3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Osaühing Baltisigma (avaldaja) esitas 2. augustil 2018 maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks. Avaldaja palus 19. augustil 2019 täpsustatud avalduses määrata kinnisasjalt asukohaga Ida-Viru maakond, Narva linn, Soldina tn 1n (registriosa nr 547009, edaspidi „valitsev kinnisasi“) tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Paul Kerese tänav L4, registriosa nr 3879809) kinnistu (registriosa nr 62609, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Soldina tn 1k, edaspidi „koormatav kinnisasi“) kaudu järgmistel tingimustel:
1.mõlemasuunaline juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordsete omanike ja nendega seotud isikute ja külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning teenindava transpordi kasuks;
2.juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab valitseval kinnistul olevas hoones asuva lao kasutamiseotstarbele;
3.juurdepääsutee pikkus on ca 17 meetrit ja laius 4 meetrit;
4.juurdepääs kulgeb vastavalt käesoleva avalduse lisaks 1 oleval plaanil punaselt värvitud alal;
5.juurdepääsu hooldamise kulud kannab Narva linn, Soldina tn 1n (registriosa nr 547009) igakordne omanik. Samuti palus avaldaja kohustada Osaühingut Kenkma (puudutatud isik I) andma nõusoleku järgmise kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada tahteavaldus kohtumäärusega: kanda kinnistusraamatusse registriossa nr 62609 III jakku märge, et kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 547009 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigustega vastavalt käesoleva avalduse alusel tehtavale kohtumäärusele. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Soldina tn 1n, Narva linn, Ida-Virumaa asuv kinnistu. Avaldajale kuuluval kinnistul asub hoone, milles paiknevad nii kontoriruumid kui angaar. Kontoriruumidesse on võimalik siseneda hoone ühest küljest ja angaari teisest. Kontoriruumide kaudu ei pääse hoone tagumisel küljel asuvasse angaari. Angaari kasutamiseks tuleb selle juurde sõita üle naaberkinnistute. Kinnistu asukohaga Soldina tn 1k, Narva, kuulub puudutatud isikule I. Avaldaja ei ole saavutanud puudutatud isikuga I kohtuvälist kokkulepet naaberkinnistu kasutamiseks avaldaja angaari juurde sõitmiseks. Puudutatud isik I nõuab oma kinnistu kasutamise eest tasu 200 eurot kuus. Avaldaja meelest ei ole nõutav tasu mõistlik, sest juurdesõiduteeks on vajalik mitte rohkem kui 32 m2 suuruse pindalaga maatükk. Avaldajal on olemas juurdepääsu kokkulepe Ovelan Invest OÜ-ga (puudutatud isik II), kellele kuuluvad teised läbitavad kinnisasjad (registriosadega nr 62109, 62709, 62509 ja 62209). Avaldaja selgitas, et hoone juurde on võimalik sõita Soldina (endine Albert-August Tiimanni) tänavalt, kus asub ka hoones olev autotöökoda, kuid sealt pole võimalik sõita angaari juurde. Autotöökojast ei ole läbipääsu angaari ja sellist läbipääsu ei ole ehitise konstruktsioonides ette nähtud. Autotöökojas tegeletakse sõiduautode remondiga, millede sissesõiduks hoonesse ei ole vaja kõrgemaid väravaid kui kuni 3 meetrit, samas kui angaari sissesõiduks kasutatakse 4 meetri kõrguseid väravaid, mida peavad saama läbida suuregabariidilised kuni 3,5 meetrise kõrgusega transpordivahendid. Puudub ka ehituslik võimalus teha sissesõit angaari, kuna see on seotud tõsise riskiga vigastada hoone kandekonstruktsioone. Väravate kõrgus, mille kaudu toimub sissesõit angaari, on 4 meetrit. Teisel poolel on aga korruse kõrgus ligikaudu 3,5 meetrit. Kui ka ehitada läbi hoone
sissepääs angaari, ei oleks enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ei pagaritöökoda ega ka teisel korrusel asuvaid kontoriruume, sest need tuleb demonteerida (kuna sissepääsu kõrgus peab olema 4 meetrit, korruse kõrgus on aga 3,5 meetrit). Tegelikult tähendaks sissesõidu ehitamine hoone kapitaalset ümberehitust muudatustega hoone kandvates konstruktsioonides. Seega ei välista avaldaja nõude rahuldamist asjaolu, et avaldaja kinnisasjale on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja kinnistul asuv hoone on konstrueeritud nii, et hoone osaks oleva angaar-lao, mille kõrgus on 10,2 meetrit, kasutamiseks ja autodega juurdesõiduks angaarlao väravale avalikult kasutavalt teelt on võimalik ainult puudutatud isikule I kuuluva kinnistu kaudu. Hoone tagumisest küljest ei ole otsest juurdepääsu hoones asuvale angaar-laole, sest avalikult kasutatava tee poolel asuvad hoones erinevad ruumid, mis on antud avaldaja poolt üürile. Samuti ei sobi avalikult kasutatava tee poolel olev parkla veoautode parkimiseks, avalikult kasutataval teel on parkimine keelatud. Muu võimaluse puudumisel pargitakse veoautod, mis toimetavad asju hoones olevatele üürnikele, lühikeseks ajaks liiklusmärgi nõuete rikkumisega avalikult kasutataval teel ja seetõttu on tänaval liikumine ühes suunas kinni. Hoone Soldina tänava poolel asuva sissekäigu ja väravate laius ning kõrgus ei sobi veoautole. Puudutatud isiku I kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine (juurdepääsu pikkus ca 17 meetrit ja laius 4 meetrit) on oluliselt odavam. Puudutatud isiku I vastuväited on pigem asjakohatud hinnangud ja juhised avaldajale. Avaldaja nõue ei pea olema meetri täpsusega, avaldaja on esitanud plaani, mille peal on näidatud juurdepääsuks kasutatav ala, plaani on võimalik lisada ka kohtulahendile. Samuti võib kohus määrata õiglase tasu kinnisasja kasutamise eest ja seda ka siis, kui avaldaja ei ole ise tasu pakkunud või seda nõudena esitanud. Puudutatud isiku II nõusolek ei pea olema kantud kinnistusraamatusse ning teda pole vaja menetlusse kaasata, sest käesolev menetlus teda ei puuduta. Avaldaja esitas ka puudutatud isiku II täpsustatud nõusoleku, millega lubab kasutada tema kinnisasju juurdepääsuks avalikule teele nii jalgsi kui ka transpordiga.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik I leidis, et avaldajal puudub õiguspärane alus ja põhjus koormata puudutatud isikule kuuluvat kinnistut juurdepääsuõigusega. Avaldaja tõlgendab vääralt AÕS § 156 lg-s 1 sätestatut, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub täiendav vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on alati õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja majanduslikel põhjustel isegi siis, kui tal on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. AÕS § 156 lg 1 kohaldatakse siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus rajada oma kinnisasja kaudu vajalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele. Avaldaja tunnistas, et juurdepääs kinnistule on talle tagatud Soldina tänava kaudu, kuid ei ole juurdepääsu angaari. Avaldaja kasutab hoonet vastuolus ehitusregistri andmetega. Ehitisregistri andmetel on angaar registreeritud 1974. aastal välja ehitatud olmehoone-puidukuivatina, mille peamise kasutamise otstarbeks on muu hoone, nagu näiteks varjend. Seega on ebaõige avaldaja väide, et õiguslikult asub hoones angaar, kuhu soovitakse sõita transpordivahenditega kauba pealevõi mahalaadimiseks. Avaldaja peaks korraldama sõidukite, sealhulgas kaubikute, juurdepääsu angaarile hoone teisest küljest ning tegema selleks vajalikke ümberehitusi ja tõenäoliselt loobuma autopesula pidamisest. Avaldaja ostis kinnistu 2015. a sügisel sellisena nagu see praegu on ja seega nõustus, et hoonesse ei ole võimalik siseneda tagumisest küljest. Seda võimalust pole ettenähtud ka kehtiva detailplaneeringuga, millega avaldajal oli võimalus tutvuda enne müügitehingu sooritamist. Puudutatud isik I kasutab oma kinnistu osa, mis külgneb avaldaja hoone tagumise küljega, kaupade laoplatsina ja parkimise eesmärgil, tulevikus soovib ta rajada ka kerge varikatuse ja piirata ala võrkaiaga. Avaldaja poolt pakutud juurdepääs lõikab kinnistu selle osa kaheks ning ei võimalda puudutatud isikul I edaspidi kasutada tervet kinnistu osa laoplatsina. Juurdepääsu määramisel üle puudutatud isiku I kinnistu peaks puudutatud isik I loobuma oma majandustegevusest avaldaja
majandustegevuse tagamiseks. Puudutatud isiku I õigus omanikuna kasutada oma kinnisomandit kaalub üles avaldaja õiguse tagada endale või oma üürnikele juurdepääs. Avaldaja ei ole tõendanud, et tal on teiste kinnistute omanikuga (puudutatud isik II) tähtajatu juurdepääsu kokkulepe. Avaldaja ei ole tõendanud, et vastavad märked on kinnistusraamatusse kantud. Teise omanikuga kokkuleppe puudumisel või selle ülesütlemisel tema poolt, ei ole avaldajal enam mingit kasu puudutatud isiku I kinnistu juurdepääsu õigusega koormamisest. Juhul kui avaldaja soovib oma majandustegevust pidada naabri omandiõiguse riivamise arvel, peaks tasu juurdepääsu õiguse eest olema suurem, kui heakorra- ja koristuskulude ning maamaksu teatud osa ning olema proportsionaalne puudutatud isiku poolt kaotatud kasutuseelistega. Seetõttu on puudutatud isik I pakkunud läbirääkimistel avaldajale ajutise juurdepääsu õiguse eest (kuni varikatuse rajamiseni) tasu 200 eurot kuus (koos käibemaksuga). Avaldajal on reaalne võimalus ümber korraldada pagari- ja autoremondikoja ning mööblilao asetust sellisel viisil, et tal tekiks võimalus siseneda sõidukite või tõstukitega endise puidukuivati ruumisse Soldina tänavalt. Puudutatud isik I leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta kasutab ladu ehitusmaterjalide ladustamiseks ning et puudutatud isiku I kinnistu kaudu toimub materjalide sisse- ja väljavedu. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et on hädavajalik kasutada materjalide veoks just suuregabariitset veoautot, ehitusmaterjale on võimalik vedada ka väiksemate autodega. Avaldaja ei ole välja toonud tee konkreetset asukohta plaanil koos piiripunktidega, seega pole võimalik kindlaks määrata kitsenduse asukohta - see omakorda tähendab, et ka avalduse rahuldamise korral ei pruugi sellega kõik vaidlused lõppeda. Samuti ei olnud menetlusse kaasatud puudutatud isikut II, kellele kuuluvad teised kinnisasjad, mida peab avaldaja läbima avalikule teele jõudmiseks. Avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja seetõttu kitsenduse seadmine puudutatud isiku I kinnisasjale peab üle kaaluma puudutatud isiku I õiguse kasutada enda kinnisasja oma äranägemise järgi. Avaldaja nõuab puudutatud isiku I kinnistult juurdepääsu Paul Kerese tänavale, kuid puudutatud isiku I kinnistu ei oma juurdepääsu Paul Kerese tänavale. Kui kohus määrab üle puudutatud isiku I kinnistu juurdepääsu, siis tuleb määrata selle eest tasu. Kuigi Narva linn esitas plaanid ja kokkulepped, mille kohaselt endise Narova mööblivabriku krundil moodustatud kinnistute omanikud nõustusid tagama puidukuivatile juurdepääsu oma kinnistute kaudu, on olukord sellest ajast oluliselt muutunud. Kõigepealt oli juurdepääs ettenähtud raudteele, sest kuivatatud puud sõideti välja raudteetranspordiga. Praegu ei ole ei raudteed ega puidukuivatit. Samas on olemas kehtiv detailplaneering, mille kohaselt puudub avaldajal endise puidukuivati ruumidele juurdepääs autotranspordiga avalikult kasutatavale teele. Tuleb rõhutada, et Narova mööblivabriku krundi asemel moodustatud kinnistuid ei läbi avalikult kasutatav tee ja kõik omanikud kasutavad siseteed teeservituutide alusel. Kuna puudutatud isiku I kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee, ei kuulu kohaldamisele AÕS § 155 lg 1, mis võimaldaks kasutada teed ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
3.Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) leidis, et avaldaja taotlus kinnistule juurdepääsu kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Soldina tn 1 kinnistu omanikud esitasid 21. jaanuaril 1997 taotluse, millega paluti edastada olemasolevatele objektidele aadressid ja määrata teenindusmaa. 5. veebruaril 1997 esitati täiendav taotlus, milles paluti jagada tootmishoone kaheks osaks. Maa-ala jagati kaheks osaks ja määrati aadressid Albert-August Tiimanni tn 1l (käesoleval ajal on Soldina tn 1n ja omanik avaldaja) ning Albert-August Tiimanni tn 1k (käesoleval ajal on Soldina tn 1k ja omanik puudutatud isik I).
16.novembri 1995 lepingu p-s 6.4 leppisid pooled kokku, et nad kohustuvad võimaldama ehitiste koosseisus olevatesse kummitsehhi olmeruumidesse vaba juurdepääsu. Lepingu p 6.16 kohaselt, kui
üks lepingupoolest võõrandab oma osa ehitistest kas osaliselt või tervikuna, läheb üle ehitiste osa omandajale või osa võõrandamise korral osast koos võõrandajaga, käesoleva lepingu alusel ehitiste osa võõrandajale kuulunud õigused ja kohustused ning talle (neile) laienevad käesolevast lepingust tulenevad õigused ja kohustused samavõrd, kuivõrd nad kehtisid ehitiste osa võõrandaja suhtes, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. Narva Linnavalitsuse 2. mai 1997 korraldusega nr 528-k on määratud olmehoonele ja puidukuivatile, asukohaga Albert-Aaugust Tiimanni tn 1k, teenindusmaa ning Narva Linnavalitsuse 2. mai 1997 korraldusega nr 529-k on määratud olmehoonele ja puidukuivatile, asukohaga Albert-August Tiimanni tn 1l, teenindusmaa. Mõlema korralduse p-s 2 määrati kohustuseks ette näha vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumile. Asjaolu, et maaüksuse Albert-August Tiimanni tn 1k, mille osas teenindusmaa määramine toimus, omanik võõrandas enda kinnistu, ei muuda väljakujunenud tava avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks. Narva linn ei nõustunud puudutatud isiku I seisukohaga, et avaldajal on võimalik hoone ümber ehitada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas avalduse ning määras kinnisasja asukohaga Albert-August Tiimanni tn 1n, Narva linn (praegune Soldina tn 1n) igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Paul Kerese tn L4) Albert-August Tiimanni 1k (praegune Soldina tn 1k) kinnistu kaudu. Maakohus asendas puudutatud isiku I nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks kohtumäärusega ning määras juurdepääsu tagamise eest tasuks 50 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et linna esitatud korraldustest tulenev kohustus tagada juurdepääs peab olema täidetav ka tänapäeval ning ei tuvastanud avalikust registrist uuema detailplaneeringu olemasolu. Isegi kui detailplaneeringuga ei ole juurdepääsu ette nähtud, ei tähenda see automaatselt seda, et puudutatud isikul I ei saa olla vastavat kohustust juurdepääsu tagada. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja ei kasuta hoonet eesmärgipäraselt. Narva linnal ei ole etteheiteid hoone kasutamise viisi või eesmärgi osas. Maakohus leidis, et Soldina tänaval veokite pidev parkimine tekitaks liiklusohtu, arvestades seda, et tänaval ei ole eraldi turvalist kõnniteed. Seega nõuaks juurdepääsu kasutamine Soldina tänavalt mitte ainult hoone sisest ümbertegemist, vaid ka liikluskorralduslike muudatuste sisseviimist, mis ei sõltu avaldajast. Maakohus otsustas, et avaldaja pakutud viisil juurdepääsu tagamine ei kahjusta liigselt puudutatud isiku I huve ja õigust enda kinnisasja kasutada. Selline viis lõikab küll puudutatud isiku I kinnisasja kaheks osaks, kuid see ei takista kinnistut eesmärgipäraselt kasutada vastavalt puudutatud isiku I soovile. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga I, et avaldaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, et juurdepääsu tagamise märked on kantud kinnistusraamatusse puudutatud isikule II kuuluvate kinnistute puhul. Juurdepääsu olemasolu ja selle tagamise kohustust ei pea ilmtingimata kandma kinnistusraamatusse, see võib tuleneda linnavalitsuse korraldustest ja tavast. Avaldaja kulutused, pingutused ja võimalik äritegevuse lõpetamine kaaluvad üle puudutatud isiku I võimaluse ehitada angaar. Maakohus otsustas, et juurdepääsu eest tuleb määrata tasu miinimumilähedases summas. Maakohtu hinnangul võiks tasu suuruseks määrata 50 eurot kuus puudutatud isiku I võimaliku äritegevuse kahjustamise eest. Avaldaja palus määrata juurdepääs selliselt, et korrashoiukulud jäävad avaldaja kanda. Seega ei ole põhjendatud korrashoiukulude eest täiendavat tasu määrata. Juurdepääsu korrashoiukulud jäävad avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
5.Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt juhul, kui kohtumäärus jääb juurdepääsu seadmise osas jõusse, palub puudutatud isik I määrata juurdepääsutasuks 200 eurot kuus, muutes seda tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Maakohus järeldas ebaõigesti, et avaldaja läbisõit puudutatud isiku I kinnistu kaudu on muutunud tavaks, lähtudes eelmiste kinnisasjade omanike kokkuleppest ja Narva Linnavalitsuse 2. mai 1997 korraldusest nr 529-k. Tegelikult ei ole nimetatud kokkuleppega ettenähtud Soldina tn 1n kinnisajale juurdepääsu avalikult kasutatavale P. Kerese tänavale ning seetõttu Narva linna ja maakohtu viited kokkuleppe punktidele 6.16 ja 6.4 ei ole asjakohased sõltumata selles, kas see kokkulepe on siduv puudutatud isiku I jaoks. Narva linna ja maakohtu viited Narva Linnavalitsuse 2. mai 1997 korraldusele nr 529-k ka ei ole asjakohased, sest korraldusega on ettenähtud vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumitele, mitte avalikult kasutavatele teedele. Avaldaja pidi juurdepääsutee puudumisega arvestama juba kinnisasja omandamisel. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja pakutud viisil juurdepääsu tagamine ei kahjusta liigselt puudutatud isiku I huve ja õigust kinnisasja kasutada. Puidukuivati kasutamine suuremahuliste ehitusmaterjalide laona on avaldaja spetsiifiline kasutusviis. Avaldaja spetsiifilise kasutusvajaduse võib välistada ilma liigsete ümberehitamiskuludeta ja liikluskorralduse muutmiseta, nimelt loobudes suuremahuliste asjade lattu paigutamisest. Maakohus pidi kaasama menetlusse ka puudutatud isiku II, sest määrusega ei lahendata avalduses toodud eesmärki – avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamine. Maakohus määras ebaõigesti juurdepääsu kasutamise eest tasu lähtudes miinimumilähedasest summast, sest juurdepääsu kasutamine on muutunud tavaks ja korrashoiukulud kannab avaldaja. Tasu ei ole kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga. Maakohtu poolt määratud tasu suurus ei vasta kahjule, mis tekib puudutatud isikul I seoses kinnistu pooleks jagamisega ja äriplaanide nurjumisega. Puudutatud isik I ei nõustu ka maakohtu menetluskulude jaotusega. Maakohtu järeldus, et kohtuvaidlus tekkis puudutatud isiku I põhjendamatu keeldumisega juurdepääsu andmisest, on ebaõige. Menetluskulud peab kandma avaldaja sõltumata kohtuvaidluse tulemusest.
TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Narva linn leiab, et maakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Linna korraldusega oli ettenähtud vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumidele. Puudutatud isik I ei saa piirata oma kinnistu kasutamist, kuna väljakujunenud tava kohaselt oli juurdepääs tema kinnistule P. Kerese tänavalt tagatud. Avaldaja hoone ümberehitamine võib olla tunduvalt ebasoodsam viis või üldse võimatu.
7.Avaldaja palub jätta määruskaebuse täielikult rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Soldina tn 1n kinnisasjal ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavale Soldina tänavale kinnisasja tagumisest poolest, kus asub angaar-lao värav. Narva Linnavalitsuse korralduses ei ole võimalik näha muud eesmärki peale selle, et oli lahendatud juurdepääs kõikidele hoonetele. Läbisõit puudutatud isiku I kinnisasja kaudu avaldaja kinnisasjale (kohale, kus asub angaar-lao värav) on korraldatud alates 1990. aastate lõpust ja see on muutunud tavaks.
Avaldaja kasutab hoonet eesmärgipäraselt. Avaldajal on olemas juurdepääs laole autoremonditöökoja kaudu vaid inimeste jaoks. Puudutatud isiku I väide avaldaja äri ümberkonstrueerimise kohta on avaldaja hinnangul asjakohatu ja nende realiseerimine on avaldajale väga koormav. Puudutatud isik I ei ole selgitanud, milles seisneb tema huvi, mis välistab avaldaja õiguse saada taotlev juurdepääs. Puudutatud isik II ei ole kunagi keelanud käsutada tema kinnisasju avaldajale juurdepääsuna avalikult kasutavale teele. Puudub vajadus tema menetlusse kaasamiseks. Maakohus määras juurdepääsu tagamise eest tasu tuginedes selle suurust mõjutavatele asjaoludele. Maakohtu menetluses ei esitanud puudutatud isik I nõuet tasu määramiseks ja tema positsioon tasu osas oli passiivne, piirdudes vaid väitega, et kohtuväliselt ta soovis 200 eurot kuus käibemaksuga. Kuna kohus pani juurdepääsu hooldamiskulud avaldajale kuuluva kinnisasja igakordsele omanikule, ei ole puudutatud isikul I sellist kulu, mille maksumus suureneks inflatsiooni tõttu. Avaldaja hinnangul oli maakohtul õigus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
8.Tartu Ringkonnakohus andis 15. märtsi 2023 määrusega avaldajale tähtaja esitada avalduse täiendus ja juurdepääsutee plaan, millel on märgitud soovitud juurdepääsutee asukoht alates A. Tiimani 1n (praegune Soldina tn 1n) kinnistust. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et tema maakohtule esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele, st P. Kerese tänavale. Kuivõrd avaldaja taotleb ka juurdepääsuõiguse kandnmist kinnistusraamatusse, ei oleks ka kinnistusraamatust nähtuv juurdepääsuõigus maakohtu poolt määratud ulatuses piisavalt selge. Menetlusse tuleb kaasata kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Ringkonnakohus kaasas menetlusse puudutatud isiku II ning andis puudutatud isikule II tähtaja avalduse osas seisukoha esitamiseks. Samuti andis ringkonnakohus puudutatud isikule I tähtaja juurdepääsutasu suuruse arvestuse ja asjakohaste tõendite esitamiseks.
9.Avaldaja esitas 5. aprillil 2023 täiendatud avalduse, milles palub seada kinnisasja asukohaga IdaViru maakond, Narva linn, Soldina tn 1n igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Paul Kerese tänav L4) järgmiste kinnisasjade kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1m, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese tn 38c ning kohustada puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja esitas 30. juunil 2023 juurdepääsu tee asukoha osas täiendava taotluse, milles esitas kaks alternatiivset nõuet. Esimese nõudena palus avaldaja määrata kinnisasja Soldina tn 1n igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (P. Kerese tänav L4) järgmiste kinnistute kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1m, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese 38c avalduses toodud tingimustel ning kohustada puudutatud isikut I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta. Teise alternatiivina palus avaldaja määrata juurdepääsutee Soldina tn 1n kinnisasjal P. Kerese tänavale L4 järgmiste kinnistute kaudu: Soldina tn 1k, Soldina tn 1f, Soldina tn 1d, P. Kerese 38a, P. Kerese tn 38d, Soldina tn 1b, P. Kerese 38c avalduses nimetatud tingimustel ning kohustada puudutatud isikuid I ja II ning OÜ-d Furnico andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete tegemiseks
ja kanda teenivate kinnisasjade juurde kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõigusega koormamise kohta.
10.Puudutatud isik I leiab 15. mai 2023 menetlusdokumendis, et avalduse täiendus on kohut eksitav, sest tegelikkuses ei ole avaldaja kasutanud 5. aprillil 2023 esitatud plaanile joonistatud juurdepääsuteed. Kogu menetluse aja on avaldaja kasutanud P. Kerese tänavale juurdepääsuteeks teist teed, mis on rajatud otse kinnistult Soldina 1n P. Kerese tänavale kinnistute Soldina 1k, Soldina 1d ja P. Kerese tn 38a kaudu. Kinnistu Soldina 1d on osaühingu Furnico (registrikood 10332430) ja puudutatud isiku II kaasomandis. Osaühing Furnico ei ole andnud avaldajale õigust kasutada oma kinnistut juurdepääsuteena P. Kerese tänavale. Avaldaja pakutud juurdepääsutee on ladustatud ehitusmaterjalidega ning seda kasutatakse sõidukite parkimiseks. See on eriti selgelt nähtav pildilt, kus on märgitud juurdepääsutee algus. Teed ei ole tegelikult läbisõitmiseks rajatud, mis on nähtav pildilt, kus väidetaval juurdepääsuteel kinnistu Soldina 1f kaudu on nähtavad metallkonstruktsioonid, raudtee rööpad, on ka palju erinevat prahti ning maa-ala on umbrohtu täis kasvanud (vt 5. mai 2023 menetlusdokumendi lisa 10). Nimetatut tõendavad täiendavalt erinevatest vaatenurkadest ka samal kuupäeval esitatud pildid (lisad 4-8). Samas on 5. mail 2023 kohtule esitatud pildid Soldina 1d kinnistu teelõigust, mida tegelikult kasutab avaldaja (lisad 9, 11-14) ja videolõik (lisa 3), kust nähtub, et tee on korralikult väljaehitatud ja korras. Esitatud piltidelt nähtub ka, et avaldaja ei kasuta SCANIA tüübi veokeid hoonesse sisenemiseks, sest endise kuivati sees ei ole laopinnad korraldatud suuremahuliste kaupade ladustamiseks. Seega ei ole avaldajal tegelikult vajadust kasutada seda juurdepääsu oma hoonele, sest sõidukitega on võimalik siseneda ka olemasoleva juurdepääsu kaudu hoone teisest poolest. Avaldaja esitas 5. mai 2023 menetlusdokumendi lisana 1 katastriüksuste plaani, kust nähtub asjas tähtsust omavate kinnistute endine seisund. Soldina 1n kinnistul ei olnud väljasõitu sõidukite jaoks, vaid oli raudtee, mis oli vajalik puidu toomiseks sellel kinnistul asuvasse kuivatisse. Seega ei ole õiged ka Narva linna esindaja väited, et kinnistult Soldina 1n oli alati avaldaja taotletud suunas sõidutee. Kokkuvõttes annab eeltoodu täiendava põhjuse jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik I määrata juurdepääsu tasuks 200 eurot kuus, muutes seda tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal. Juurdepääsu seadmine lõikab kinnistust Soldina 1k olulise osa, mida edaspidi ei saa otstarbekalt kasutada, kuigi plaanis oli ehitada kergetest konstruktsioonidest angaar kaupade ladustamiseks. Juurdepääsutee seadmisel oleks angaar 196 m2 võrra väiksem ja selle laopinna kaotamisel tekivad avaldajal täiendavad kulud laopinna üürimiseks 441 eurot kuus (196 × 2,25) ilma käibemaksuta. Pindi Kinnisvara OÜ hinnangu kohaselt on puudutatud isiku I kinnisasja pindalaga 776 m2 harilik hind ca 9300 eurot. Kasutuseelise kaotus on palju märkimisväärsem, kui maakohus leidis. Tasu 200 eurot kuus vastab Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 2-19-20416. 31. mai 2023 menetlusdokumendis leidis puudutatud isik I, et avaldaja soovib 15. mai 2023 menetlusdokumendis pakutud juurdepääsutee osas kohut eksitada. Selle juurdepääsu korral tuleks rajatised (pukkkraana rööbastee ja betoonist vundament) osaliselt lammutada. Vastavad pildid ja skeemid on lisatud (lisad 1 ja 2). Avaldaja ei ole neid asjaolusid uue marsruudi pakkumises välja toonud ning puudutatud isik II ka ei ole andnud selleks nõusolekut, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et avaldaja hakkab kasutama 15. mai 2023 avalduse lisas 1 taotletud juurdepääsu.
11.Puudutatud isik II ja avaldaja esitasid 15. mail 2023 ühise seisukoha. Avaldaja ja puudutatud isik II leppisid kokku, et juurdepääsutee asub mitte 5. aprilli 2023 taotluses märgitud asukohas. Juurdepääsutee uus asukoht on esitatud 15. mai 2023 menetlusdokumendi lisas 1. Plaanil tähistatud kohas asub territooriumi sisene tee ning kinnisasjad registriosa nr 62209, 125909, 326209, 62709,
62109, 57709 on viidatud tee olemasolu tõttu juba koormatud naabrite kinnisasjade omanike kasuks reaalservituudiga (teeservituut, lisad 2-7). Avaldaja ja puudutatud isik II paluvad ringkonnakohtul määrata juurdepääsutee 15. mail 2023 esitatud plaanil (lisa 1) tähistatud kohas. Puudutatud isik II ei nõua juurdepääsutasu. Kuna kinnistu Soldina 1d on puudutatud isiku II ja osaühingu Furnico kaasomandis, tuleb TsMS § 198 lg 3 järgi osaühing Furnico menetlusse kaasata asjast puudutatud isikuna.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
13.Avaldaja on pöördunud kohtu poole talle kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja registriosa nr 62609. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnistule avaldaja soovitud viisil. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik I palub maakohtu
29.novembri 2022 määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt määrata juurdepääsu tagamise eest tasuks 200 eurot kuus, mis muutub tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal.
14.Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (TsMS § 5 lg 3). Maakohtus määratud juurdepääs ei taga avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult teelt. Asja materjalide kohaselt peaks avaldaja soovitud juurdepääsu saamiseks lisaks kinnisasjale registriosa nr 62609 läbima ka teisi kinnistuid, mis avaldajale ei kuulu. Seega ei taga maakohtu määrus AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele P. Kerese tänavale. Maakohus ei ole nimetatud asjaolule avaldaja tähelepanu juhtinud. Kohus kaasab hagita menetluse osalised TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.
15.Avaldaja esitas 30. juunil 2023 ringkonnakohtule juurdepääsu saamiseks kaks alternatiivset viisi. Taotluse kohaselt läbib esimene juurdepääsutee Osaühing Kenkma kinnistut nr 62609 ning Ovelan Invest OÜ kinnistuid nr 62209, 62509, 62709, 62109 ja 57709. Teine juurdepääsutee aga Osaühing Kenkma kinnistut nr 62609, Ovelan Invest OÜ kinnistuid nr 62209, 326209, 62709, 62109 ja 57709 ning osaühing Furnico ja Ovelan Invest OÜ kaasomandis olevat kinnistut nr 125909. Ringkonnakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna II Ovelan Invest OÜ, kuid avaldaja 30. juuni 2023 taotlust ja muutunud seisukohti arvestades tuleb menetlusse kaasata veel vähemalt osaühing Furnico. Samuti on asjas vajalik läbi viia vaatlus, mida maakohus ei ole asja esmakordsel läbivaatamisel teinud. Eelkõige nimetatud põhjustel ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel tagada, et asja lahendamisse oleks kaasatud kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud).
16.Ringkonnakohus selgitas avaldajale 15. märtsi 2023 korraldavas määruses, et avaldusele tuleb lisada taotletava juurdepääsu selge ja arusaadav plaanimaterjal. Avaldaja ei ole senises kohtumenetluses seda nõuet täitnud. Avaldaja esitas taotluse lisana võimalike juurdepääsuteede plaanid, millele on soovitud juurdepääsu asukohad märgitud plaanidele kantud punktide ja joontena. Plaanidel märgitud jooned ei võimalda kohtul selgelt aru saada, milliseid kinnistuid ja millises ulatuses taotletavad juurdepääsuteed läbivad. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus avaldaja taotluse juurdepääsu määramiseks rahuldab, peab kohtumäärusele lisataval plaanil olema juurdepääsutee asukoht selgelt esile toodud kogu juurdepääsu ulatuses, st avaldaja kinnistult kuni avaliku teeni, samuti peavad plaanilt nähtuma puudutatud kinnistute piirid. Tee asukoha määramiseks on võimalik kasutada ka Maa-ameti portaalis asuvaid katastrikaarte. Maakohus peab juhtima nimetatud puudusele täiendavalt avaldaja tähelepanu ja andma võimaluse selle puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 1. veebruaril 2024 jõustuvate kinnistusraamatuseaduse muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemi.
17.Praeguse asja lahendamine ei ole ilma vaatluseta võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 291 lg 1 lause 1 kohaselt teeb kohus vaatluse korraldamiseks määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning vaatluse korraldamise aeg ja koht. TsMS § 291 lg 3 sätestab, et vaatluse korraldamisest teatatakse menetlusosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatluse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud kaalutlusotsustuse tegemiseks tuleb vaatlus korraldada selliselt, et selle käigus uuritakse kõiki menetlusosaliste poolt esitatud juurdepääsu võimalusi ning juurdepääsu tee variante, s.h ka puudutatud isiku I vastuväidet, et avaldajal juba on kinnistul paikneva
hoone teiselt küljelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja avaldaja ei vaja lisaks olemasolevale teist juurdepääsu, sest olemasolev juurdepääs on piisav või on võimalik see sobivaks ehitada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel korraldada vaatlus ning vormistada selle protokoll. Kohus saab vaatlust fotografeerida või filmida. Puudutatud isik I on oma vastuses määruskaebusele ja ka hilisemas seisukohas märkinud ning esitatud pildid ja videolõigu tõendamaks, et ühele avaldaja soovitud juurdepääsuteele on ladustatud ehitusmaterjalid ning seda kasutatakse sõidukite parkimiseks ning ala ei ole läbisõitmiseks rajatud. Avaldaja taotletud juurdepääsuteel kinnistu Soldina 1f kaudu on nähtavad metallkonstruktsioonid, raudtee rööpad, on palju erinevat prahti ning maa-ala on umbrohtu täis kasvanud. Selleks, et teed kasutada, tuleks osaliselt lammutada rajatis - pukk kraana rööpatee ja betoonist vundamendil. Maakohus saab ka neid puudutatud isiku I väiteid vaatluse käigus kontrollida.
18.Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks 50 eurot kuus. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka määratud juurepääsutasu suuruse osas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole juurdepääsu tasu määramisel arvestanud Riigikohtu 1. juuni 2022 tsiviilasja nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohtadega. Maakohus ei ole kõiki tasu määramiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud. Kui maakohus määrab avaldajale juurdepääsu üle mitme kinnistu, siis tuleb selgitada igale kinnisasja omanikule tasu saamise õigust, v.a juhul kui mõni puudutatud isikutest avaldab selgelt, et ta talumistasu ei soovi. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistega menetluslikku olukorda arutama. Kui menetlusosalised jätkuvalt vaidlevad juurdepääsu tasu suuruse osas, tuleb maakohtul otsustada, kuidas kogutakse andmeid ja mille alusel tasu määratakse. Arvestada tuleb Riigikohtu seisukohti selles küsimuses. Maakohtul tuleb välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab. Enne ekspertiisi määramist või asjatundjate kaasamist saab maakohus määrata puudutatud isikule I tähtaja võrdlustehingute kohta andmete kogumiseks Maa-ametist. Võrdlusandmeid tehingute kohta saab kohus vajadusel koguda ka ise. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab juurdepääsutee talumise tasu suuruse määramisel tugineda ka TsMS §-le 233, kuid selleks peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu. Eelkõige peab kohus selleks tuvastama, et menetlusosaliste kohtu ette toodud juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omaniku suhtes negatiivset mõju avaldavate juurdepääsuteest lähtuvate asjaolude korral ei ole võimalik kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha (nt selles piirkonnas puudub piisav arv võrdlustehinguid nii kasutuseeliste kui ka kinnisasja koormatiste vaba ja koormatud väärtuse kindlaksmääramiseks vms) või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.6). Selliseid asjaolusid ei ole praeguses asjas seni tuvastatud.
19.Riigikohus on 15. märtsi 2023 tsiviilasja nr 2-19-517 p-s 14 kinnisasja kitsenduse talumise eest tasu määramise küsimust lahendades leidnud, et nõuet kitsendust taluma kohustamiseks ei saa rahuldada ilma selle eest hüvitist määramata (v.a juhul, kui kitsendust taluma kohustatud kinnisasja omanik avaldab kohtule, et ta talumiskohustuse vastu hüvitist ei soovi), ning selline seisukoht on põhjendatav asjaoluga, et kostjate omandiõiguse riive proportsionaalsust ei ole võimalik ilma hüvitise suurust teadmata hinnata. Kolleegium jäi selle seisukoha juurde ka 6. juuni 2023 määruse p-s 11 tsiviilasjas nr 2-21-4128, märkides, et AÕS § 156 lg 1 alusel hüvitise (juurdepääsutasu) küsimuse lahendamine eraldi kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramisest ei ole põhjendatud. Arvestades juurdepääsu talumise kohustuse ja selle eest määratud hüvitise (juurdepääsutasu) omavahelist seotust (kitsenduse seadmisest tulenev tasu maksmise kohustus on seotud kitsenduse tekkega), tuleb talumiskohustuse kindlaksmääramisega ühel ajal kindlaks määrata ka talumise tasu maksmise kohustus. Ka nimetatud asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi maakohtus uuesti läbi vaadata.
20.Määruskaebuses on puudutatud isik I palunud alternatiivselt juhul, kui kohtumäärus jääb juurdepääsu seadmise osas jõusse, määrata juurdepääsu tagamise eest tasuks 200 eurot kuus, mis muutuks tarbijahinnaindeksi võrra igal kalendriaastal. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku I seisukoht juurdepääsutasu indekseerimise osas tarbijahinnaindeksiga ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.3).
21.Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et menetlusosalistel on omavahel alati võimalik pidada kohtuväliseid läbirääkimisi lahenduse leidmiseks ning selle tulemusena ei ole välistatud kokkulepete sõlmimine. Ringkonnakohus teeb avaldajale ja puudutatud isikutele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi sõlmimisega. Kompromissis saab kokku leppida nii juurdepääsutee asukoha, juurdepääsutingimused, juurdepääsu talumise tasu ning põhjendatud oleks, et menetlusosalised kannaksid oma menetluskulud ise.
22.Ringkonnakohus andis avaldajale ja puudutatud isikutele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 477 lg 1). Avaldaja ja puudutatud isik I on esitanud menetlusse avaldusi ja täiendavaid tõendeid. Tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
23.Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
24.Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2014 määrus nr 3-2-1-46-14, p 11).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.