Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasja number
2-23-10860
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2023, Narva kohtumaja
Kohtuasi
K-L D (endine M ) maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus Avaldaja (võlgnik): K-L D (endine M ) (ik XXX); elukoht: XXX; e-post: XXX
Menetlusosalised
Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX ); e-post: [email protected]
K-L D maksejõuetusavaldus rahuldada.
K-L D võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. novembril 2023 kell 15.20 Viru Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.
K-L D ilmuda vande andmiseks kohtusse 7. novembril 2023 kell 15.15 vande andmiseks vanne vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.
2-23-10860
K-L D võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2-23-10860
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
K-L D (endine M ) (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 32 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole. Kohus võttis 11.09.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. 9.10.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas, mis on lisatud aruandele.
2-23-10860 Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et K-L D on 2023. aastal saanud maksustatavat tulu J T Ü , kuid K-L D avaldas nii kohtule kui ka usaldusisikule, et varsti sünnib tal laps, seega hakkab ta saama Sotsiaalkindlustusametist vanemahüvitist, mille suurus selgub pankrotimenetluse ajal. K-L D on esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid ning talle on 2022. a FIDEKi alusel tagastatud 723,61 eurot. K-L D on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 0 osakut. Osakute eest on raha välja võetud 01.10.2021 ja 02.08.2022. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest K-L D nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Tulenevalt eeltoodust K-L D l usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.
II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud võlanimekirjas. Lisaks võlanimekirjas kajastatud nõuetele võib K-L D olla kohustus ka B AS-i, E AS-i, P G OÜ ja O OÜ ees, kuid nimetatud isikud kas ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud või siis on teatanud, et on nõude loovutanud. Nõude olemasolu ja võimalik suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse raames, kuid samas see ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust moodustavad K-L D usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 30 850,32 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused K-L D vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist üks täitemenetlus – kohtutäitur A K menetluses oli B AS nõue 1184,48 eurot. Maksejõuetusmenetluse ajal esitas O I OÜ kohtutäitur A K täitmiseks veel neli avaldust kokku 12000,17 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 11.09.2023.a. määruse, esitas usaldusisik täiturile taotluse täitemenetluste peatamiseks.
IV Majanduslik olukord Seisuga 09.10.2023 K-L D usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 30 850,32 eurot.
2-23-10860 Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest on K-L D saanud 2023.aastal maksustatavat tulu J T Ü , kuid K-L D on avaldanud nii kohtule kui ka usaldusisikule, et varsti sünnib talle laps, seega hakkab ta saama Sotsiaalkindlustusametist vanemahüvitist, mille suurus selgub pankrotimenetluse ajal. Tulenevalt eelpoolkirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et K-L D on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib K-L D tähelepanu asjaolule, et kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab K-L D kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused 2023. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (registrikood XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja K-L D (endine M , ik XXX) pankrot. Algatada K-L D kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada K-L D pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada K-L D kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
2-23-10860
Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud. •
Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi äriühingutele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K A OÜ-le, kohtutäitur A K (kokku 12 dokumenti), kokku 1,5 tundi.
•
Tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega – 1 tund.
•
Dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 1 tund;
•
Varanimekirja, võlanimekirja ja aruande koostamine - 5 tundi.
•
Usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.
Kokku 9 tundi arvestusega 130 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1170,00 eurot, millele lisandub käibemaks 234,00 eurot, kokku 1404,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole seisuga 09.10.2023 K-L D usaldusisikule teadaolevat vara, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 30 850,32 eurot. Usaldusisik on seisu6
2-23-10860 kohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku K-L D pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik K-L D pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud.
2-23-10860 Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. -
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
-
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).
-
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).
-
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
-
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbi8
2-23-10860 vaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1170 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks ning ülejäänud tasu 534 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (lisandub käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
2-23-10860 Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 534 eurot koos käibemaksuga, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.