korteri väärtuseks 5061 eurot (harilikust väärtusest on maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude suurus/jääk); - võlgniku XXX korter müüdi täitemenetluse nr 035/2017/702 käigus avalikul enampakkumisel 04.12.2018 OÜ-le S&S hinnaga 5061 eurot koos kinnistut koormava ühishüpoteegiga; - OÜ S&S müüs 05.10.2021 XXX korteri hagejale; - hüpoteegipidaja esitas hageja vastu 12.10.2021 täitmisavalduse seoses võlgniku 19.04.2007 laenulepingust nr 09320148596 tuleneva võlgnevusega summas 90 433,24 eurot ja soovis realiseerida XXX ja KKK kortereid koormava ühishüpoteegi selliselt, et võõrandatakse XXX korter; - hageja osas algatati täitemenetlus nr 022/2021/6082, mille käigus müüdi XXX korter hinnaga 109 400 eurot ARTMI ESTATE GROUP OÜ-le; - XXX korteri müügihinnast 109 400 eurost läks 91 984,61 eurot võlgniku laenulepingust nr 09320148596 tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegipidajale (s.o hüpoteegipidaja nõue rahuldati täies ulatuses), 5668,80 eurot moodustasid täitekulud ja hüpoteegipidaja nõuet ületav 11 746,59 eurot tagastati hagejale; - kostja ei ole hüpoteegiga tagatud nõude katteks raha tasunud; - kostja ei ole hagejale raha tasunud.
27.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja, kes rahuldas ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud võlgniku nõude, võib nõuda teiselt ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult, hüvitist.
28.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ühishüpoteekidega koormatud hageja ja kostja kinnisasjad, millega olid tagatud hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu, seab hageja ja kostja kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud omavahel selliselt sisesuhtesse, et ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel tuleb tagatise andjate vahel vastutus jagada võrdsetes osades.
29.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, millised nõuded tagatiste andjate vahelisest sisesuhtest tekivad. VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2–6 kohaldatakse ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise katteks. VÕS § 69 lg-tes 2–6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse
2-22-2918 tagatise andjad (sh kolmandast isikust pantijad) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks, eristub kinnisasja omanike seatud ühishüpoteek võlgniku kohustuste täitmise tagamisel seeläbi, et ühishüpoteegiga on koormatud kinnisasi. Hüpoteegi alusel toimuv nõude täitmine ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui solidaarvõlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-190-13, p 12).
30.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 sätestab, et ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja (ühishüpoteek). Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. AÕS § 360 lg 1 sätestab, et hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. AÕS § 361 lg 2 järgi, kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist. Seega juhul, kui kinnisasja omanikul, kes on hüpoteegipidaja nõude rahuldanud, on õigus nõuda teiselt ühishüpoteegiga koormatud kinnisaja omanikult hüvitist, siis on tal sellest tulenevalt ka õigus nõuda ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud nõuet ühishüpoteegi enda nimele kandmiseks.
31.AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 173 lg 3 p 1 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. Kuna hageja on rahuldanud hüpoteegipidaja nõude ja ta ise ei ole hüpoteegiga tagatud nõude võlgnikuks, siis on hagejal võlgniku vastu tagasinõue AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel.
32.Koos võlgniku vastu suunatud nõudega omandab kohustuse täitnud tagatise andja eelkõige õiguse nõude suhtes antud muudele tagatistele. Nõude üleminekuks seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 kohaselt nõude loovutamise kohta sätestatut. Tagatise andjate omavahelistes suhetes saab VÕS § 173 lg-s 2 sisalduva viite kaudu kohaldada ka VÕS § 167 lg-t 1, mille kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos võlausaldajale kuulunud nõudega võlgniku vastu ka üle nõuet tagavad tagatised. Nõudega mitteseotud tagatiste puhul (hüpoteek) tekib kohustuse täitnud tagatise andjal võlausaldaja vastu nõudeõigus tagatise üleandmiseks (VÕS I Komm (2016), § 69, p 4.7.2). Nagu kolleegium eespool märkis, siis hageja ei ole nõudnud ühishüpoteegi enda nimele kandmist.
33.Tagatise andjate vahelise sisesuhte jaoks on oluline, kuidas jaguneb vastutus tagatud kohustuste ees tagatise andjate vahel. VÕS §69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 2 järgi seisneb vastutuse jaotamine isiku tagasinõudes, kelle antud tagatise arvel on võlausaldaja nõue rahuldatud. Tagasinõue on suunatud teiste tagatiste andjate vastu ning selle väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Kostja kui kaaskoormatud kinnisasja omaniku vastu saab hageja nõude maksma panna ulatuses, milles talle langeb kohustus tagatise andjate vahelises sisesuhtes.
34.VÕS § 69 lg-s 7 sisalduva viite kaudu tuleb tagatise andjatele sisesuhtes langevale osade suuruse määramisel lähtuda VÕS § 69 lg-s 1 sätestatust. Praeguses asjas omab tähtsust kas hageja on välises suhtes hüpoteegipidajale täitnud võlgniku kohustuse suuremas ulatuses, kui
2-22-2918 ta oleks olnud selleks kohustatud solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejale on üle läinud 48 826,70 eurone nõue kostja vastu.
35.Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa (vt RKTKo 21.06.2013, 3-2154-13, p 13). See tähendab, et solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhtes solidaarvõlgnikega (VÕS § 69 lg 2).
36.VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seaduses vastavad reeglid puuduvad. Ühishüpoteegi seadmise lepingus tagatise andjad omavahelises kohustuse täitmises kokku leppinud ei ole. Tagatise andjate vahelise kokkuleppe puudumise korral tuleb seega lähtuda kohustuse olemusest. VÕS § 69 lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad võlausaldaja ees. Kohtupraktika kohaselt tuleks tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes (vt RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16, p 13). Õiguskirjanduses on leitud, et tagatiste puhul, mille suurus on summaarselt piiratud (hüpoteek hüpoteegisumma näol), on tagatise väärtus üldjuhul võrdne vastava maksimumsummaga (VÕS I Komm (2016), § 69, p 4.7.3). Praegusel juhul on tagatiste väärtus 2 116 000 krooni (s.o 135 237,05 eurot). Kuna tegemist on ühishüpoteegiga, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest, s.o summas 135 237,05 eurot.
37.Võlgniku kohustus võlausaldaja ees täideti ühishüpoteegiga koormatud XXX korteri võõrandamisest saadud 97 653,41 euro (109 400 – 11 746,59) arvelt. Kolleegiumi arvates ei ole ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike vahelise võlasuhte olemusest tulenevalt, kus iga tagatise väärtuseks on 135 237,05 eurot, põhjendatud jagada tagatise andjate vahelisest suhtest tulenevat vastutust koormatud kinnisasjade arvust tulenevalt. Hageja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt ei ole rahuldatud hüpoteegiga tagatud nõuet suuremas ulatuses, kui hagejale endale langevas osas. Seega ei saa olla hagejale ka üle läinud kostja kui ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnisasja omaniku vastu nõuet hageja kinnisasja arvelt võlgniku täidetud kohustusest 1⁄2, s.o 48 826,70 eurot. Hageja ei ole täitnud tagatud nõuet suuremas ulatuses kui talle sisesuhtes langev osa, mis on piiratud hüpoteegisummaga 135 237,05 eurot.
38.Kuivõrd käesoleval juhul ei tekkinud tagatise andjate vahelisest sisesuhtest regressinõuet, siis tuleb hageja nõue 48 826,70 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue, ning see tuleb jätta rahuldamata.
39.Lähtudes eeltoodust ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hageja regressinõue võib olla ka hea usu põhimõttega vastuolus.
40.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 01.03.2022 määrusega on hagi tagamise korras seatud hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 48 826,70 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.
2-22-2918 Menetluskulude jaotus
41.Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 03.04.2024 otsuses toodud muudatusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2023. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-2918 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud ÕHUPALL OÜ kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.