2-22-14183/26 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Revensen OÜ taotluse lahendamine Võlausaldaja Revensen OÜ on 20.09.2023 esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Võlausaldaja palub tähtaja ennistamise taotluse rahuldamisel muuta 17.07.2023 kohtumääruse, millega kinnitati pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri ning täiendada kohtumääruses märgitud võlausaldajate nimekirjas 3. rahuldamisjärk muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3) Revensen OÜ nõudega summas 7079,41 eurot. Taotluses on võlausaldaja märkinud, et esitas 22.03.2023 nõudeavalduse pankrotihaldurile. Nõudeavaldus ei jõudnud haldurini, sest see oli saadetud aadressil [email protected]. Pankrotihalduri õige e-posti aadress on [email protected]. Eksimist e-posti aadressi kirjutamises seostab võlausaldaja oma esindaja raske haigestumisega. Tutvudes 07.06.2023 võlausaldajate esimese koosoleku protokolliga edastas volitatud esindaja pankrotihaldurile e-kirja, kus teavitas, et Renovum OÜ nõue (esmane laenuandja TFBank ja Ühisraha) oli loovutatud Revensen OÜ-le ning palus vahetada võlausaldaja nimekirja. Võlausaldaja esindaja sai kinnituse teatise kätte saamisest ning ei saanud mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, et nõudeavaldus ei jõudnud pankrotihaldurile, sellisel viisil ei tekkinud kahtluseid, et esmane nõudeavaldus oli edastatud ja kätte saadud. 07.09.2023 pöördus võlausaldaja esindaja pankrotihalduri poole palvega edastada talle tutvumiseks 17.07.2023 kohtumäärus, millega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Vastavalt pankrotihalduri vastusele ei saanud ta kätte 22.03.2023 edastatud nõudeavaldust. Seoses selle vastusega hakkas võlausaldaja volitatud esindaja põhjalikult kontrollima millal ja kuhu oli edastatud nõudeavaldus. Kontrollimise käigus tuli välja olukord, et 22.03.2023 oli edastatud nõudeavaldus valele aadressile ning selle põhjusel ei saanud pankrotihaldur võlausaldaja nõudeavaldust kätte. Võlausaldaja on seisukohal, et antud juhul on kokku langenud mitmeid põhjuseid, mis kõik mõjutasid õigeaegset nõudeavalduse esitamist, hoolsusviga saaja adressaadi trükkimisel ja täiesti ootamatu volitatud esindaja raske

pikaaegne haigestumine. Võlausaldaja on seisukohal, et võlausaldaja taotlus on antud asjaolude põhjal põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotihaldur leiab 05.10.2023 kohtule esitatud seisukohas, et arvestades võlausaldaja esindaja inimlikku eksitust ja nõude põhinemist kohtulahenditel, on pankrotihaldur nõus tähtaja ennistamisega ja nõude tunnustamisega 3. rahuldamisjärgus summas 7079,41 eurot. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses saab nõudeid esitada üksnes PankrS § 93 lg 1 nimetatud tähtajal ja korras. Selle nõude täitmise tagamiseks eksisteerib kord, et nõuete esitamise tähtaega loetakse PankrS § 93 lg 2 nimetatud viisil ehk alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selline kord tagab, et kõigil võlausaldajatel on võrdne võimalus saada teada toimuvast pankrotimenetlusest ja tähtaja kulg ei sõltu subjektiivsetest asjaoludest. Rxxxx Rxxxx pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2023. Lisaks sellele: PankrS § 1001 lg 3 sätestab, et haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. See teade võlausaldajate nimekirjaga tutvumise võimaluse kohta Rxxxx Rxxxx pankrotimenetluses avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.05.2023, tähtaeg tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks oli 16.06.2023. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 17.07.2023. a ja see määrus on jõustunud edasikaebamata. Teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruse kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.07.2023. PankrS § 102 lg 1 viimane lause sätestab, et nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Seadusandja on sätestanud võlausaldaja kohustuse teatada hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1) ja selleks peab võlausaldaja esitama pankrotihaldurile nõudeavalduse (PankrS § 94 lg 1). Pankrotimenetlus on avalik ja kiire menetlus ning selle tagamiseks ongi pankrotiseaduses sätestatud tähtajad ja avalikkuse teavitamine teadete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses oluliste teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on kehtestatud eesmärgil, et kõigil huvitatud isikutel oleks võrdne võimalus olla üheaegselt teavitatud olulistest tähtaegadest menetluses ja et nende tähtaegade arvestamisel oleksid välistatud subjektiivset laadi asjaolud, nt kellegi haigestumine. Lisaks sellele ei saa professionaalse võlausaldaja tegevus olla halvatud ühe ametniku (esindaja) haigestumise tõttu. Võlausaldaja on oma taotluse alusena märkinud PankrS § 102 lg 1. Samuti on võlausaldaja märkinud seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Kohus nõustub selle kirjeldusega, mida saab lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kohus aga märgib, et võlausaldaja puhul on tegemist juriidilisest isikust nö professionaalse võlausaldajaga. Juriidilisest isikust võlausaldaja peaks olema suuteline korraldama oma tegevust nii, et tema õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine ei oleks takistatud seetõttu, et tema esindaja on mitme kuu vältel haigestunud. Samuti märgib kohus, et juba võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollile lisatud võlausaldajate nimekirja lahtrist „Esitamise kuupäev“ nähtub, et võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, sest lahtris puudub nõudeavalduse esitamise kuupäev. Võlausaldaja tutvus protokolliga 07.06.2023, misjärel märkas, et võlausaldaja nime tuleks nõude loovutamise tõttu nimekirjas

muuta ja andis sellest 07.06.2023 haldurile ka teada. Kuid seda võlausaldaja haldurile teada ei andnud, et nõude esitamise kuupäev lahtris „Esitamise kuupäev“ puudub. Tuginedes PankrS § 102 lg-le 1, ei saa jätta tähelepanuta selle viimast lauset, st nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Pankrotihaldur esitas võlausaldajate nimekirja kohtule 20.06.2023. Seega on tähtaeg taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks esitamiseks möödunud. Kohtu hinnangul on PankrS § 102 lg 1 viimases lauses märgitud tähtaja näol tegemist õigust lõpetava tähtajaga, s.t. selle tähtpäeva möödumisel ei saa enam esitada nõudeid ega taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist. Käesolevaks ajaks on Rxxxx Rxxxx pankrotimenetlus lõppenud. Olukorras, kus võlausaldajale on teada konkreetse pankrotimenetluse toimumine ja menetluse kulgemise kohta avaldatakse teateid väljaandes Ametlikud Teadaanded, on võlausaldaja ülesanne hoida ennast kursis menetluse käiguga ja tema enda avalduste lahenemisega. Eeltoodut arvestades jätab kohus Revensen OÜ taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja 17.07.2023 kohtumääruse muutmiseks rahuldamata. Pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustusest vabastamise menetluse jätkumine Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxxx Rxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest. Tartu Maakohus 06.03.2023. a määrusega algatas kohus Rxxxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus leiab, et on põhjendatud Rxxxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluse jätkumine. Kohtule teadaolevalt ei esine FiMS § 49 lg 8, § 51 lg 1 toodud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid. Pankrotihaldur Urmas Tross ei ole taotlenud tema vabastamiseks usaldusisiku kohustustest. Seega Urmas Tross jätkab usaldusisikuna Rxxxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluses. FiMS § 53 lg 4 sätestab, et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta;

4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohus kohustab Urmas Trossi esitama kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgnike mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgnike arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. FiMS § 47 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. Usaldusisikul kanda võlgniku arveldusarvele üle sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendav 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata ning ülejäänud sissetuleku osa kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas ja menetluse lõpus. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 järgi on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 47 lg.2 järgi Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud), võib kohus kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada (FiMS § 49 lg.9). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (FiMS § 49 lg 5). Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (20023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1450 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 35 töötundi. Haldur taotleb määrata tasu suuruseks kaks alampalka (725). Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1450 eurot.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu taotlus on 1450 eurot, s.o ca 21,97 töötundi x 66. Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega - 35 töötundi ega ka mitte arvutuslikku ajakulu 21,97 töötundi. Tegemist on peaaegu minimaalse võimaliku menetluse mahuga (6 võlausaldajat), mistõttu maksimaalse võimaliku tasu määramine ei ole õigustatud. Käesolevas menetluses ei esine ka ühtki muud menetluse mahtu ja keerukust tõstvat asjaolu, mis õigustaks halduri ajakulu ja tasu määramist maksimaalses võimalikus määras. Ka pankrotivõlgniku isiksuseomadused ega käitumine käesolevas asjas ei ole tinginud menetluse mahu tõusu ega keerukust. Seetõttu peab kohus aruande p-s 3 toodud tabelis märgitud tegevusi taotletud tundide ulatuses liialduseks. Kohus loeb põhjendatuks selles menetluses ajakulu 14 tundi. Kohus märgib, et ka pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid, lahendamisele kuuluvad küsimused, tehtavad otsustused ja konkreetse menetluse mahu (ajakulu) ja keerukuse määravad konkreetse menetluse iseärasused. Käesolevas menetluses ei ole ühtki iseärasust, mis tingiks menetluse mahu ja keerukuse tõusu maksimaalse võimalikuni. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 924 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (sätte sõnastus kuni 30.06.2022). Alates 01.01.2023 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Rxxxx Rxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 924 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag