Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu hagi Eesti Vabariigi vastu valduse kaitse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu (registrikood 80089563), lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Kostja Eesti Vabariik (Regionaalja Põllumajandusministeeriumi kaudu (registrikood 70000734)), volitatud esindajad Toomas Kutti ja Katriin Tünder
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu hagi Eesti Vabariigi vastu valduse kaitse nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Määrata kindlaks, et Eesti Vabariigil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub: 1) kohustada kostjat lõpetama igasugune tegevus, mis segab või takistab hagejat valdamast Tallinnas, Toome pst 83 asuva kinnisasja osa pindalaga 200 m2, mis on Tallinnas Kalda tn 60A asuvale kinnisasjale püstitatud parkimisplatsi osa, sealhulgas tõkiste paigaldamist parkimisplatsi piirile ning mitte lubama seda tegevust Maa-ametil või teistel riigivara valitsejatel või 2) alternatiivselt kohustada kostjat kõrvaldama 30 kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igasuguseid takistusi, mis segavad või takistavad hagejat valdamast Tallinnas Toome pst 83 asuva kinnisasja osa pindalaga 200 m2, mis on Tallinnas Kalda tn 60A asuvale kinnisasjale püstitatud parkimisplatsi osa, sealhulgas kõrvaldama parkimisplatsi piirile paigaldatud tõkised.
2.Korteriühistu (hageja) halduses on korterelamu, mis on kinnisasja Kalda tn 60A reaalne osa. Kinnisasi piirneb riigile kuuluva Toome pst 83 kinnisasjaga. Parkimisplats 20 parkimiskohaga rajati vastavalt nõuetekohaselt kinnitatud ehitusprojektile hoone lääneküljele Kalda tänavaga piirnevale alale, mis hõlmab osaliselt ka Toome pst 83 kinnisasja. Parkimisplatsi kasutavad korteriomanikud sõidukite parkimiseks ja korteriühistu prügikonteineri paigaldamiseks, sest korterelamu kinnisasjal ei olnud selleks vaba ruumi. Korteriühistu hooldab ja hoiab korras omal kulul parkimisplatsi 27 aasta jooksul ning korteriomanikel polnud mingit kahtlust, et nad kasutavad parkimisplatsi õiguspäraselt.
3.Maa-amet teatas 13.06.2022 kirjas nr 7-1/22/10720 Toome pst 83 kinnisasjal asuva parkimisplatsi osa omavolilisest kasutamisest ja selle lõpetamiseks kavatsusest tõkiseid paigaldada Toome pst 83 kinnisasjale. Hageja leiab, et parkimisplats on püstitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale, ehk heauskselt ja seetõttu on korteriomanikel õigus AÕS § 148 lg 2 alusel jätkata kogu parkimisplatsi kasutamist, kuigi selleks ei olnud nõuetekohast asjaõigust Toome pst 83 kinnisasjal asuva osa suhtes. Hageja leiab, et tema valdus parkimisplatsi üle on õiguspärane ja seaduslik ning kostja peab seda taluma ja seda perioodilise hüvitise eest, kui kostja seda nõuab.
4.Kahe trepikojaga 7/8-korruselises elamus on kokku 18 korterit. Ehitusprojekti asendiplaanist nähtub, et korterielamu ette (Kalda tn vastu) mahub 10 sõiduautot, kuid ainult sel juhul, kui pool pinnast nende all jääb veel Kalda tn teemaale, ehk samas korteriühistu haldavast kinnisasjast välja. Prügikonteinerite teisaldamisel korterelamu ette väheneks parkimiskohtade arv elamu ees mõne üksikuni. Korteriomanikud peaksid parkima Kalda tn äärde, kus selleks puudub ruum ja mis oleks liiklusohtlik. Parkimisplatsi kasutamine ei riiva märkimisväärselt riigi omandiõigust, sest Toome pst 83 kinnisasja puhul on tegemist roheala maakasutusfunktsiooniga alaga. Toome pst 83 kinnisasja pind on 11853 m2, parklast jääb sellele pinnale kõige rohkem 200 m2 ehk kõige rohkem 1,6% selle kinnisasja pinnast. Riik ei ole 27 aasta jooksul esitanud korteriühistule mingeid pretensioone seoses parkimisplatsi kasutamisega. Isegi pärast Toome pst 83 kinnisasja 2017. aastal kinnistusraamatusse kandmist ja riigi omandisse jätmist ei ole hagejale esitatud mingeid pretensioone korteriühistule viie aasta jooksul. Parkimisplatsi valduse kaotamisel tuleb korteriühistul korraldada ümber prügikonteinerite paigaldus ja korteriomanike sõidukite parkimine, mis nõuab täiendavaid kulutusi korteriühistult, mis ei ole mõistlik, võttes arvesse omandiõiguse riivimise ulatust.
5.Sõltumata sellest, kas ehitaja teadis või mitte 1994. aastal, et ehitas korterelamu parkimisplatsi osaliselt teise krundi maa-alale, ei saa lugeda seda pahausklikuks ehitamiseks, kui: ehitati vastavalt Tallinna linna poolt kinnitatud ehitusprojektile ja väljastatud ehitusloale; ehitis oli kasutusele võetud ka Tallinna linna loal ja ehitis kasutati ja hooldati takistamatult 27 aastat järjest. Hageja leiab, et heas usus tegutsev isik võib lugeda tavaliselt mõistlikuks ehitise püstitamist ilma täiendavat kontrolli tegemata, kui omavalitsus kinnitas ehitusprojekti ja väljastas ehitusloa. 2(6)
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, millest tuleneks hagejale õigus Toome pst 83 kinnisasja vallata või kasutada, sellist õigust ei tulene hagejale ka seadusest. Seega on hageja vallanud parkimisplatsi ebaseaduslikult ja tõkiste paigaldamine tugineb õiguslikule alusele.
7.Riigile kuuluv Toome pst 83 kinnisasi on hoonestamata, paikneb roheala maakasutusfunktsiooniga alal ning piirneb kirdes hagejale kuuluva Kalda tn 60a kinnisasjaga, mis on hoonestatud korterelamuga. Maa-ameti poolt teostatud paikvaatlusel tuvastati, et Toome pst 83 kinnisasjal pargitakse sõidukeid ja hoitakse prügikonteinerit. Kuivõrd Maa-amet ei ole kinnisasja eelmärgitud otstarbel kasutamiseks luba andnud, toimub kinnisasja kasutamine omavoliliselt, millest tulenevalt edastas Maa-amet hagejale 13.06.2022 kirja, milles paluti kinnisasja omavoliline kasutamine lõpetada hiljemalt 30.06.2022. Hageja vastas kostjale, et Kalda 60a kinnistu on moodustatud nii, et sellele mahub ainult korterelamu ning natukene asfaltpinda hoone ees. Hageja omavolilist kasutamist ei lõpetanud.
8.Kalda tn 60a katastriüksuse plaani kohaselt on maakatastris 18.07.2001 registreeritud katastriüksuseks 1994. aastal moodustatud krunt. 11.07.1994 koostatud krundi plaanilt nähtuvalt on krundi saaja kinnitanud oma nõustumist plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga ning krunt on registreeritud Tallinna linna kinnisvara registris 13.07.1994. Krundi moodustamisest alates on kõigil olnud võimalus kontrollida, kellele kuuluvale maale sõidukeid pargitakse ja prügikonteinereid paigaldatakse. Samuti on ka kõigil korterelamus kortereid omandanud isikutel olnud võimalus tutvuda kõikide kinnisasja ulatust puudutavate asjaolude ja dokumentidega ning vaadata kinnisasja piiride asukohta ka Maa-ameti avalikest kaardirakendustest, kus on selgelt näha, et kõnealune parkimiseks kasutatav ala ei jää Kalda tn 60a kinnisasja piiridesse.
9.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et Toome pst 83 kinnisasjal asuv parkimisplats on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning seega õiguspäraselt. Kalda tn 60a katastriüksus on moodustatud 1994. aastal koostatud krundiplaani alusel pindalaga 1578 m2. Hagejale on krundi piirid täpselt teada ja olid seda ka enne kortermaja ehitusega alustamist. Ehitisregistri andmetel on 24.09.1994 antud ehitusluba Kalda tn 60a katastriüksusele ehitise (kortermaja) püstitamiseks, mitte aga parkla rajamiseks kõrval asuvale Toome pst 83 maaüksusele. Asjaolu, et Kalda tn 60a elamu projekti asendiplaanil on Toome pst 83 maaüksuse alale näidatud parkla, ei anna kellelegi õiguslikku alust Toome pst 83 maaüksusele parkla ehitamiseks ega selle kasutusele võtmiseks. Asjaõigus parkla rajamiseks Toome pst 83 maaüksusele puudub. Isegi juhul, kui projektiga nähakse ette mistahes ehitise rajamine maale, mis ei ole ehitise rajaja omandis, tuleb selleks esmalt sõlmida maa omanikuga maa kasutamise kokkulepe ja kanda vastav piiratud asjaõigus kinnistusraamatusse. Eelnimetatud kokkuleppeid hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole.
10.Naaberkinnisasjale ehitamine ruumipuuduse tõttu ei tugine ühelegi õiguslikule alusele. Maaomanikul ei ole antud juhul seadusest tulenevat talumiskohustust AÕS § 148 lõigete 1 ja 2 mõttes. AÕS § 148 lõigete 1 ja 2 eesmärgiks ei saa olla sellise olukorra tekitamine, kus ehitis rajatakse (ükskõik millised põhjendused ka poleks) teadlikult naaberkinnisasjale ning seejärel hakatakse nõudma selle talumist. Asjaolu, kas riik oli parklast teadlik või mitte ei muuda omandiõiguse rikkumist õiguspäraseks ega anna mõistliku eeldust, et õigusvastane tegevus heaks kiidetakse. Hageja ei ole pärast krundi moodustamist 1994. aastal ega ka pärast korterelamu valmimist teinud midagi tema poolt kasutatava parkla kui ehitise seadustamiseks ega püüdnud teha kokkulepet maa kasutusõiguse saamiseks. Ühtlasi ei ole hageja tasunud 27 aastat maamaksu ega kasutustasu maa kasutamise eest. Kalda tn 60a ja Toome pst 83 kinnisasjade pindalad ega piirid ei ole ajas muutunud. Seega on hageja olnud teadlik, et ta valdab võõrast kinnisasja osa algusest peale ning tegemist ei ole eksitusega.
3(6)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.
12.Hageja esitas kostja vastu hagi valduse kaitse nõudes. Hageja leiab, et tal on õigus jätkuvalt vallata ja kasutada parkimisplatsi, kuigi see asub naaberkinnisasjal. Samuti leiab hageja, et tal on õigus nõuda naaberkinnisasja omanikult selle talumist mõistliku hüvitise eest või parkimisplatsi alla jääva maatüki omandamist.
13.Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida AÕS § 44 lg 1 alusel. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist (AÕS § 44 lg 1). Normi kohaldamise eeldused on, et 1) nõude esitaja on valdaja ning 2) peab esinema teise isiku tegevusest tulenev valduse rikkumine. Hageja saab normi alusel nõuda rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
14.Kohus täitis 21.09.2023 toimunud kohtuistungil selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 115 pöördel). Kohus selgitas mh hagejale, et hagejal tuleb tõendada pahausksuse puudumist.
15.Asjas mittevaidlustatud asjaolude ja poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. Kohus leiab, et selles osas vaidlus puudub, et hageja kasutas Toome pst 83 kinnisasjal paiknevat parkimisplatsi sõidukite parkimiseks ja paigaldas sinna prügikonteinerid ning valdas ja kasutas kostjale kuuluvat kinnisasja. Seega on hageja näol tegemist valdajaga. Kinnisasi Kalda tn 60A on hoonestatud korterelamuga ning korterelamu on korteriühistu halduses. Tallinn Kalda tn 60A korteriühistu kanti ettevõtteregistrisse 29.05.1995. aastal. Ehitisregistri andmete kohaselt väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti 27.09.1994. aastal ehitusloa nr 18589 ja korterelamu asukohaga Kalda tn 60A võeti kasutusele 1996. aastal (tl 7-10 pöördel). Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on hoonestatav maa-ala ebatavalise reljeefiga, kuna järsukaldelise liivanõlva kõrguste vahe on 8 meetrit ning seetõttu on juurdesõit elamule ainult Kalda tänava poolt (tl 11-15). Kinnisasi Kalda tn 60A piirneb riigile kuuluva Tallinna linnas Nõmme linnaosas asuva Toome pst 83 kinnisasjaga. Toome pst 83 kinnisasja sihtotstarve on üldkasutatav maa 100% (tl 64) ning nimetatud maa on hoonestamata. Toome pst 83 maaüksus on Maa-ameti peadirektori 01.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/528 „Maa riigi omandisse jätmine“ punkti 3.1.1 alusel jäetud riigi maareservina riigi omandisse (tl 65-68). Toome pst 83 katastriüksus on riigi kinnisvararegistris riigivarana arvele võetud 17.05.2017, selle valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet ning valitsemise eesmärk on reservina säitlitamine (tl 63). Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt paikneb Toome pst 83 kinnisasi roheala maakasutusfunktsiooniga alal. Kinnisasja Kalda tn 60A parkimisplats asub Toome pst 83 kinnisasjal. Vaidlus puudub, et parkimisplatsi rajas ehitaja korterelamu ehitamisel. Parkimisplatsi kasutavad korteriomanikud sõidukite parkimiseks ja prügikonteinerite hoidmiseks.
16.Maa-amet edastas hagejale 13.06.2022 kirja, milles teatas Toome pst 83 kinnisasjal asuva parkimisplatsi omavolilisest kasutamisest ja omavolilise parkimistegevuse lõpetamiseks tõkiste paigaldamise kavatsusest Toome pst 83 kinnisasjale (tl 18). Hageja palus 08.07.2022 ja 27.08.2022 Maa-ametit võimaldada Toome pst 83 kinnisasjal asuva parkimisplatsi kasutamise jätkamist ning AÕS § 148 lg 2 teise lause kohaselt pakkus leppida kokku kas parkla alla jääva maatüki omandamisest või kasutusvalduse perioodilisest hüvitamisest (tl 21-22 ja 28-29). Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et kostja krundile parkimisplatsi osa pindalaga ca 200 m2 ehitamine oli eelnevalt kooskõlastatud ja Tallinna linna poolt aktsepteeritud ehitusloa väljastamisel.
17.Kalda tn 60a krundi moodustamise õiguslikuks aluseks on olnud Tallinna Linnavalitsuse 02.05.1994 korraldus nr 743-k. Kalda tn 60a katastriüksus on moodustatud plaanimaterjalil, 4(6)
milleks on 11.07.1994 koostatud krundi plaan, mille Tallinna linna peageodeet on kinnitanud 12.07.1994 ja mis on registreeritud Tallinna linna kinnisvara registris 13.07.1994 (tl 69). Krundiplaani vasakus ülanurgas on krundi saaja allkirjastatud kinnitus „Olen nõus plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga“ (tl 69). Piiriprotokoll on koostatud 29.06.1994. Piiriprotokollist nähtuvalt on piiripunktid kätte näidatud (tl 70). Seega on tuvastamist leidnud, et kõnealune parkimisplats on ehitatud ilma ehitamist lubava asjaõiguseta.
18.Vaidlus puudub, et kõnealune parkimisplats on ehitatud kostja kinnisasjale ilma asjaõiguseta. Vaidlus puudub, et parkimisplatsi rajas ehitaja korterelamu ehitamisel. Kõike tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et ehitaja teadis, et parkimisplats ehitatakse teisele kinnisasjale. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et naaberkinnisasjale ehitamine ruumipuuduse tõttu ei tugine ühelegi õiguslikule alusele.
19.Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Samamoodi tähendab AÕS § 148 lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub heausksusele) seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Ehitajal (kinnisasja omanikul) tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust ja kontrollida, kuhu ta ehitab (vt RKTKo nr 3-2-1-136-15, p 16). Riigikohus on ka selgitanud, et heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale (vt RKTKo nr 3-2-1-89-11, p 14).
20.Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama (AÕS § 148 lg 1). Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist (AÕS § 148 lg 2). Eeltoodust nähtub, et AÕS § 148 lgte 1 ja 2 järgi tuleb naaberkinnisasja omanikul (antud juhul kostja) taluda piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel.
21.Talumiskohustuse eelduseks on viidatud sätetest tulenevalt esmalt see, et ehitaja (kinnisasja omanik) on püstitanud ehitise, mis väljub tema kinnisasja piiridest ja ulatub naaberkinnisasjale. Samuti on talumiskohustuse eelduseks see, et ehitaja (kinnisasja omanik), kelle kinnisasja piirest ehitis väljus, püstitas ehitise asjaõiguseta, kuid heauskselt, või püstitas ehitise asjaõiguse alusel. Antud juhul ei ole hageja tõendanud et tegemist oleks piiriülese ehitisega. Nimetatu nähtub ka hageja enda 08.07.2022 kirjast kostjale. 08.07.2022 kirja kohaselt on küsimuse all Toome pst 83 kinnisasjale jääv maatülkk, millele on korterelamu ehitamisel rajatud killustikkattega parkla (tl 21-22). Vastavalt asub kogu parkla kostjale kuuluval maal. Üle piiri ehitamisega ei ole tegemist, kui ehitis asub tervenisti võõral kinnisasjal. Seega ei ole tegemist parkla ulatumisega Kalda tn 60a kinnisasjalt naaberkinnisasjale AÕS § 148 mõttes. Vastavalt ei ole kostjal antud juhul seadusest tulenevat talumiskohustust AÕS § 148 lõike 1 mõttes. Kuna ei ole täidetud AÕS § 148 lg 1 eeldus, ei ole vaja võtta seisukohta heausksuse osas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kõnealune parkla rajatud tervikuna teadlikult naaberkinnisasjale. Praeguses asjas ehitaja teadis parklat rajades, et parkla ehitatakse naaberkinnisasjale. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole AÕS § 148 lg 1 kohaldamise eeldus täidetud (parkla rajati täielikult kostjale kuuluvale maale), siis ei ole kostja kohustatud taluma parkla seda osa, mis ulatub üle kostjale kuuluva kinnisasja piiri.
22.Kohus märgib siiski, et samuti ei saa lugeda Kalda tn 60a kinnisasja omanikke AÕS § 148 lg 2 tähenduses heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et parkimisplats on püstitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale. Asjaolu, kas riik oli parklast teadlik või mitte ning asjaolu, et korteriomanikud on kasutanud parklat takistamatult 27. aastat ei muuda 5(6)
omandiõiguse rikkumist õiguspäraseks ega anna mõistliku eeldust, et õigusvastane tegevus heaks kiidetakse. Hageja ei ole pärast krundi moodustamist 1994. aastal ega ka pärast korterelamu valmimist teinud midagi tema poolt kasutatava parkla kui ehitise seadustamiseks ega püüdnud teha kokkulepet maa kasutusõiguse saamiseks. Hageja on 08.07.2022 kirjas ise kinnitanud, et KÜ algusaastatel püüdis KÜ parkla maatüki kasutamist ametlikustada, so endale saada (tl 21-22). Tuvastamist on leidnud, et Kalda tn 60a ja Toome pst 83 kinnisasjade pindalad ega piirid ei ole ajas muutunud. Seega on hageja olnud teadlik, et ta valdab võõrast kinnisasja algusest peale ning tegemist ei ole eksitusega. Seega ei ole hageja ka tõendanud pahauskuse puudumist ning parkla ei ole rajatud ka heauskselt.
23.Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg 1). Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte (AÕS § 34 lg 1). Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS § 34 lg 2). Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus Toome pst 83 asuvat parklat vallata. Seega ei ole kostja rikkunud hageja valdust. Vastavalt ei ole täidetud AÕS § 144 lg 1 kohaldmise eeldused ja hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
24.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
26.Kohus jättis hagi rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
27.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.