Muud

2-23-10110

L V võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-23-10110 test, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

L V (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 võlausaldaja ees enam kui 50 000 euro ulatuses. Avaldaja soovib eelkõige võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Soovib pingutada, et kohustused saaksid ümberkujundamise menetluse käigus lahendatud. Avaldaja eesmärgiks on säilitada tema kodu ning saada võlgadest vabaks. Kui pankrotimenetluse käigus saab võlgnik säilitada oma kodu, on ta nõus ka pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetlusega. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 11.09.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 26.09.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud aruandele lisatud vara nimekirjas. Vara nimekirjas kajastub ka S AS konto jääk 148,39 eurot, kuid kuna isikul on õigus kasutada igakuiselt raha vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 725 eurot, siis ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes.

2-23-10110 Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et L V on esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid, enamkinnipeetud tulumaksu ei ole. Tuludeklaratsioonid lisas Maksu- ja Tolliamet lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3 vastusele. L V saab maksustatavat tulu R L , kus tema 2023. a enamus kuude sissetulek brutos oli 841,00 eurot, netos 779,38 eurot. Kuna L V pöördus avaldusega AS-i P poole pensioniosakute võõrandami-seks, siis edaspidi on L V netosissetulek 841 eurose brutosissetuleku juures 796,20 eurot. L V nimele on registreeritud korteriomand asukohaga XXX (registri nr XXX ) üldpinnaga 45,00 m2. R OÜ informeeris usaldusisikut selles, et pöördus 20.04.2023 Viru Maakohtusse hagiga L V ja L V vastu ühisvara jagamise nõudes. 15.08.2023. a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XX rahuldas kohus hagi. Kohus lõpetas L V ja L V ühisomandi kinnistule XXX (registriosa nr XXX ). Kohus jagas L V ja L V ühisvara ning määras müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. L V avaldas maksejõuetusavalduses, et korteri maksumus on hinnanguliselt 20 000 eurot, seega kuulub L V vara hulka hinnanguliselt 10 000 eurot. Korterit koormab hüpoteek 260 000 krooni (mille ekvivalent on 16 617 eurot) S AS-i kasuks. Korteriomandil on eelmärge R OÜ kasuks, mis on seatud Viru Maakohtu 21.04.2023. a määruse (tsiviilasi nr XX) alusel ja 15.08.2023 seatud keelumärge korteri-omandi käsutamise keelamiseks kohtutäitur A K kasuks. L V teatas usaldusisikule, et andis aastaid tagasi laenu tuttavale, kuid tal puudub täpne ülevaade, mis on tagastatava laenu jääk. Kuna laenu saaja on L V teadaolevalt võlgu mitmele kiirlaenufirmale ja tal registrisse kantud vara puudub, on laenu tagasisaamine problemaatiline, mistõttu ei saa usaldusisik arvestada ka väljastatud laenudega kui likviidse varaga oma lõppjäreldustes. Transpordiameti vastusest nähtub, et L V nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Tulenevalt eeltoodust on L V usaldusisikule teadaolev vara hinnanguliselt 10 000 eurot.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud aruandele lisatud võlanimekirjas. Nähtuvalt võlanimekirjas toodule on L V kohustusi kokku vähemalt 51 170,20 eurot, kuid võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega. L V on kinnitanud, et tema võetud kohustused ei ole võetud perekonna huvides, mistõttu on need tema kohustused ja ei ole tema abikaasa L V kohustused.

2-23-10110 Lisaks võlanimekirjas kajastatud kohustustele teatas I D AS, et L V on nende juures avanud krediidikonto limiidiga 1000 eurot, kuid võlgnevusi ei ole. Pärast usaldusisikult määruse saamist peatas I D AS väljamaksed. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest usaldusisikule on kohtutäitur A K menetluses ka M B plc nõue 759,11 eurot. Kuna M B plc usaldusisiku järelepärimisele ei vastanud, siis nimetatud nõue võlanimekirjas ei kajastu, kuid see võib lisanduda nõuete kogusuurusele. Samas märkis võlgnik maksejõuetusavalduses, et M B plc nõudega tegeleb O I OÜ. L V on oma maksejõuetusavaldusele lisanud sõlmitud lepingud Ü OÜ-ga, kuid ka Ü OÜ ei ole usaldusisikule vastanud, mistõttu ei ole usaldusisikule teada, kas Ü omab nõuet L V vastu ja juhul, kui omab, siis mis summas. Samas nende nõuete olemasolu ja võimalik suurus ei muuda usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust moodustavad L V usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 51 170,20 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused L V vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivseid 10 täitemenetlust: • • •

kohtutäitur N M menetluses oli R nõue 1578,37 eurot; kohtutäitur T A menetluses oli B AS nõue 8164,93 eurot ja A F G OÜ nõue 3785,84 eurot; kohtutäitur A K menetluses oli O I OÜ kaks nõuet kokku 17492,76 eurot, A F G OÜ nõue 2178,78 eurot, M B plc nõue 759,10 eurot, S F AS nõue 2584,81 eurot ja R OÜ kaks nõuet kokku1177,60 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 11.09.2023.a, määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 26.09.2023 on L V usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10000 euro väärtuses. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 51170,20 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 41170,20 euro võrra. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest saab L V maksustatavat tulu R L, kus tema 2023 enamus kuude sissetulek brutos oli 841,00 eurot, netos 779,38 eurot. Kuna L V pöördus avaldusega AS-i P poole pensioniosakute võõranda-miseks, siis edaspidi on L V netosissetulek 796,20 eurot (841 eurose brutosissetuleku juures). Maksejõuetusavalduses märkis L V , et tema sissetulekutest (töötasu + sotsiaaltoetused) jätkub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ca 200 eurot kuus, kuid ei märkinud, millisele perioodile ta võlgade ümberkujundamist soovib.

2-23-10110

Usaldusisik pöördus 22.09.2023 talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, milles soovis võlausaldajate seisukohta, kas võlausaldajad nõustuvad L V võlgade ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel, või eelistavad L V pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega. Kokkuvõte võlausaldajate vastustest • • • • • • • • • • • •

S AS, nõue 358,10 eurot, ei ole võlgade ümberkujundamisega nõus; B AS, nõue 8130,91 eurot, ei ole vastanud; S F AS, nõue 2112,33 eurot, on nõus võlga vähendama ca 30%, seega jääb nõude suuruseks 1478 eurot, nõus võlgade ümberkujundamisega 60 kuuks; B AS, nõue 8164,93 eurot, on nõus võlga vähendama ca 30%, seega jääb nõude suuruseks 5715 eurot, nõus võlgade ümberkujundamisega kuni 120 kuuks; A F G OÜ, nõue 6689,29 eurot, ei ole vastanud; N C OÜ, nõue 522,23 eurot, nõus nõuet vähendama kuni 400 euroni, nõus võlgade ümberkujundamisega kuni 50 kuuks; R OÜ, nõue 2506,13 eurot, ei ole vastanud; O I OÜ, nõue 17066,52 eurot, ei ole võlgade ümberkujundamisega nõus, leiab, et tegemist on pankrotiseisuga; E E AS, nõue 95,74 eurot, ei ole vastanud; kohtutäitur N M , nõue 492,00 eurot, ei ole vastanud; kohtutäitur T A , nõue 1599,28 eurot, ei ole vastanud; kohtutäitur A K , nõue 3432,74 eurot, ei ole vastanud.

Kõik loetletud kohustused on muutunud sissenõutavaks. Nähtuvalt ülaltoodust on L V kokku 12 võlausaldajat, kellest on võlgade ümberkujundamisega nõustunud vaid kolm võlausaldajat. Nende nõuded on kokku 10 799,49 eurot. Pandiga tagamata nõudeid on kokku 50812,10 eurot. Seega esialgsetel andmetel ei ole FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud tingimus täidetud. Pöördumisele vastanud ja võlgade ümberkujundamise menetlusega nõustunud võlausaldajatest üks pooldas võlgade ümberkujundamiseks 50-kuulist perioodi, üks 60-kuulist perioodi ja üks 120-kuulist perioodi. Nähtuvalt L V esitatud maksejõuetusavaldusest plaanis L V oma sissetulekutest võlausaldajatele väljamakseteks eraldada ca 200 eurot kuus. Sellisel juhul tasuks ta 120-kuulise makseperioodiga võlausaldajatele 24 000 eurot, mis on vähem kui pool pandiga tagamata nõuete suurusest. Samas ükski võlgade ümberkujundamismenetlusega nõustunud võlausaldaja ei nõustunud summat vähendama poole võrra. Kui aga võlgade ümberkujundamise perioodiks on 60 kuud, siis 200-euroste maksete juures saab teha võlausaldajatele väljamakseid kokku 12 000 eurot.

2-23-10110 Kui aga võlgade ümberkujundamise perioodiks on 50 kuud, siis 200-euroste maksete juures saab teha võlausaldajatele väljamakseid kokku 10000 eurot, mis on vaid üks viiendik kõikidest pandiga tagamata nõuetest. Nähtuvalt ülaltoodust ja maksejõuetusavaldusest ei jätku L V sissetulekutest ka võlausaldajatele graafiku alusel väljamaksete tegemiseks, seega ei pruugi L V jätkuda rahalisi vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti määratava summa tasumiseks. L V ei ole oma maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Ta valis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole võimalik, kuna L V sissetulekud seda ei võimalda. Kui L V pankroti väljakuulutamisega koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ei nõustunud, leiab usaldusisik, et L V avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata. Sellisel juhul jätkuvad täitemenetlused ja kohtutäitur asub ühisvaraks olevat korterit avalikul enampakkumisel müüma, nagu otsustas Viru Maakohus 15.08.2023. a otsuses tsiviilasjas nr XX. V Muud menetluslikud küsimused 2023. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (registrikood XX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Juhul, kui L V muudab oma tahteavaldust ning soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis usaldusisik palub:

Kuulutada välja L V (ik XXX, elukoht: XXX) pankrot. Algatada L V kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada L V pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada L V kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht, Välja mõista pankrotivara arvelt OÜ-le S (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot vastavalt tasu arvestusele. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile L V tuludeklaratsioonid. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pankrotimärke kandmiseks L V nimele registreeritud korteriomandile registriosa nr XXX .

Juhul, kui L V ei muuda oma tahteavaldust ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimist, palub usaldusisik määrata kohtul võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks L V usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiiti tasutavaks summaks 2000 eurot.

2-23-10110 Juhul, kui L V kohtu määratud deposiiti ei tasu või loobub maksejõuetusavaldusest, palub usaldusisik kinnitada L V usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot OÜ-le S (registrikood XX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, vastavalt juurdelisatud tasu arvestusele. Usaldusisik palub anda L V menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasust 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot välja riigi vahenditest OÜ-le S (registrikood XX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s). Usaldusisiku tasust 1860 eurot koos käibemaksuga palu jätta L V kanda. Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB (publ.) Eesti filiaalile, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I F , H OÜ-le, P F OÜ-le, A OÜ-le, A OÜle, K .ee OÜ-le, kohtutäituritele T A , N M ja A K , AS-le P (kokku 15 dokumenti), kokku 2 tundi;

•

järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkuse kohta - 2 tundi;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, kokku 2 tundi;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga: kokku 3 tundi;

•

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 8 tundi;

•

Usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 17,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku seega 2730 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 4.10.2023. a kohtuistung ja võlgniku taotlus Võlgnik teatas 4.10.2023. a kohtuistungil kohtule, et on usaldusiski aruandega nõus. Usaldusisik selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluse käiku. Võlgnik palus kohtuistungil täiendavalt aega menetlusvõimaluste – võlgade ümberkujundamismenetlus või pankrotimenetlus - alternatiivide üle kaalutlemiseks ja lubas teatada seisukoha nädala jooksul. 13.10.2023 esitas võlgnik kohtule taotluse, mille kohaselt taotleb tema maksejõuetuse suhtes läbiviidavaks menetlusliigiks kohaldada eraisiku pankrot ja kohustustest vabastamise menetlus.

2-23-10110

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 26.09.2023.a. L V usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 51 170,20 eurot, seega ületavad kohustused varasid 41 170,20 euro võrra. Usaldusisiku arvamuse kohaselt ei ole L V oma maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ta on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole võimalik, kuna L V sissetulekud seda ei võimalda. Kui L V ei nõustu pankroti väljakuulutamisega koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis leiab usaldusisik, et L V avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid sellisel juhul jätkuvad täitemenetlused ja kohtutäitur asub ühisvaraks olevat korterit avalikul enampakkumisel müüma, nagu on otsustanud Viru Maakohus 15.08.2023. a otsusega tsiviilasjas nr XXX. Võlgnik esitas kohtule pärast kohtuistungit taotluse, mille kohaselt annab ta kohtule nõusoleku, et võlgniku maksejõuetuse suhtes läbiviidavaks menetlusliigiks kohaldatakse eraisiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik soovis muuta oma avaldust, palus pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

2-23-10110 Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku L V pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

2-23-10110 nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

2-23-10110 Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub tasuks määrata 2275 eurot, arvestusega 17,5 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

2-23-10110

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.