X hagi AS-i W vastu rahalistes nõuetes, asjade väljaandmiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ja C hagi AS-i W vastu rahalistes nõuetes ning asjade väljaandmiseks kohustamiseks
Hagihind
hageja I hagi hind 653 117,26 eurot hageja II hagi hind 281 452,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: X (isikukood xxxx) Hageja II: C (isikukood xxxx) Hagejate esindajad: vandeadvokaat Jaanus Mody, vandeadvokaat Lembit Tedder, advokaat Henri Hansson (e-post [email protected]) Kostja: AS W (registrikood xxxx) Kostja esindajad: vandeadvokaat Erik Kergandberg (e-post [email protected]), vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
12.05.2023
Resolutsioon
1.Rahuldada hagid osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt W juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitis 315 360 eurot (bruto) ja viivis 8 502,61 eurot X kasuks.
3.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 märgitud põhinõudelt (315 360 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
Välja mõista AS-ilt W juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitis 138 880 eurot (bruto) ja viivis 3 744,43 eurot C kasuks.
5.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4 märgitud põhinõudelt (138 880 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni C kasuks.
6.Välja mõista AS-ilt W konkurentsipiirangu hüvitis 236 520 eurot (bruto) ja viivis 7 932,31
eurot X kasuks.
7.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 6 märgitud põhinõudelt (236 520 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
8.Välja mõista AS-ilt W konkurentsipiirangu hüvitis 104 160 eurot (bruto) ja viivis 3 493,28 eurot C kasuks.
9.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 8 märgitud põhinõudelt (104 160 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni C kasuks.
10.Välja mõista AS-ilt W hüvitis 10 287,50 eurot seoses kostja kohustuse täitmisega X kasuks.
11.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 10 märgitud põhinõudelt (10 287,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
12.Kohustada AS-i W andma välja X valdusesse:
12.1.fotod, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonides nr 2 (allkirjastatud foto mõõtmetega 51x41 cm ja allkirjastatud foto mõõtmetega 56x46 cm), nr 14 (2 fotot) ja nr 28 (7 raamitud fotot);
12.2.Nespresso kohvimasin (seerianumbriga xxxx) koos selle juurde kuuluva kolme kohvitassi, kolme taldriku ja kolme lusikaga, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 42;
12.3.raamat „ПИСЬМА архимандрита Иоанна (Крестьнкина)“, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 26;
12.4.J. Arraku maal 1988, mõõtmetega 70x100cm, signeeritud „Happy Birthday and our cordial greetings to Dear Arnout. 17.01.2016“, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 3;
12.5.laevakujuline ese, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 5;
12.6.valge ese pealdisega „APG. Associated petroleum gas“, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 6;
12.7.pruun ese (kuju), mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 7;
12.8.pilt mõõtmetega 28 x 41 cm, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 8;
12.9.kuldses toonis rongikujuline ese, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 9;
12.10.naisekuju, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 10;
12.11.ikoon mõõtmetega 25 x 17 cm, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 11;
12.12.kollases raamis pilt mõõtmetega 20 x 24 cm, pruunis raamis pilt mõõtmetega 15 x 20 cm ja kuldses raamis pilt mõõtmetega 15 x 20 cm, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 12;
12.13.malelaud, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 16;
12.14.Amfora kuju, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 17;
12.15.kujud, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonides nr 18, 21, 25, 33, 35, 36, 37, 38;
12.16.seinakell, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 19;
12.17.binokkel Bushnell, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 20;
12.18.3 napsiklaasi koos ümbrisega, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 22;
12.19.hõbedavärvi tass koos koos lusikaga, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 23;
12.20.klaasese pealdisega „SIBUR“, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 24;
12.21.mustas raamis pilt raami mõõtmetega 54 x 80 cm, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 27.2;
12.22.kaks raamitud tänukirja, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 29;
12.23.kaks allkirjadega pilti, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 30;
12.24.auhinnad, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonides nr 31 ja 39;
12.25.puidust haamer koos esemega, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 32;
12.26.klaaskarp, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 34;
12.27.kinkekarp, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 43;
12.28.must märkmik (tühi), mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 4;
12.29.ID-kaardi luger, arvutihiir ja tass, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 41;
mobiiltelefon Apple iPhone 6S 128GB (SN: xxxx),
mobiiltelefon Elari card phone (IMEI xxxx).
13.Jätta rahuldamata X hagi nõuete osas järgneva AS-i W valdusest välja nõudmise osas: muud AS-i W valduses olevad X fotod, fotod perekonnaliikmete ning äripartneritega; raamatud üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 40; muud AS-i W valduses olevad X raamatud; meene vastuvõtmisakti positsioonis nr 15; muud AS-i W valduses olevad X meened; pabermaterjalid vastuvõtmisakti positsioonides nr 1, 4 (v.a must tühi märkmik) ja 13; kontoritarbed vastuvõtmisakti positsioonis nr 41 (v.a ID-kaardi luger, arvutihiir ja tass).
14.Kohustada AS-i W andma välja C valdusesse:
14.1.must-valge foto Pariisist, mis nähtub käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 27.1.
15.Jätta rahuldamata C hagi nõuete osas järgneva AS-i W valdusest välja nõudmise osas: 2 eksemplari raamatut Михаил Бронштейн. Путешествие из Петербурга в Таллинн; Эстония. Энциклопедический справочник; 2 eksemplari raamatut Прибалтийцы в Отечественной войне 1812 года; Xxxx keldriruumide võti; väikesed tumedad kõrvaklapid; mobiiltelefonis Samsung Galaxy S8 asunud fotod ja videod.
16.Jätta rahuldamata C alternatiivne nõue kohustada AS-i W edastama Samsung Galaxy S8 mobiiltelefonis asuvate kõikide foto- ja videosalvestiste koopiad samas formaadis, milles on salvestiste originaalfailid e-posti teel, ning seejärel foto- ja videosalvestiste originaalfailid kustutama.
17.Jätta rahuldamata X hagi nõude osas AS-i W tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et telefoninumbri xxxx kasutamise õigus anda üle hagejale I.
18.Välja mõista AS-ilt W hüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 4 757,13 eurot X kasuks.
19.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 18 märgitud põhinõudelt (4 757,13 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
20.Välja mõista AS-ilt W hüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 2 038,77 eurot C kasuks.
21.Välja mõista AS-ilt W viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 20 märgitud põhinõudelt (2 038,77 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni C kasuks.
22.Jätta menetluskulud seoses X hagiga 96,42% osas AS-i W ja 3,58% osas X kanda.
23.Jätta menetluskulud seoses C hagiga 96,97% osas AS-i W ja 3,03% osas C kanda.
24.Jätta T, R, R ja L menetluskulud seoses taotlusega nende menetlusse kolmandate isikutena kaasamiseks X ja C kanda võrdsetes osades.
25.Võtta käesoleva kohtuotsuse lisaks üleandmis-vastuvõtmisakt 11-l lehel. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Hagejad olid kostja juhatuse liikmed, poolte vahel oli sõlmitud 21.07.2016 juhatuse liikme lepingud. 2018.a. sügisel otsustas kostja nõukogu pikendada hagejate volituste tähtaega ja pikendada vastavalt ka teenistuslepinguid. 04.06.2019 kostja nõukogu koosolekul andis nõukogu esimees hagejatele üle teated lepingute lõpetamise ning hagejate juhatusest tagasi kutsumise kohta. Vastavalt lepingute p 14.5.2 oli kostja kohustatud maksma lepingu lõpetamise korral hüvitist kaheksa kuu töötasu ulatuses. Hüvitis tuli tasuda ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest, so hiljemalt 04.07.2019. Vastavalt lepingu p 12.3 oli kostja kohustatud maksma lepingute lõppemise korral ka hüvitist lepingu lõppemisele järgnevaks ajaks sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest kuue kuu töötasu ulatuses. Hüvitis tuli tasuda ettenähtud 6-kuulise konkurentsipiirangu perioodi alguseks – so teenistuslepingute lõppemisel, mis toimus 04.06.2019. Kostja ei ole hüvitisi tasunud. Hagejaga I sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingu kohaselt oli kostja kohustatud võimaldama hagejale I tööauto, milleks kostja sõlmis Q AS-iga 2017.a. märtsis liisingulepingu. Esimese lepingumakse summas 10 287,50 eurot maksis aga kostja eest hageja I, täites seeläbi kostja kohustuse. Kostja ei ole hagejale I tasutut hüvitanud. Hageja I tegi auto sissemakse ootuses, et saab auto ise hiljem välja osta, mida kostja talle aga ei võimaldanud. Sissemakse oli osaks sõiduki ostuhinnast. Nõue ei ole aegunud ning kostja poolt aegumisele tuginemine on ka vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades, et vähemalt kuni 04.06.2019 võimaldas kostja hagejal I uskuda, et hageja I on sissemakse tasunud tuginevalt poolte kokkuleppele, mille kohaselt saavad töölt lahkuvad töötajad osta tööauto välja. 04.06.2019 koosolekul võeti hagejalt I ära isiklik mobiiltelefon ja varutelefon, samuti ei võimaldatud hagejatel kaasa võtta tööruumidest isiklikke asju, mis on käesoleva ajani kostja valduses. Seni on kostja juures olnud tavaks, et kõik lahkuvad töötajad saavad kaasa võtta oma kasutuses olnud telefoninumbri, aga hagejale I seda ei võimaldatud, ehkki hageja I on kasutanud asjassepuutuvat numbrit üle 20 aasta. Telefoninumber vormistati kostjale esialgselt vaid põhjusel, et hageja I ja kostjavahelise lepingu kohaselt kohustus kostja kompenseerima hageja I telefonikulud. Sisuliselt andis hageja I telefoninumbri kostjale tasuta kasutada hageja I kostjas töötamise ajaks, mitte ei loovutanud ega loobunud sellest numbrist lõplikult kostja kasuks. Sellise tasuta kasutamise lepingu või alternatiivselt üürilepingu kehtivuse tähtaeg oli seotud hageja I töötamisega/teenistusega kostja juures. Alternatiivselt tuleb hageja I tahteavaldusi 04.06.2019 numbri tagastamiseks käsitleda tema poolt tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisena.
Hageja I kandis kulu õigusabile kostja vastu nõuete esitamiseks enne kohtusse pöördumist kokku summas 23 186,52 eurot ning hageja II 9 937,08 eurot. Hagejad ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostja ei saa tugineda 03.12.2019 uutes ülesütlemisavaldustes toodud uutele asjaoludele. Sama lepingut ei saa kaks korda üles öelda. Alternatiivselt on uutele asjaoludele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlik aeg uute asjaolude esiletoomiseks oli möödunud. Kuna juhatuse liikme lepingud olid sõlmitud ainult kostjaga, ei saa hagejate rikkumiseks lugeda tegevust kostja tütarühingutes. Lepingute kohaselt saab kompensatsiooninõude välistada vaid hagejate kui kostja juhatuse liikmete kohustuste olulised rikkumised kostja suhtes. Kompensatsiooni mittemaksmise alusena ei saa tugineda rikkumistele ilma heastamistähtaega võimaldamata. Väidetavad rikkumised oleksid olnud heastatavad. Hagejatega sõlmitud teenistuslepingute p 13.1 nägi ette, et kostja majandusaasta aruande heakskiitmisega nõukogu poolt kiidab nõukogu heaks juhatuse liikmete tegevuse vastaval majandusaastal ning kinnitab, et kostjal puuduvad juhatuse liikmete suhtes mistahes nõuded seoses tehingute ja toimingutega, mis on kajastatud vastavas nõukogu poolt heakskiidetud majandusaasta aruandes. Kõik kostja konsolideeritud majandusaasta aruanded alates 2011 kuni 2018 (k.a) on nõukogu poolt heaks kiidetud, millega on heaks kiidetud vastavalt ka juhatuse tegevus. Teenistuslepingute p 13.1 on kehtiv. Hagejad ei ole dokumente võltsinud. Kõik kostja viidatud dokumendid sisaldavad dokumendis märgitud kuupäevadel tehtud tegelikke otsuseid ja dokumendis märgitud kuupäeval sõlmitud tegelikke kokkuleppeid. 05.09.2018 toimus konverentskõne teel kostja nõukogu liikmete poolt kõigi nelja kostja juhatuse liikme volituste pikendamise otsuse vastuvõtmine. Kostja etteheited kostja nõukogu poolt juhtorgani liikmete volituste pikendamise osas seonduvad üksnes nõukogu, mitte hagejate poolt oma ülesannete täitmisega. OÜ R ja AS E. vahel allkirjastatud lepingu pikendamise kokkulepped vastavatel dokumentides näidatud kuupäevadel tegelikkuses osapoolte vahel suuliselt ka sõlmiti, neid kokkuleppeid mõlemapoolselt ka täideti ning nende hilisem kirjalik vormistamine kajastab tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid ja tegelikku majandustegevust. Põhjendatud ei ole etteheited hagejatele seoses 07.02.2019 reisiga Brüsselisse. Hageja I on kogu aeg reisinud nii tööalaselt kui isiklikel põhjustel väga tihti. Hageja I on alati oma isiklikke reisikulusid tasunud ise. Asjaolusid arvestades on naeruväärne heita hagejale I ette ühe reisi kulu võimalikku valesti adresseerimist reisiagendi poolt. Hagejal II ei olnud põhjust kahelda asjassepuutuva reisi tööalases eesmärgis. Hagejad ei ole eksitanud kostja nõukogu seoses optsioonilepinguga. Etteheited ei seondu ka mitte hagejate kui kostja juhatuse liikmete tegevusega, vaid tegemist on tütarühingu AS E. ja selle juhtorganite liikmete oletatava tegevusega, mis ei ole kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingute reguleerimisalas. Tehingu pani kokku ja vastava lepingulise suhtega, sh selle pikendamisega tegeles AS E. juhatuse liige S, arusaamatuks jääb seonduvate etteheidete tegemine hagejatele. Hageja I on teavitanud 02.05.2019-03.05.2019 kostja uut nõukogu kõigist asjaoludest. Hagejad ei ole rikkunud kohustust teavitada kostja nõukogu naftasaaduste lekkest õigeaegselt ja korrektselt. Leke toimus maa-aluses torustikus, mis asus betoonist kraavis ca 1 meetri sügavusel maa all. Nagu ettevõtte protseduurid ette nägid, siis hinnati koheselt kogust skaalal „suurem / väiksem kui 200 liitrit“. Hagejale I teavitati, et kogus asub skaalal „suurem kui 200 liitrit“, kuid mitte keegi ei saanud sel hetkel kindlaks teha lekke tegelikku kogust. Hageja I teavitas nõukogu esimeest lekkest 24. aprillil ehk ca 48 tunni jooksul peale seda, kui hageja I intsidendist ise teada sai. Sel hetkel ei olnud veel võimalik lekke kogust kindlaks teha ja hageja ei saanud informeerida nõukogu millestki, millest keegi veel ei teadnud. Peale 24. aprilli oli
nõukogul info teada ja võimalik juhatusele täpsustavaid küsimusi esitada ning seda nõukogu liikmed aktiivselt ka tegid. Nõukogu hoiti olukorraga aktiivselt kursis. Põhjendatud ei ole etteheited hagejatele seoses tegutsemisega väidetavas huvide konfliktis seoses 08.10.2018 mandaadilepinguga. Kostja eelmised aktsionärid, keda esindasid kostja nõukogu liikmed, olid ise juhatusega sellise kokkuleppe sõlminud. Seega oli olemas nõukogu nõusolek juhatuse selliseks tegevuseks. Eetika- ja käitumiskoodeksi kohaselt kutsuti töötajaid üles teatama enda finants- ja ärilistest erahuvidest, millel on otsene või kaudne kokkupuude kostja äritegevusega. Seega teavitama pidi vaid konfliktidest, mis puudutavad otse kostja tegevusala. Kummalgi hagejal selliseid huvisid ei olnud. Kostja poolt etteheidetud mandaadilepingu kokkulepe ei lange koodeksi alla, samuti ei olnud see ka sisuliselt konfliktis juhatuse liikmete kohustustega ettevõtte ees. Hagejad ei ole asjade vastuvõtmise osas vastuvõtuviivituses. Hageja I läks 23.01.2020 asjade vastuvõtmiseks kostjat esindavasse advokaadibüroosse, kuid asju talle ei antud. Kostja esindaja ei lubanud hagejal I kastide sisuga tutvuda, vaid nõudis, et hageja I peaks kirjutama alla nimekirjale asjade vastuvõtmise kohta, ilma et hageja I oleks saanud eelnevalt kaste avada ja veenduda, et kastides on kostja väidetud esemed. Hagejad pakkusid kostjale vähemalt neljal korral võimalust tuua asjad hagejaid esindavasse advokaadibüroosse, mida kostja ei ole teinud. Hagejad leiavad, et hetkest, kui fotod ja videod on salvestatud mobiiltelefoni, on need materialiseerunud ehk neid saab käsitleda asjadena, neid saab vallata ja nende valduse üleandmist nõuda. Alternatiivselt on fotode ja videote puhul tegemist hageja II isikuandmetega ning hagejal II on õigus saada kostjalt kui isikuandmete töötlejalt nende andmete koopia. Lisaks on tegemist hageja II teostega AutÕS mõttes. Hageja I palub:
1.1.välja mõista kostjalt hageja I kasuks:
1.1.1.juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitis 315 360 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 8 502,61 eurot ning viivis põhinõudelt (315 360 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.1.2.konkurentsipiirangu hüvitis 236 520 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 7 932,31 eurot ning viivis põhinõudelt (236 520 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.1.3.hüvitis 10 287,50 eurot seoses kostja kohustuse täitmisega ning viivis põhinõudelt (10 287,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.2.kohustada kostjat hageja I valdusesse andma:
1.2.1.mobiiltelefoni Apple iPhone 6S 128GB (SN: xxxx);
1.2.3.fotod, mis nähtuvad 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonil nr 2 (allkirjastatud foto mõõtmetega 51x41 cm ja allkirjastatud foto mõõtmetega 56x46 cm), positsioonil nr 14, positsioonil nr 28, ja muud kostja valduses olevad hageja I fotod, fotod perekonnaliikmete ning äripartneritega;
1.2.4.Nespresso kohvimasin (seerianumbriga xxxx) koos selle juurde kuuluva kolme kohvitassi, kolme taldriku ja kolme lusikaga, mis nähtub 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonil nr 42;
1.2.5.raamat „ПИСЬМА архимандрита Иоанна (Крестьнкина)“, mis nähtub 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonil nr 26, raamatud positsioonil nr 40, ja muud kostja valduses olevad hageja I raamatud;
1.2.6.meened, mis nähtuvad 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonil nr 3 (J. Arraku maal 1988,
mõõtmetega 70x100cm, signeeritud "Happy Birthday and our cordial greetings to Dear Arnout. 17.01.2016"), positsioonidel nr 5-7, positsioonil nr 8 (pilt mõõtmetega 28x41 cm), positsioonidel nr 9-10, positsioonil nr 11 (ikoon mõõtmetega 25x17 cm), positsioonil nr 12 (kolm pilti mõõtmetega: 20x24 cm kollase raamiga, 14x20 cm pruuni raamiga ja 15x20cm kuldse raamiga), positsioonil nr 15, positsioonil nr 16 (malelaud), positsioonil nr 17, positsioonil nr 18, positsioonil nr 19 (seinakell), positsioonil nr 20 (binokkel Bushnell), positsioonidel nr 21-23, positsioonil nr 24 (klaasese pealdisega „SIBUR“), positsioonil nr 25, positsioonil nr 27.2 (mustas raamis pilt mõõtmetega 54x80 cm), positsioonil nr 29 (kaks tänukirja), positsioonil nr 30 (kaks allkirjastatud pilti), positsioonidel nr 31 ja 39 (kaks auhinda), positsioonil nr 32-38, positsioonil nr 43, positsioonil nr 44 (Rio 2016 ja London 2012 Olümpia spordisärgid), ja muud kostja valduses olevad hageja I meened;
1.2.7.pabermaterjalid ja kontoritarbed, mis nähtuvad 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonidelt nr 1, 4, 13 ja 41;
1.3.kohustada kostjat andma telefoninumber xxxx üle hagejale, kohustada kostjat tegema Telia Eesti AS-ile (registrikood 10234957) tahteavaldus telefoninumbri xxxx üleandmiseks (loovutamiseks) hagejale ning asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga;
1.4.välja mõista kostjalt hageja I kasuks kahjuhüvitis 23 186,52 eurot seoses kohtueelsete õigusabikulude kandmisega ning viivis põhinõudelt (23 186,52 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.5.määrata kohtuotsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et teenistuslepingu lõpetamise hüvitise brutosummas 315 360 eurot maksmisel kohustada kostjat pidama kinni, deklareerima ja tasuma brutosummalt 315 360 eurolt tasumisele kuuluva tulumaksu ning deklareerima ja tasuma brutosummale lisanduva sotsiaalmaksu ning kandma hagejale I üle netosumma (2020. aastal kehtivat tulumaksumäära arvestades on netosummaks 252 288 eurot); konkurentsipiirangu hüvitise brutosummas 236 520 eurot maksmisel kohustada kostjat pidama kinni, deklareerima ja tasuma brutosummalt 236 520 eurolt tasumisele kuuluva tulumaksu ning deklareerima ja tasuma brutosummale lisanduva sotsiaalmaksu ning kandma hagejale I üle netosumma (2020. aastal kehtivat tulumaksumäära arvestades on netosummaks 189 216 eurot). Hageja II palub:
1.6.välja mõista kostjalt hageja II kasuks:
1.6.1.juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitis 138 880 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 3 744,43 eurot ning viivis põhinõudelt (138 880 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.6.2.konkurentsipiirangu hüvitis 104 160 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 3 493,28 eurot ning viivis põhinõudelt (104 160 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.7.kohustada kostjat hageja II valdusesse andma:
1.7.1.raamatud: Михаил Бронштейн. Путешествие из Петербурга в Таллинн; Эстония. Энциклопедический справочник (2 eksemplari); Прибалтийцы в Отечественной войне 1812 года (2 eksemplari);
1.7.2.must-valge foto Pariisist, mis nähtub 23.01.2020 Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakti nimekirja positsioonil nr 27.1;
1.7.3.hageja II tööauto käetoe aluses laekas asunud uksevõti (võti avab keldriruumid aadressil Xxxx);
1.7.4.hageja II tööautos asunud kõrvaklapid (väikesed tumedat värvi kõrvaklapid);
1.7.5.hageja II tööalases Samsung Galaxy S8 mobiiltelefonis asunud fotod ja videod; alternatiivselt kohustada kostjat edastama hagejale II tema tööalases Samsung Galaxy S8 mobiiltelefonis asuvate kõikide foto- ja videosalvestiste koopiad samas formaadis,
milles on salvestiste originaalfailid, hageja II e-posti aadressile xxxx 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada kostjat seejärel foto- ja videosalvestiste originaalfailid mobiiltelefonist kustutama;
1.8.välja mõista kostjalt hageja II kasuks kahjuhüvitis 9 937,08 eurot seoses kohtueelsete õigusabikulude kandmisega ning viivis põhinõudelt (9 937,08 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni;
1.9.määrata kohtuotsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et teenistuslepingu lõpetamise hüvitise brutosummas 138 880 eurot maksmisel kohustada kostjat pidama kinni, deklareerima ja tasuma brutosummalt 138 880 eurolt tasumisele kuuluva tulumaksu ning deklareerima ja tasuma brutosummale lisanduva sotsiaalmaksu ning kandma hagejale II üle netosumma (2020. aastal kehtivat tulumaksumäära arvestades on netosummaks 108 881,92 eurot); konkurentsipiirangu hüvitise brutosummas 104 160 eurot maksmisel kohustada kostjat pidama kinni, deklareerima ja tasuma brutosummalt 104 160 eurolt tasumisele kuuluva tulumaksu ning deklareerima ja tasuma brutosummale lisanduva sotsiaalmaksu ning kandma hagejale II üle netosumma (2020. aastal kehtivat tulumaksumäära arvestades on netosummaks 81 661,44 eurot). Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lepingute järgi puudub õigus lõpetamise hüvitise saamiseks olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Hagejad kutsuti kostja juhatusest tagasi ning nendega sõlmitud juhatuse liikme lepingud öeldi üles, sest hagejad olid oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kostja ütles mh üles konkurentsipiirangu kokkulepped, mistõttu ei ole hagejatel õigus saada ka hüvitist seoses konkurentsikeeluga. Hagejad rikkusid oma kohustusi viisidel, mille heastamine ei ole võimalik. Hageja I rikkumised on osaliselt toime pandud kostja juhatuse liikmena, osaliselt aga kostja 100% osaluses oleva tütarettevõtte Aktsiaseltsi E. juhatuse liikmena. Hageja II rikkumised on toime pandud kostja juhatuse liikme ja E.-i nõukogu liikmena. Teenistuslepingu lõpetamise osas on olulised rikkumised nii kostja kui ka E.-i juhtorgani liikmena, kuna nende äriühingute majanduslikud huvid on ühtsed. Ka teenistuslepingutes endas on rõhutatud hagejate kohustusi ka tütarettevõtete juhtimisel. E.-i kahjustamisega on kahjustatud ka selle ainuosaniku kostja varade väärtust. Hagejad on rikkunud oma kohustusi esiteks dokumentide võltsimisega. Võltsimise eesmärgiks oli kostja ja tema nõukogu ja aktsionäride eksitamine. Raamatupidamisdokumentide võltsimine toob kaasa ka ühingu suhtes kriminaalmenetluse algatamise ohu. Võltsimine toimus järgmiselt: hagejad taandkuupäevastasid 02.01.2017 ja 02.01.2018 kuupäeva kandvad dokumendid seoses E.-i ja OÜ R vahel sõlmitud lepingutega. Nimetatud kuupäevadel dokumentides märgitud sisuga lepinguid ei sõlmitud. Hagejad rikkusid oma kohustusi, kui nad allkirjastasid detsembris 2018 dokumendid, mis viitasid ebaõigesti, justkui oleks need allkirjastatud 02.01.2017 ja 02.01.2018; 2018. aasta septembris tegi hageja I ettepaneku pikendada kostja juhatuse liikmete ametiaega, märkides hageja I, B. A ja K ametisse nimetamise pikendamisele tegelikust varasema kuupäeva 05.09.2018 ja märkides hageja II ametisse nimetamise pikendamisele tegelikust hilisema kuupäeva detsember 2018. Hagejad rikkusid oma kohustusi seoses tehingutega E.-i ja R vahel: hageja I rikkus hoolsuskohustust jättes OÜ-ga R sõlmitud lepingute pikendamised kirjalikult vormistamata. Kuna pikendamisi kirjalikult ei vormistatud, tehti E-i ja R OÜ vahel tehingud ilma korrektse lepingulise aluseta. Hagejad ei täitnud kohaselt tehingute dokumenteerimise ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Lepingud on vormistatud tagantjärgi selliselt, et nende tingimusi on aja jooksul
muudetud Eile ja kostjale kahjulikumaks. Kokkulepete tagantjärgi vormistamisel kajastati E raamatupidamises neid kuni 28.02.2018 ebaõigesti ja oluliselt erinevalt samade kannete kajastamisest R raamatupidamises. E finantsseisu on 31.12.2017 seisuga kajastatud tegelikkusest paremana. Hageja I rikkus oma kohustusi reisides 07.02.2019 Brüsselisse kostja arvel, kuigi tegemist oli erareisiga. Hageja II kihutas hagejat I, et hageja II laseks kostjal oma erareisi eest maksta. Samuti esitas hageja I enda reisikulude ülevaate kostja nõukogule koos selle erareisi kuludega, misläbi esitas hageja I kostja nõukogule teadvalt valeinformatsiooni. Hagejad eksitasid kostja nõukogu optsioonilepingu osas, eesmärgiga veenda nõukogu, et tegelikult kehtivuse kaotanud leping on jätkuvalt kehtiv. 31.08.2018 sõlmis E rendi- ja optsioonilepingu äriühinguga UAB „Xxxx“ (edaspidi GG), milles lepiti mh kokku GG ostuoptsioon magistraalveduri ostmiseks enam kui miljoni euro eest. Optsiooni tähtaega pikendati hiljem 30. aprillini 2019. E.-i juhatus optsioonilepingu pikendamisest kostja nõukogu ei teavitanud. 01.05.2019 saatis E GG-le optsioonilepingu teise muudatuse, mis oleks ostuoptsiooni kehtivusaega pikendanud kuni 31.08.2019. GG allkirjastas selle muudatuse 03.05.2019. Hagejad teatasid 02.05.2019 kostja nõukogule, et GG on teostanud optsiooni alates 2018. aasta novembrist renditud magistraalveduri ostmiseks. Kuna kostja nõukogu ei olnud teavitatud esialgse lepingu pikendamisest pärast 31.12.2019, olid nõukogu liikmed segaduses ja nõudsid lisateavet. 03.05.2019 teavitas hageja I nõukogu küsimustele vastates, et optsioon on tegelikult aegunud, kuid GG eeldab, et saab endiselt oma optsiooni kasutada. Seega ei ole hagejad esitanud õigeaegset teavet optsioonilepingu pikendamise kohta kuni 30. aprillini 2019. Pärast lepingu lõppemist esitasid hagejad nõukogule aga teabe, mille eesmärk oli panna nõukogu arvama, et GG kasutab kehtivat optsiooni. Seega oli hagejate tegevuse eesmärk eksitada kostja nõukogu müüma magistraalvedur GG-le kehtetu optsioonilepingu alusel. Hagejatele etteheidetav tegu seisneb selles, et hagejad ei teavitanud nõukogu optsioonilepingu pikendamisest ja optsioonilepingu lõppemisel eksitasid nõukogu arvama, et optsioonileping kehtib jätkuvalt. Teavitamiskohustus tulenes kostja põhikirja p 9.3.8. ning ÄS § 306 lg 3. Oluline majandustegevusega seotud asjaolu on rendi- ja optsioonilepingu pikenemine ja selle alusel optsiooni teostamine enam kui miljonit eurot ületavas summas. Seda põhjusel, et E viimase magistraalveduri optsioonilepinguga koormamine ja müük mõjutas oluliselt E edasise majandustegevuse perspektiive, kuivõrd ilma vedurita ei ole raudteevedu võimalik. Seetõttu ei olnud tegemist kontserni igapäevase juhtimise küsimusega vaid strateegilise küsimusega kontserni äriühingu ühe senise majandustegevuse suuna jätkamise kohta. Hagejad eksitasid nõukogu, jättes täitmata kohustuse teavitada nõukogu ulatuslikust, 40 000 liitrini ulatunud naftasaaduste lekkest õigeaegselt ja korrektselt. 22.04.2019 hommikul teavitati hagejat I, et kostja territooriumil on toimunud naftasaaduste leke. Hagejad teavitasid kostja nõukogu lekkest alles 24.04.2019 õhtul. Seejuures alahinnati oluliselt lekke ulatust. 25.04.2019 väitis hageja I kostja nõukogule, et lekke maht on „üle 200 liitri“, 08.05.2019 möönis hageja I, et reostuse suurus on „mõni kuupmeeter“, 11.05.2019 tunnistas hageja I aga, et puhastamistööde käigus on eemaldatud 35-40 kuupmeetrit naftatoodet, mis ületab hageja I 25.04.2019 kirjas märgitud kogust 200-kordselt. Reostuse tegelikust mahust pidi hageja I olema hiljemalt 04.05.2019 teadlik. Kostja tegevusalast ja naftasaaduste olemusest tulenevalt võib iga leke omada potentsiaalselt olulist keskkonnamõju ja põhjustada suuremahulise keskkonnakahju kõrval oluliselt kahju ka kostja finantsseisundile ja mainele. Hagejad on esmalt jätnud olulise info andmata ja on seejärel asunud nõukogu eksitama olukorra tõsisuse osas. Osa lekkest jõudis ka loodusesse, mistõttu võinuks kostja kaotada oma tegevusloa. Hagejatele etteheidetav tegu on ka huvide konfliktis tegutsemine ja selle dokumenteerimata jätmine. 2018.a. sügisel sõlmisid hagejad kostja varasemate aktsionäridega müügivolituslepingu. Lepingu kohaselt oli juhatusel (sh hagejatel) õigus saada 25% kostja aktsiate müügihinnast, mis ületab 15 000 000 eurot. See tähendab, et hagejatel oli otsene
majanduslik huvi, et müügihind oleks võimalikult kõrge. Eelkõige seisneb huvide konflikt selles, et volituslepingust tulenevalt said hagejad müügitehingu korral teenustasu sõltuvalt müügihinnast. Just tasu maksmise sõltuvus müügihinnast on tekitanud huvide konflikti olukorra, millest hageja ei ole teavitanud kostjat, selle uut nõukogu ega ka ostjaid. Hagejad ei ole mistahes viisil huvide konflikti nõukogule avaldanud ega saanud nõukogult nõusoleku huvide konfliktis tegutsemiseks. Kuna volituslepingu alusel oli hagejate huvi, et aktsiate müügihind oleks võimalikult kõrge, tegutsesid nad juhatuse liikmetena viisil, mis kostja kohustusi varjaks ja väärtust näiliselt suurendaks. Ilmselt just selline huvi kõrge müügihinna vastu on motiveerinud hagejate tegevust teiste kostja poolt ette heidetud rikkumiste toime panemisel. Juhatuse liige ei ole lojaalne, kui jätab huvide konflikti esinemise nõukogule teavitamata. Hagejad rikkusid kostja eetika- ja käitumiskoodeksi p-i 3.3.264, kuivõrd hagejate eraviisilisel finantshuvil oli selge kokkupuude kostja tegevusega. Arvestades rikkumiste raskust, süsteemsust ja korduvust, on tegemist oluliste rikkumistega. Kohustusi on rikutud tahtlikult. Juhatuse liikme ametisuhe on niivõrd tundlik usaldusega seotud rikkumiste suhtes, et ülaltoodud rikkumised kaotasid kostja edasise huvi lepingute täitmise suhtes. Hagejad on aktiivselt oma rikkumisi varjanud, kostja on ülesütlemisavaldused esitanud viivitamatult pärast rikkumiste avastamist ja neid esimesel võimalusel täiendanud. Majandusaasta aruannete kinnitamisega ei ole ühestki etteheitest ega nõudest loobutud, alternatiivselt on juhatuse liikme lepingute p 13.1 tühine. Kui kohus tuvastab, et kostja on mingi hageja tegevuse tehinguliselt heaks kiitnud, on sellised tehingud tühised või alternatiivselt on kostja need pettuse või eksimuse alusel tühistanud. Kostja ütles mh üles konkurentsipiirangu kokkulepped, mistõttu puuduvad hagejatel nõuded hüvitise saamiseks ka seoses konkurentsikeeluga. Hagejad on mh hüvitisnõuded arvutanud ebaõigesti, nõudes endale brutosummade tasumist, jättes arvesse võtmata kinni peetavad maksud. Hageja I nõue telefoninumbri loovutamiseks kohustamiseks on mistahes õigusliku aluseta. Pooled ei ole seoses telefoniga sõlminud mistahes rendi-, üüri- ega tasuta kasutamise lepingut. Seoses tööautoga oli hagejal I ja kostjal kokkulepe, et ta hüvitab selle hinnast kostjale 10%. Kokkulepe sõlmiti põhjusel, et hageja I soovis oma tööautoks väga kallist sõidukit (Mercedes Benz GLS 350, maksumus koos käibemaksuga 102 875 eurot). Poolte vahel ei ole auto sissemakse hüvitamiseks ühtegi lepingut. Hageja I nõudel ei saa ka olla mistahes lepinguvälist alust. Igal juhul on hageja I väidetav nõue aegunud. Vaatamata nõuete täpsustamisele menetluse kestel on hagejate nõuded asjade väljanõudmiseks osaliselt jätkuvalt ebaselged ega võimalda identifitseerida, mis asju hagejad nõuavad. Kostja on tagastanud tema valduses olnud hagejate asjad 09.06.2019 ja 04.07.2019. Seoses kolimisega leidis kostja jaanuaris 2020 enda vanast kontorist täiendavaid esemeid, mis võivad (kuid ei pruugi) kuuluda hagejatele. Need esemed on kostja üritanud hagejatele 23.01.2020 üle anda, kuid hagejad keeldusid asjade vastuvõtmisest. Nimelt saabus hagejaid esindav hageja I küll asjade üleandmisele, kuid teatas, et keeldub allkirjastamast mistahes dokumenti asjade üleandmise kohta. Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi. Hagejad on nende asjade üleandmise osas vastuvõtuviivituses. Kostja on jätkuvalt valmis üleandmise-vastuvõtmise aktis nimetatud asjade üleandmiseks, kuid eeldab selleks jätkuvalt täitmise kviitungit ehk akti allkirjastamist asjad vastu võtnud poole või tema volitatud esindaja poolt. Elari Card Phone`i kostja valduses ei ole. Mittekehaliste esemete valdust ei saa üle anda, sest mittekehaliste esemete valdamine ei ole võimalik. Mobiiltelefonis asuvad fotod ja videod on osaks mobiiltelefonist ja hagejad ei ole tõendanud, et neil oleks õigus mobiiltelefoni vallata. Kostjale ei ole teada, et telefonis asunuks hageja II isikuandmetena käsitletavaid fotosid või videoid. Kostja on hagejate tööalastel andmekandjatel olnud failid edastanud kriminaalasja menetlejale. Kostjal eraldi koopiat nendel andmekandjatel sisaldunud failidest ei ole, pärast koopiate PPAle andmist on seadmed koos andmetega utiliseeritud vastavalt ettevõtte sisekorrale ja
praktikale. Hagejate kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagejatel puuduvad kostja vastu mistahes muud nõuded, mistõttu ei saa nad nõuda ka selliste nõuetega seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kuigi hagejad on esitanud õigusabiarvete tasumise maksekorraldused, ei ole hagejad kuidagi sisustanud ega tõendanud õigusabiarvete alusel tehtud töid. Hagejad nõuavad ka käesoleva asjaga mitteseotud kulutuste hüvitamist. Kostja palub jätta hagid rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Nõuded lepingujärgsete hüvitiste väljamõistmiseks
3.Kohtule esitatu kohaselt olid hageja I ning hageja II kostja juhatuse liikmed (registri väljavõte dtl 202-208), poolte vahel olid 21.07.2016 sõlmitud teenistuslepingud (hageja I leping dtl 4761, vandetõlge dtl 3247-3263; hageja II leping dtl 74-87, vandetõlge dtl 3280-3296), mille tähtaegu pikendati 2018.a. sügisel kuni 10.11.2021 (nõukogu otsused dtl 99-106, dtl 107-113). Kostja ütles lepingud 04.06.2019 üles (teated dtl 231-234, tõlge dtl 235-238; dtl 239-242, tõlge dtl 243-246, 03.12.2019 täiendused dtl 1724-1728, tõlge dtl 1729-1739; dtl 1750-1754, tõlge dtl 1755-1765).
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hagejad on esitanud nõuded juhatuse liikme lepingutest tulenevate hüvitiste saamiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Kummagi lepingu p 14.5.2 järgi lepingu lõppemisel või lõpetamisel on juhil õigus saada hüvitist, mis võrdub juhi kaheksa kuu tasuga, kui ajast, mil juht asus tegutsema äriühingu juhatuse liikmena, on möödunud rohkem kui 3 aastat; kummagi lepingu p 12.3 kohaselt lepingu lõpetamisel juhi või äriühingu poolt on juhil õigus saada hüvitist konkurentsikeelu täitmise vastavalt punktile 12.1 pärast lepingu lõpetamist. Hüvitis võrdub juhi kuue kuu tasu summaga ning see makstakse kogusummas välja punktis 12.1 sätestatud kuuekuulise konkurentsikeelu tähtaja alguseks. Nimetatud hüvitis lisandub mis tahes muudele hüvitistele, mis kuuluvad juhile väljamaksmisele lepingu lõpetamise tulemusena vastavalt punktile 14.
6.Lepingute p 14.5.4.a. kohaselt juhil ei ole õigust hüvitist saada, kui juht kutsutakse juhatusest tagasi käesoleva lepingu olulise rikkumise tõttu, mida ei heastata 30 päeva jooksul pärast äriühingult vastava kirjaliku teate saamist, või juhatuse liikmele kohaldatavatest seadustest tulenevate kohustuste olulise rikkumise tõttu. Pooled vaidlevad, kas kostjad on oma kohustusi rikkunud. Dokumentide võltsimine
7.Kostja on heitnud hagejatele ette juhatuse liikmete volituste pikendamise dokumentide võltsimise korraldamist. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 1785-1786, tõlge dtl 1787-1788; sama dtl 2037-2038 tõlge dtl 3311-3312) kirjutas hageja I 13.09.2018 toonasele kostja nõukogu liikmele S, et eelmisel kolmapäeval toimunud konverentskõne ajal kinnitas nõukogu juhatuse liikmete ametiaja pikendamist kõigi nelja juhatuse liikme kohta; otsuse kuupäev peaks olema 31. mai, kuid kavandatud kuupäev tähendab seda, et sellekohase nõukogu otsuse peab allkirjastama L, tavaliselt allkirjastab ametiaja pikendamise kokkulepped juhatuse liikmetega nõukogu esimees, me ei ole kindlad, et M saab seda veel teha; et ametiaega saab pikendada üksnes 12 kuu jooksul enne kehtiva ametiaja lõppu, ei saa C veel
uuesti ametisse nimetada, sest tema ametiaeg lõpeb 2019. aasta detsembris; pakume välja lahenduse: punkti i puhul: otsus tehakse konverentskõne toimumise kuupäeval, s.o 5. septembril 2018, ning kõik kohustused täidab tavapärasel viisil B. Nõukogu koosolekut võib pidada igal ajal, kui osalised on selles kokku leppinud, ning sellisel juhul võib otsuseid kinnitada / otsused heaks kiita ühehäälse kirjaliku nõusoleku alusel; punkti ii puhul: BA-d, MK-d ja mind käsitleva nõukogu otsuse tegemisega samal ajal koostatakse nõukogu otsus C uue ametiaja kohta, kuid otsuse kuupäevaks märgitakse 2018. aasta detsembrikuu (12 kuu jooksul pärast tema ametiaja lõppu). See otsus esitatakse kooskõlas Eesti õigusaktidega äriregistrile sobival ajal (12 kuu jooksul pärast tema ametiaja lõppu), mil tema ametiaega saab pikendada. Sellisel viisil on täidetud kõik vorminõuded, otsused saab korraga allkirjastada ning selgus juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta on saavutatud.
8.24.09.2018 kirjutas hageja I kostja nõukogu liikmetele (dtl 1790-1791, tõlge dtl 1793-1794): peaaegu kolm nädalat on möödunud meie 5. septembri konverentskõnest, mille käigus kinnitasid konverentsil osalenud nõukogu liikmed, et pikendavad kõigi nelja juhatuse liikme ametiaega. Konverentskõne ajal otsustati koostada asjakohane protokoll ja küsida kõikidelt nõukogu liikmetelt otsuse kohta ühehäälne kirjalik nõusolek. Siiski teatas meie äriühingu jurist, et nimetatud otsuse täitmine konverentskõne käigus kokkulepitu alusel ei ole nii lihtne: i) ametiaega saab pikendada üksnes 12 kuu jooksul enne kehtiva ametiaja lõppu. Seega ei saa Ct (finantsjuhti) 5. septembri seisuga uuesti ametisse nimetada, sest tema ametiaeg lõpeb 2019. aasta detsembris. Et täita kõik vorminõuded korraga ja saavutada selgus kõigi nelja juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta, pakun kaalumiseks välja järgmise lahenduse: esitatakse eraldi kaks nõukogu koosoleku protokolli – esimeses nõukogu koosoleku protokollis käsitletakse A, K ja minu ametiaja pikendamist ning selle kuupäev on 5. september 2018; selle alusel pikendatakse iga juhatuse liikme ametiaega kolme aasta võrra; teises nõukogu koosoleku protokollis käsitletakse C ametiaja pikendamist, kuid selle kuupäev jääb 2018. aasta detsembrisse (12 kuu jooksul enne tema ametiaja lõppu). Teise protokolli alusel pikendatakse C ametiaega kolme aasta võrra. See võimaldab meil esitada asjakohased protokollid kooskõlas Eesti õigusaktidega Eesti äriregistrile eraldi sobival ajal (12 kuu jooksul enne juhatuse liikmete ametiaja lõppu). Kui olete sellega nõus, allkirjastage otsused ja tagastage dokumendid tavapärasel viisil K (tema aadress on koopiareal).
9.11.10.2018 e-kirjaga edastas hageja II hagejale I hageja II ja kostja nõukogu esimees B poolt allkirjastatud hageja II teenistuslepingu pikendamise kokkuleppe, millele on märgitud kuupäev 30.12.2018 (dtl 1795, lisa dtl 1796).
10.Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja I on soovitanud kostja nõukogule nõukogu otsuste vormistamist tegelikust vastu võtmisest erineva kuupäevaga ning hageja II on allkirjastanud kokkuleppe, mille kuupäev ei vasta selle tegeliku sõlmimise ajale. Kohus nõustub kostjaga, et dokumendi võltsimiseks on ka selle nn taandkuupäevastamine, tegemist on intellektuaalse võltsimisega, kui dokumendi sisu ei vasta tegelikkusele. Kohus ei nõustu aga, et seoses tuvastatuga oleksid hagejad rikkunud oma seadusest või lepingust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Tulenevalt ÄS (äriseadustik) § 306 lg 1 ja 2 on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning mis on juhtimisel kohustatud kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Nõukogu töö korraldamine või selle õiguslik nõustamine juhatuse pädevusse ei kuulu, st hageja I ei saa olla soovituse andmisega oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, isegi kui soovituse sisu oli ebaseaduslik. Hageja II teenistuslepingu pikendamise kokkuleppes kostja esindajana ei tegutsenud, kostja nimel allkirjastas kokkuleppe nõukogu esimees, st hageja II ei saa olla rikkunud kostja esindamise kohustust. Kohus nõustub hagejatega, et hoolsus- ja lojaalsuskohustus ÄS § 315 lg 1 (samuti VÕS § 620 lg 1) mõistes tähendavad kohustuste täitmise standardeid, mitte eraldiseisvaid kohustusi.
11.Seoses tuvastatuga on kostja heitnud hagejatele ette juhatuse liikme p-de 1.1, 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.7 rikkumist. Lepingute p 1.1 kohaselt juht kohustub tegutsema äriühingu juhatuse liikmena ja täitma juhatuse liikme kohustusi, mis tulenevad seadusest, käesolevast lepingust, äriühingu põhikirjast, nõukogu ja äriühingu aktsionäride siduvatest otsustest ja juhistest ning äriühingu teistest eeskirjadest ja sisedokumentidest, mis on juhile siduvad; p 2.1. kohaselt täidab juht oma kohustusi hoolsusega, oskustega ja hoolikusega, mida mõistlik ja kogenud juhatuse liige ja juhatuse esimees antud asjaoludel rakendaks. Eriti kohustub juht: alati toimima oma parimate professionaalsete teadmiste, võimete ja kogemuste kohaselt äriühingu kasuks ja äriühingu parimates huvides, ning vältima huvide konflikte (lojaalsuskohustus) (p 2.1.1); rakendama häid ja üldtunnustatud juhtimisoskusi ja korraliku ettevõtja hoolsust äriühingu maksimaalse kasu tagamiseks (p 2.1.2); täitma kohaldatavaid seadusi ning tagama, et äriühing täidab selliseid seadusi (p 2.1.7). Kohus leiab, et ka juhatuse liikmete lepingutest ei nähtu, et kokku oleks lepitud hagejate kohustuses nõukogu õiguslikult nõustada vm viisil oleksid hagejad võtnud lisaks ühingu juhtimise kohustusele täiendavaid kohustusi. Lepingu p 2 hoolsuskohustus - kujutab endast analoogselt seadusega kohustuste täitmise standardit, kuidas juht peab oma kohustusi täitma, juhi kohustused on nimetatud lepingu punktis 1. Ka punktist 2.1.7 tulenev kohustus tagada, et ühing täidab seaduseid, saab puudutada üksnes hagejate kui juhatuse liikmete tegevust ühingu juhtimise korraldamisel, nõukogu tegevuse korraldamiseks juhatusel seadusest tulenevalt pädevus puudub ning teisiti ei ole võimalik ka lepinguga kokku leppida. Kohus asub seisukohale, et hagejad ei ole rikkunud oma seadusest ega teenistuslepingutest tulenevaid kohustusi seoses juhatuse liikmete volituste pikendamisega.
12.Kostja on hagejatele ette heitnud ka kostja tütarühingu AS-i E (edaspidi E) dokumentide võltsimist.
13.Kohtule on esitatud hageja II 15.11.2018 e-kiri K (dtl 1780), milles hageja II on palunud üle vaadata manustatud lepingu projekti (dtl 1781), so E-i ja R OÜ (edaspidi R) lepingu muutmise kokkuleppe koostöölepingu nr 3.1.6/130 juurde; ning K on 19.11.2018 saatnud hagejale II kaks lepingu projekti (e-kiri dtl 1782), so lepingu muutmise kokkuleppe kuupäevaga 02.01.2017 (dtl 1783) ning lepingu muutmise kokkuleppe kuupäevaga 02.01.2018 (dtl 1784). Nähtuvalt esitatust on nimetatud kokkulepped E esindajana allkirjastanud hageja I (allkirjastatud kokkulepped dtl 285, 286). Kohtule on esitatud tsiviilasjas xxxx tehtud kohtuotsused (maakohtu otsus dtl 2915-2966, ringkonnakohtu otsus 2967-2999, jõustumismärkega otsus dtl 3127-3178), millise asja raames lahendas kohus kostja hagi hagejate vastu kahju hüvitamise nõuetes. Maakohus tuvastas, et E-i ja R vahel allkirjastatud kokkulepped kajastasid vastavalt poolte ühisele tahtele tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid ja tegelikku majandustegevust, mistõttu ei olnud need vaatamata tagantjärele vormistamisele sisuliselt võltsitud (p 74-75). Vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi apellatsioonkaebuse lahendamise raames muudetud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole ka käesoleva menetluse raames esitanud tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et lepingupooled tegelikult kirjalikes muutmise kokkulepetes kajastatule vastavaid suulisi kokkuleppeid 02.01.2017 ja 02.01.2018 ei sõlminud. Suuliste kokkulepete sõlmimist ei välista asjaolud, et nende kohta ei olnud tehtud kandeid E dokumendiregistrisse (e-kiri dtl 1634, lisad dtl 1571-1633) või et need ei olnud märgitud advokaadibüroole 06.12.2018 edastatud ülevaates E lepingute kohta (dtl 1706-1707, lisa dtl 1689-1705). Kohus leiab, et tegelikkusele mittevastava sisuga ei ole dokument, millele märgitud kuupäev kajastab kokkulepete sõlmimise, mitte dokumendi allkirjastamise aega. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hagejad oleksid võltsinud E-i dokumente. Muud etteheited seoses tehingutega E-i ja R vahel
14.Kostja on hagejale I täiendavalt ette heitnud, et hageja I, tegutsedes kostja tütarühingu E-i juhatuse liikmena, rikkus E-i raamatupidamise korraldamise kohustust: jättis koostöölepingu pikendamise kokkulepped kirjalikult vormistamata, kokkuleppeid kajastati kuni 28.02.2018 E
raamatupidamises ebaõigesti, E majandusaasta aruannetes on R tasutud ettemaks ebaõigelt kajastatud, mistõttu kajastub E finantsseis 31.12.2017 seisuga tegelikkusest paremana, mis on vastuolus RPS (raamatupidamise seadus) § 16 p 3, 7 ja 8. Hageja II oli samal ajal E-i nõukogu liige.
15.ÄS § 306 lg 4 järgi korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RPS § 6 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RPS § 6 lg 4 järgi iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Tulnevalt ÄS § 316 lg 1 teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle nõukogu. Teenistuslepingute p 1.3.2 järgi juht oma kohustuste täitmisel kontrollib äriühingu tütarettevõtjate juhtimist.
16.Tsiviilasjas xxxx tuvastatu kohaselt vormistati 02.01.2017 ja 02.01.2018 koostöölepingu pikendamise kokkulepped kirjalikult 2018.a. lõpus (ringkonnakohtu otsuse p 12.2, dtl 2992). Kirjaliku vormistamisega dokumenteerimise kohustus täideti. Kostja ei ole ette heitnud R seotud kohustuste E raamatupidamises kajastamata jätmist, vaid ebaõiget kajastamist, mille tõendamiseks on esitatud kohtule asjatundja arvamus (V arvamus dtl 3078-3087). Nähtuvalt sellest on arvamus koostatud vastamaks küsimusele E poolt R tasutud summade majanduslikust põhjendatusest. Kostja selgitas 10.01.2023 eelistungil, et ta ei heida seoses E ja R vahel tehtud tehingutega ette nende majanduslikku põhjendamatust, samuti loobub kostja tuginemast väitele, et E tasutu eest vastusooritust ei saanud (dtl 3927). Sellega seoses ei hinda kohus tõendeid, mis olid esitatud tõendamaks vastusoorituse puudumist (dtl 1799-1892).
17.Esitatust on arusaadav, et etteheide seoses raamatupidamise andmetega seondub sellega, et R tasutud summad olid kajastatud ettemaksudena, kuigi sisuliselt ettemaksudega tegemist ei olnud. RPS § 14 lg 1 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest; raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb järgida ühte kahest RPS § 17 lg 1-järgset finantsaruandluse standardist. Hagejad on välja toonud, et sõnaga „ettemaks“ peeti E ja R ühise arusaama kohaselt silmas osa kokkulepitud aastatasust aastatasu eest pidi R olema kogu aeg valmis teenust osutama. V arvamuse p 17 kohaselt oli seisuga 31.12.2017 E 2017.a. majandusaasta aruande lisa 3 kohaselt kirjel „Muud makstud ettemaksed“ summa 962 tuhat eurot; E raamatupidamise ettemaksukonto 153300 saldo seoses R makstud summadega moodustas 31.12.2017 seisuga 850 231,60 eurot. V arvamuse p 18 järgi kui summa kajastub majandusaasta aruandes ettemaksuna, kuid tegelikkuses järgneval majandusaastal teenuseid saada võimalik ei ole, on selline kajastamine vastuolus RTJ 2 lisas 1 toodud bilansikirjete selgitusega. Ettemakstud summade korrektsel kajastamisel (st, kajastamisel kuluna) oleks E 2017.a kahjum olnud oluliselt suurem. Hagejate viidatud kohtuotsusest (tsiviilasjas xxxx, maakohtu otsus p 76) ei nähtu, et kohus oleks hinnanud E 2017.a. majandusaasta aruannet (kohus on viidanud R 2017. ja 2018.a., kostja 2018.a. ning E 2018.a. majandusaasta aruandele). Kohus leiab, et lepingupoolte kokkulepe mõistete tähistuse kohta ei mõjuta ühingu seadusest tulenevaid kohustusi finantsaruandluse korraldamisel. Kohus tuvastab V arvamuse alusel, et E 2017.a. majandusaasta aruandes ei vasta ettemakstud summade kajastamine RPS § 17 lg 1-järgsele standardile. Vastavas osas on E juhatus raamatupidamise korraldamise kohustust rikkunud. Ainuüksi see asjaolu ei ole aga piisav, et tuvastada, et oma kohustusi järelevalve teostamisel juhatuse tegevuse üle oleksid rikkunud ka E nõukogu liikmed, sh hageja II. Riigikohus on selgitanud, et nõukogu liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita; rikkumist ei saa järeldada üksnes negatiivse tagajärje saabumisest (3-2-1-152-16, p 18). Kostja etteheited hagejale II seoses järelevalve teostamisega on piirdunud viidetega seadusele või teenistuslepingule, kuid jäänud faktiliste asjaoludega
sisustamata, so kuidas hageja II tegevus kohasest tegevusest erines. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja II oleks rikkunud oma kohustusi E juhtimise kontrollimisel.
18.Kostja on märkinud veel, et V arvamus tõendab, et lepingud on vormistatud tagantjärgi selliselt, et nende tingimusi on aja jooksul muudetud Eile ja W kahjulikumaks. Kohtule jääb etteheite sisu arusaamatuks. Nähtuvalt arvamusest (al p 9) on asjatundja võrrelnud selgitamata eesmärgil lepingu lisade projekte nende allkirjastatud lõppversioonidega. Kostja ei ole hagejale I ette heitnud kohustuste rikkumist lepingu lisade sõlmimiste eelsetel läbirääkimistel. Kohus on tsiviilasjas xxxx tuvastanud, et E-i ja R vahel allkirjastatud kokkulepped kajastasid vaatamata tagantjärele vormistamisele tegelikkuses sõlmitud kokkuleppeid.
19.Seoses hagejaga I leiab kohus, et kohustused erinevate ühingute juhtimisel ei ole samastatavad mh olukorras, kus tegemist on ema- ja tütarettevõtjaga ÄS § 6 mõttes. ÄS § 306 lg 1 sätestab juhatuse peamise kohustusena juhtimiskohustuse. Kohus on seisukohal, et ühingu juhtimine seoses tema tütarettevõttega tähendab aktsionäriõiguste teostamist. Nimetatuga hageja I rikkumine E juhatuse liikme kohustuste täitmisel ei seondu. Kohus leiab, et hageja I ei ole rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi kostja juhtimisel seoses puudusega E 2017.a. majandusaasta aruandes. Küll aga olukorras, kus hageja I oli ise tütarettevõtja juhatuse liige ning tal oli ühtlasi teenistuslepingust tulenev kohustus kontrollida tütarettevõtja juhtimist, kaasneb mistahes E juhatuse liikme kohustuse rikkumisega ka teenistuslepingust tuleneva järelevalve kohustuse rikkumine. Kohus asub seisukohale, et hageja I, rikkudes E raamatupidamise korraldamise kohustust, rikkus ühtlasi kostjaga sõlmitud teenistuslepingu p
1.3.2.Reis Brüsselisse
20.Kostja väitel rikkus hageja I oma kohustusi mh reisides 07.02.2019 Brüsselisse kostja arvel, kuigi tegemist oli erareisiga. Pooled ei vaidle, et hageja I lendas 07.02.2019 Brüsselisse ja tagasi ning seonduvad kulud kandis kostja (arve koos maksekorraldusega dtl 1708-1709). Kostja on esitanud 06.02.2019 hageja I e-kirja (dtl 1893, tõlge dtl 1378), milles kirjutab, et on järgmisel päeval Grimbergenis, et minna notari juurde pärandvara jagamise lepingut allkirjastama. 29.04.2019 on kostja nõukogu liige küsinud hagejalt II lähetuskulude aruandeid (dtl 1380, tõlge dtl 1383), hageja II koostas aruande ja edastas selle ka hagejale I, kes vastas, et on nõus (dtl 1379, tõlge dtl 1382). 01.05.2019 küsis kostja nõukogu liige täiendavalt andmeid konkreetsete lendude kohta, hageja II koostas täienduse ja saatis selle üle vaatamiseks hagejale I, kes vastas, et ei ole kindel 07.02 toimunud reisis Brüsselisse, kas see oli tehinguga seotud, hageja II vastas, et reis ei peagi olema kuidagi tehinguga seotud, hageja I kirjutas omakorda, et ei taha ühingult raha küsida, kui tegemist on erareisiga (dtl 1385, tõlge dtl 1389). Hagejad on välja toonud, et hageja I on kogu aeg reisinud nii tööalaselt kui isiklikel põhjustel väga tihti, valdav enamik reisidest on olnud korraldatud assistendi vahendusel Xxxx reisibüroo kaudu, mis on hilisemalt esitanud arve vastavalt assistendi juhisele kas hagejale I isiklikult või kostjale sõltuvalt sellest, kas tegemist on olnud tööalase või isikliku reisiga, juhul kui üks arve peaks olema sattunud valele adressaadile, saab tegemist olla ainult eksitusega. Hagejad esitasid loetelu reisibüroo poolt kostjale väljastatud arvetest seoses hageja I ja teiste kostja töötajate reisidega perioodil 2016-2018 kogusummas 30 617,36 eurot (dtl 2093-2094) ja loetelu hagejale I isiklikult samal perioodil väljastatud arvetest kogusummas 114 395,54 eurot (dtl 2095-2096) ning samad andmed 2019.a. kohta vastavalt arved kostjale kogusummas 2 938,91 eurot (dtl 2097) ning hagejale I 22 792,40 eurot (dtl 2098).
21.Esitatu kohaselt nõudis kostja tsiviilasjas xxxx hagejatelt kahju hüvitamist mh seoses sama 07.02.2019 reisiga, maakohus asus seisukohale, et on võimalik, et 07.02.2019 reisi puhul oli tegemist tööreisiga (sõltumata sama reisi kestel ka notaris käimisest), igal juhul ei nähtu esitatud tõenditest, et kumbki kostja oleks andnud korralduse 07.02.2019 Brüsseli reisi kulude hüvitamiseks hageja arvelt; maakohus märkis ka, et arvestades kostja I juhatuse liikme
positsiooni, sh igakuist ligi 40 000 euro suurust juhatuse liikme hüvitist ja reisimise tihedust, on eluliselt ebausutav, et kostjad oleksid otsustanud äriühingut petta suhteliselt tagasihoidliku 650 euro suuruse reisiarvega (maakohtu otsuse p 104-105); ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik üheselt järeldada, et tegemist olnuks kostja I erareisiga, ning maakohus asus põhjendatult seisukohale, et see võis olla ka osaliselt tööreis (ringkonnakohtu otsuse p 14.1). Nähtuvalt otsustest on kohus tsiviilasjas xxxx seoses reisiga hinnanud samu tõendeid, mis on esitatud ka käesolevas menetluses. Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud ühtegi täiendavat asjaolu, mistõttu võiks kohus samade tõendite hindamisel jõuda tsiviilasjas xxxx tuvastatust teistsugusele järeldusele. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et 07.02.2019 reis ei olnud hageja I tööga seotud, mistõttu ei saa hagejad olla kostja väidetud asjaoludel oma kohustusi seoses reisikuludega rikkunud. Nõukogu eksitamine seoses optsioonilepinguga
22.ÄS § 306 lg 3 järgi peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. E põhikirja (dtl 1444-1446) p 9.3.8 järgi juhatus informeerib viivitamatult nõukogu aktsiaseltsi majandusliku olukorra halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.1 Teenistuslepingute p 1.3.6 järgi juht oma kohustuste täitmisel tagab, et nõukogu oleks nõuetekohaselt informeeritud äriühingu ja selle tütarettevõtjate finantsolukorrast ning äriühingu ja selle tütarettevõtjate majandustegevusega seotud kõigist muudest olulistest küsimustest ja asjaoludest, mida kirjeldatakse täpsemalt punktis 5.
23.Kohtule on esitatud E ja UAB Xxxx (edaspidi GG) vahel 31.08.2018 sõlmitud rendileping xxxx (dtl 1189-1198, tõlge dtl 1199), millega E andis GG-le rendile magistraaldiiselveduri, rendiaeg kestis lepingu kohaselt kuni 31.01.2019 (p 2.1) ning rentnikul oli õigus diiselvedur välja osta hinnaga 1,2 miljonit eurot (km-ta), teatades rendileandjale oma otsusest kasutada väljaostuõigust enne 31.12.2018 (p 2.4). 10.01.2019 sõlmitud lepingu lisa 4 järgi teatas rentnik 11.12.2018 veduri väljaostusoovist, kokku lepiti rendi tähtaja ning lepingu kehtivusaja pikendamises kuni 30.04.2019 ning et veduri müügileping kooskõlastatakse enne 30.04.2019 (dtl 1209, tõlge dtl 1210, dtl 1393).
24.Kostja heidab hagejatele ette, et nad ei teavitanud kostja ega E nõukogu 31.08.2018 sõlmitud rendi- ja optsioonilepingus sisaldunud ostuoptsiooni tähtaja pikendamisest kuni 30.04.2019 ning optsioonilepingu lõppemisel eksitasid kostja nõukogu 02.05.2019 arvama, et optsioonileping kehtib jätkuvalt. Kostja on märkinud, et rendi- ja optsioonilepingu pikenemine ja selle alusel optsiooni teostamine enam kui miljonit eurot ületavas summas olid olulised majandustegevusega seotud asjaolud, kuna E viimase magistraalveduri optsioonilepinguga koormamine ja müük mõjutas oluliselt E edasise majandustegevuse perspektiive, sest ilma vedurita ei ole raudteevedu võimalik. Seetõttu ei olnud tegemist kontserni igapäevase juhtimise küsimusega, vaid strateegilise küsimusega kontserni äriühingu ühe senise majandustegevuse suuna jätkamise kohta.
25.Kohus leiab, et esitatu ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, et ostuoptsiooni tähtaja pikendamine olnuks selliseks E majandustegevusega seotud oluliseks asjaoluks, millest tulnuks viivitamata teavitada E ning selle ainuaktsionäri (kostja) nõukogu. Kostja senised nõukogu liikmed kutsuti tagasi ning nimetati uus nõukogu kostja uue ainuaktsionäri 02.04.2019 otsustega (dtl 209-210). Hagejad on välja toonud, et kostja eelmised aktsionärid ja nõukogu olid vedurite müüki soovinud. Selle tõendamiseks on hagejad esitanud 08.10.2018
Kostja on viidanud kostja põhikirja p 9.3.8, kuid kostja põhikiri (dtl 1440-1443) sellist punkti ei sisalda.
kostja juhatuse ettekande nõukogule (osaliselt dtl 2089-2092, tõlge dtl 3341-3344, terviklikult dtl 2325-2355, tõlge dtl 3527-3557), milles on E kohta märgitud, et selle 4 allesjäänud vedurit on välja renditud (nendest üks GG-le); eesmärk on 4 vedurit müüa enne kapitaalremondi tähtaja saabumist (~ 2019. aasta I pool). Konkreetse veduri müümise kavatsus ilmnes kohtu hinnangul ka ainuüksi 31.08.2018 lepingus sisaldunud ostuoptsiooni kokkuleppest, kostja on märkinud, et 31.08.2018 lepingu sõlmimisest oli toonane nõukogu teadlik. Nimetatud kontekstis jääb etteheide seoses pikendamise kokkuleppest viivitamata teatamata jätmisega arusaamatuks - ühtegi strateegilist küsimust ei muudetud, pikendamine on kooskõlas ettekandest nähtuva kavaga müüa kõik vedurid 2019.a. I pooles, st selle mõju E majandustegevusele pidi olema kostja nõukogule teada.
26.Kohtule on esitatud hageja I e-kirjavahetus kostja nõukoguga 2019.a. maist, millest nähtuvalt hageja I edastas nõukogule 02.05.2019 iganädalase ülevaate, milles märkis seoses Eiga, et GG on teatanud soovist osta vedur, mida nad on rentinud alates 2018. aasta novembrist, 1,2 miljoni euro eest, millest arvatakse maha rendimaksed (dtl 1405-1406, tõlge dtl 1410-1411); nõukogu liige T küsis 03.05.2019 vastuses, et optsiooni kehtivus on ju lõppenud, ning palus seonduvat selgitada, samuti kinnitust, et ühtegi kehtivat optsiooni mh Eile kuuluva olulise vara müümiseks ei ole (dtl 1404, tõlge dtl 1409); hageja I vastas 03.05.2019, et tema teadmiste kohaselt mingit vara, mille kohta kehtiks optsioonileping ei ole; nelja veduriga seotud tehinguid valmistasime ette juba enne Vopaki müümist, pärast seda, kui W nõustus osalema läbirääkimistel eelnevate aktsionäridega, peatasime vedurite müügi tagamaks, et kõik müügiga seotud kulud tasuks ostja, sellest tulenevalt teatasime Leedu ostjale 2018. aasta detsembris, et meil ei ole võimalik hetkel müüa ja pikendasime lepingu 30. aprillini; kehtiv leping on lõppenud, kuid Leedu poolelt võib siiski oodata optsiooni kasutamist (dtl 1403, tõlge dtl 1408); T küsis vastuseks tingimusteta kinnitust, et ühtegi kasutamata optsiooni ei ole (dtl 1403, tõlge dtl 1408); hageja I vastas, et räägime sellest teisipäeval (dtl 1402, tõlge dtl 1407); T vastas, et ta soovib „ei“ või „jah“ vastust küsimustele, kas leedulastel on praegu kehtiv optsioon ühe veduri ostmiseks ja kas on mingit muud olulist vara, mille suhtes kehtivad optsioonid / siduvad kohustused müümiseks (dtl 1413, tõlge dtl 1418); hageja I vastas mõlemale küsimusele eitavalt (dtl 1413, tõlge dtl 1418). Kohtule on esitatud ka hageja I WhatsAppi vestlus 2. maist 2019 kostja nõukogu liikme R, milles viimane küsib, kas mõnel rongil on ostuoptsioon ning hageja I vastab eitavalt (dtl 2099, tõlge dtl 3426). Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja I vastas kostja nõukogule 02.-03.05.2019, et vastava aja seisuga kehtivat ostuoptsiooni ei ole, samuti on hageja I välja toonud, et esialgset lepingut pikendati kuni 30.04, mis on kooskõlas eelviidatud lepingu lisaga 4. Hageja I ei ole väitnud, et optsioon oleks kehtiv. Kostja poolt esitatud asjaolud kavandatud teise pikendamise osas (Si e-kirjavahtus GG-ga dtl 1396-1399; 1400-1401) nimetatuga puutumuses ei ole.
27.Kohus asub seisukohale, et etteheide nõukogu eksitamises, justkui leping kehtiks 2019.a. mais jätkuvalt, ei ole põhjendatud. Esitatust ei ole tuvastatav, et hagejad oleksid rikkunud oma kohustusi nõukogu teavitamisel seoses asjassepuutuva optsioonilepinguga. Nõukogu eksitamine seoses naftalekkega
28.Hagejate teenistuslepingute p 5.2 kohaselt kohustub juht mh teatama nõukogule viivitamatult äriühingu majandusliku olukorra olulisest halvenemisest ja kõigist muudest olulistest asjaoludest seoses äriühingu majandustegevusega või tema ametikohustuste täitmisega; p 1.3.5 järgi teeb juht koostööd teiste juhatuse ja nõukogu liikmetega.
29.Kostja heidab hagejatele ette, et nad ei teavitanud kostja nõukogu koheselt 22.04.2019 hommikul kostja territooriumil ilmnenud naftasaaduste lekkest. Nõukogu sai teavet vaid juhul, kui seda ise juhatuselt välja nõudis, hagejad lükkasid igal sammul edasi kostja nõukogule teabe andmist ja pisendasid teavet lekke koguste ja mõjude kohta. Hageja I teadis juba 04.05.2019 reostuse suurusest, kuid teavitas nõukogu tegelikust lekkest alles 11.05.2019 ja seda ka alles
pärimise peale. Hagejatele etteheidetav tegu on kostja nõukogule olulise info andmata jätmine ja seejärel nende eksitamine olukorra tõsiduse osas, millega hagejad rikkusid kostja käsitluse kohaselt nii teenistuslepingutest kui seadusest tulenevat teavitamiskohustust.
30.Pooled ei vaidle, et hagejale I teatati naftalekkest 22.04.2019 hommikul, kui hageja I viibis välismaal, ning et kostja nõukogu liige T kuulis juhtunust 24.04.2019 õhtul hagejalt I lennujaamas. Samuti puudub vaidlus, et leke toimus maa-aluses torustikus (naftatoodet täheldati 22.04.2019 kraavi sadevee äravoolusüsteemis), mistõttu ei olnud selge lekke tekkimise koht ning ulatus, ning et 25.04.2019 saatis hageja I nõukogule teavituse, milles oli märgitud, et lekke maht on „üle 200 liitri“. Kohus leiab, et juhatus ei saa rikkuda olulistest asjaoludest koheselt teavitamise kohustust enne vastavate asjaolude ilmnemist. Asjas esitatu ei võimalda järeldada, et mistahes leke on sõltumata selle põhjusest ja kogusest selliseks asjaoluks, millega seoses on olulise kahju tekkimise oht ilmne. Kostja on märkinud, et osa lekkest jõudis ka loodusesse, kuid nimetatu ilmnes esitatu kohaselt alles 15.05.2019, millest juhatus teavitas nõukogu samal päeval (e-kiri dtl 1710). Asjassepuutuv ei ole kostja väljatoodu, et tal oli lepingujärgne kohustus teavitada enda kliente Xxxx ja Xxxx mistahes naftalekkest kliendi toodete osas 24 tunni jooksul ja anda detailne ülevaade 72 tunni jooksul (väljavõtted lepingutest dtl 3092-3094, tõlge dtl 3588-3589). Välja ei ole toodud, et kostjasiseselt olnuks reguleeritud nõukogu teavitamise kord. Nähtuvalt hageja I 11.05.2019 e-kirjast (dtl 14241425, tõlge dtl 1430) oli leitud naftasaaduse kogus ja päritolu kuni torustiku välja kaevamiseni teadmata, alles pärast teise kaeveloa saamist ning pärast torustiku tranšee kahe järgmise lõigu väljakaevamist selgus, et lekkinud naftasaaduse kogus oli palju suurem kui algselt eeldati. Kohtule esitatud raporti (dtl 1436-1437, tõlge dtl 1438-1439) kohaselt saadi kaevetööde luba
2.lõigu jaoks alles 03.05.2019. Kohus asub seisukohale, et 22.04.2019 ega 23.04.2019 seisuga ei olnud kostja juhatusele teada selliseid olulisi asjaolusid, millest tulnuks tulenevalt ÄS § 306 lg 3 I lausest teatada nõukogule koheselt. Olukorras, kus nõukogu teavitati probleemist 60 tunni jooksul, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka etteheide teavitamisega viivitamise osas.
31.Seoses etteheitega, et hageja I püüdis nõukogu olukorra tõsiduse osas eksitada, esitades ebaselgeid ja pisendavaid väiteid lekke ulatuse kohta, on hageja I korduvalt välja toonud, et „vähem kui 200 l“ või „enam kui 200 l“ oli koguse hindamise skaala vastavalt ettevõtte protseduuridele (11.05.2019 e-kirja kohaselt on see „standardne piirväärtuse klassifikatsioon“ dtl 1424-1425, tõlge dtl 1430), mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et ainuüksi määratluse „üle 200 l“ kasutamisest ei ole seega võimalik tuletada lekke tegeliku ulatuse varjamise tahtlust. Viidatud 11.05.2019 e-kirjas on hageja I selgitanud, et pärast teise kaeveloa saamist ning pärast torustiku tranšee kahe järgmise lõigu väljakaevamist selle nädala alguses selgus, et lekkinud naftasaaduse kogus oli palju suurem kui algselt eeldati, nüüdseks on naftasaadus eemaldatud, nädala alguses eeldati, et tranšeesse on lekkinud mitu kuupmeetrit naftasaadust, kuid praeguseks on selle nädala puhastustööde käigus kokku kogutud ja uuesti ladustatud hinnanguliselt 35–40 m3 naftasaadust (sel nädalal vahepealseid hinnanguid koguse kohta ei esitatud). Tööde teistsugust käiku ei nähtu ka kostja esitatud raportist (dtl 1436-1437, tõlge dtl 1438-1439). Asjaolust, et 2. lõik avati raporti kohaselt pärast selleks kaevetööde loa saamist (03.05.2019), ei tähenda, et 2. lõigu avamisega selgus koheselt ka lekke ulatus (isegi torustiku korrodeerunud lõik, millest probleem tekkis, tuvastati raporti kohaselt alles 06.05.2019). Hageja I on vastanud nõukogu liikme küsimusele 11.05.2019, et tema sai ulatusest 35-40 m3 teada eelmise päeva, so 10.05.2019, hommikul (dtl 1424, tõlge dtl 1430). Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et hageja I pidi teadma lekke tegelikust ulatusest juba 04.05.2019 vm ajal varasemalt kui 10.05.2019. Kohus asub seisukohale, et etteheiteid hagejale I seoses nõukogu eksitamisega lekke tõsiduse osas ei ole põhjendatud. Hagejal I ei olnud võimalik anda nõukogule täpsemat teavet, kui see, mis oli juhatusele vastavaks ajaks teada.
32.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka etteheited seoses ebapiisava aktiivsusega nõukogu teavitamisel. Kohtule on esitatud juhatuse iganädalased raportid nõukogule 2019.a. maist
(koos tõlgetega dtl 1170-1186), millest nähtuvalt on nõukogu iganädalaselt informeeritud arengutest ja tegevustest seoses lekke ning selle põhjustanud torustiku osa välja vahetamisega. Seetõttu ei ole õige, et teavet saadi vaid „küsimise peale“. Ainuüksi asjaolust, et nõukogu on soovinud detailsemat teavet, ei ole võimalik järeldada teavitamiskohustuse rikkumist. Kostja ei ole välja toonud, et hagejad oleksid jätnud mõnele nõukogu küsimusele seoses naftalekkega vastamata. Kohus leiab, et hagejad oma kohustusi nõukogu teavitamisel seoses naftalekkega rikkunud ei ole. Huvide konfliktis tegutsemine ja selle protokollimata jätmine
33.Teenistuslepingu p 4.1 kohaselt kohustub juht tagama, et tema tegevus ei sisalda endas huvide konflikti äriühinguga. Juht on kohustatud nõukogule koheselt teatama kõigist olemasolevatest või võimalikest huvide konfliktidest ja vastavate konfliktide iseloomust, kui esineb kahtlus, et võib esineda huvide konflikt. P 4.2 järgi mistahes lepingu või tehingu sõlmimiseks juhiga, mille puhul juhil on isiklik huvi või mille puhul on huvide konflikti oht, on nõutav nõukogu eelnev nõusolek. Kostja 25.11.2015 eetika ja käitumiskoodeksi (dtl 1135-1140, osal tõlge dtl 1141) p 3.2.2 järgi töötajatelt oodatakse, et nad väldiksid olukordi, kus nende isiklikud või rahalised huvid võivad olla vastuolus ettevõtte huvidega või häirida tõhusa töötulemuse saavutamist, kostja aktsepteerib oma töötajate puhul "laissez-faire" põhimõtet, mille kohaselt neil on väljaspool oma kostjas toimuvat kutsetegevust ka eraviisilisi finants- ja/või ärihuve, kui nendel huvidel võib olla otsene või kaudne kokkupuude kostja ettevõtete tegevusega, kutsub kostja kõnealuseid töötajaid üles teavitama nimetatud huvidest oma juhte või isikuid, kelle juhtkond on määranud vastava asjaolu üle arvestust pidama.
34.08.10.2018 sõlmisid toonased kostja aktsionärid kostja toonaste juhatuse liikmetega müügivolituslepingu (dtl 1715-1717, tõlge dtl 1718-1720), mille kohaselt aktsionärid soovisid müüa kõik aktsiad, lepiti kokku, et juhatus saab võimaluse välja pakkuda ostjaid ning edastab nende pakkumised ja aktsionärid maksavad juhatuse liikmetele müügihinna osa, mis ületab 15 miljonit eurot, mis jagatakse juhatuse liikmete vahel vastavalt ettenähtud proportsioonidele. 12.03.2019 sõlmiti täiendav kokkulepe lepingu muutmiseks (dtl 2124-2125, tõlge dtl 34293430). Kostja käsitluse kohaselt tekitas huvide konflikti tasu maksmise sõltuvus müügihinnast, sest hagejate huvides oli näidata kostja väärtust võimalikult kõrgena. Hagejad huvide konflikti nõukogule ei avaldanud ega nõukogu nõusolekut huvide konfliktis tegutsemiseks ei saanud.
35.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et seoses 08.10.2018 lepinguga esineks hagejate ja kostja huvide ilmne konflikt. Kostja 08.10.2018 lepingu osapooleks ei ole ning lepingu ese kostja majandustegevusega kokku ei lange. Kui hagejad on seoses lepinguga huvitatud kostja aktsiate võimalikult kõrgest väärtusest, on hagejate huvides võimalikult heas majanduslikus seisundis kostja, st huvid langevad kokku, mitte ei ole vastandlikud. Seisukohale, et lepingust tuleb hagejate huvi üksnes näilikkuse tekitamise suhtes, mida hagejad võiksid potentsiaalselt asuda realiseerima kostja arvel, jättes oma juhatuse liikme kohustused kohaselt täitmata, et näidata kostja seisundit tegelikust paremana, on võimalik asuda üksnes eeldades, et hagejad ei tegutse oma õiguste teostamisel heas usus. Etteheide hagejatele seoses potentsiaalse huvide konflikti avaldamata jätmisega juhatuse tegevust kontrollivatele isikutele, on kohtu hinnangul aga igal juhul põhjendamatu. Nähtuvalt 08.10.2018 lepingust ja selle 12.03.2019 lisast on nii lepingu kui selle muudatuse sõlmimisel esindanud toonaseid aktsionäre kõik toonased nõukogu liikmed, st nõukogu pidi olema tehingust teadlik ning sellega nõus. Olukorras, kus kohustus teavitada nõukogu oli juba täidetud, ei mõjutanud seda nõukogu koosseisu muutumine tulevikus. Etteheited seoses väidetavalt ostjate müügiprotsessis müügivolituslepingu tingimustest teavitamata jätmisega ei ole asjassepuutuvad seoses küsimusega, kas hagejad täitsid oma kohustusi kostja ees. Seetõttu ei hinda kohus tõendeid, mis on esitatud tõendamaks, et ostjad olid lepingu sisust teadlikud (e-kirjad dtl 2129-2130, tõlge dtl 3433; dtl 2160, tõlge dtl 3434; WhatApp vestlus dtl 2161, tõlge dtl 3436, kinnitused dtl 2126, tõlge dtl 3431; dtl 2127, tõlge dtl 3432). Kohus asub seisukohale, et hagejad ei ole rikkunud oma kohustusi kostja
ees seoses tegutsemisega huvide konfliktis või võimalikust huvide konfliktist teatamata jätmisega. Hüvitised seoses teenistuslepingute lõpetamisega
36.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja I, rikkudes E raamatupidamise korraldamise kohustust, rikkus ühtlasi kostjaga sõlmitud teenistuslepingu p 1.3.2. Tulenevalt teenistuslepingute p 14.5.4.a välistab p 14.5-järgse hüvitise saamine selline teenistuslepingu oluline rikkumine, mida ei heastata 30 päeva jooksul pärast äriühingult vastava kirjaliku teate saamist. Kostja ei ole välja toonud, et oleks nõudnud hagejalt I enne temaga sõlmitud teenistuslepingu üles ütlemist rikkumise heastamist. Eelnevalt tuvastatu kohaselt seisnes raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine R tasutud summade ettemaksudena kajastamises E 2017.a. majandusaasta aruandes. Kohtule on käesolevas asjas esitatud E 2018.a. majandusaasta aruanne (dtl 2104-2122), milles muude ettemaksude maht on võrreldes eelmise perioodiga suurusjärgu võrra väiksem. Aruanne on allkirjastatud hageja I poolt 16.04.2019. Tsiviilasjas xxxx tuvastas kohus mh, et nii E kui kostja 2018.a. majandusaasta aruanded kajastavad R tasutud summasid kantud kuluna, mitte ettemaksetena (maakohtu otsuse p 74). Kohus asub seisukohale, et hageja I teenistuslepingu ülesütlemise seisuga 04.06.2019 puudus alus hagejale I ette heita puudust E raamatupidamise korraldamises, mida ei oleks vastavaks ajaks juba kõrvaldatud. Nähtuvalt ülesütlemise avaldusest (04.06.2019 teade dtl 231-234, tõlge dtl 235238; selle 03.12.2019 täiendus dtl 1724-1728, tõlge dtl 1729-1739) ei ole vastavale etteheitele lepingu ülesütlemisel ka tuginetud. Kohus asub seisukohale, et kummagi hageja puhul ei olnud täidetud teenistuslepingute p 14.5.4.a eeldused, mis välistanuks hüvitise saamise õiguse p 14.5.2 järgi.
37.Kohus tuvastab teenistuslepingute alusel, et hagejate igakuised brutotasud olid vastavalt 39 420 eurot hageja I ning 17 360 eurot hageja II, st kaheksa kuu tasule vastava hüvitise brutosumma on vastavalt 315 360 eurot hageja I ja 138 880 eurot hageja II. Kohus nõustub hagejatega, et nõudeid ei saa pidada osaliselt põhjendamatuteks põhjusel, et need on väljendatud brutosummadena, kuivõrd tulumaksu tasumise kohustus on tulu saajal (TuMS § 1 lg 1), vaatamata sellele, et see peetakse vastavalt seadusele kinni kostja poolt. Kohus rahuldab hagejate nõuded hüvitiste välja mõistmiseks seoses lepingute lõpetamisega teenistuslepingute p 14.5.2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja 315 360 eurot ja hageja II kasuks 138 880 eurot. Kohus märgib, et tegemist on brutosummadega, leides, et täitmise korra täpsem kindlaks määramine seoses maksudega vastavalt hagejate taotletule ei ole vajalik, kuna vastav regulatsioon tuleneb seadusest.
38.Tulenevalt teenistuslepingute p 14.7 äriühing täidab oma rahalised kohustused juhi ees (sealhulgas maksab kõik hüvitised, millele juhil on õigus) hiljemalt ühe kuu jooksul arvates lepingu lõpetamisest. Kuivõrd lepingud öeldi üles 04.06.2019, muutusid hüvitisenõuded sissenõutavateks 04.07.2019. Hagejad on arvestanud viivist 14.5.2-järgsetelt hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras hagi esitamise seisuga järgnevalt: 315 360 x 0,02192% x 123 päeva (04.07.2019-04.11.2019) = 8 502,61 eurot; 138 880 x 0,02192% x 123 päeva (04.07.2019-04.11.2019) = 3 744,43 eurot.
39.Kohus rahuldab hagejate nõuded viivise välja mõistmiseks seoses lõpetamishüvitiste tasumisega viivitamisega VÕS § 113 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt summades 8 502,61 eurot hageja I ning 3 744,43 eurot hageja II kasuks ning viivise kummaltki põhinõudelt alates hagi esitamiselt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hüvitised seoses konkurentsikeeluga
40.Seoses lepingute p 12.3-järgsete konkurentsikeelu hüvitistega on kostja välja toonud, et ütles 04.06.2019 mh üles konkurentsikeelu kokkulepped. Kohus tuvastab, et 04.06.2019 avaldustes on mh märgitud, et kostja lõpetab rikkumiste raskuse tõttu ka lepingu punktis 12.3 nimetatud lepingujärgse konkurentsikeelu kokkuleppe.
41.VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja on märkinud, et ütles konkurentsikeelu kokkulepped üles seoses samade rikkumistega, millega seoses puudus hagejatel õigus lõpetamishüvitiste saamiseks. Täiendavalt rikkusid hagejad kostja käsitluse kohaselt lepingute p 12-kohase konkurentsipiirangu mõtet ja eesmärki, et juhatuse liikme erahuvid ei kahjustaks kostja huve, tegutsedes huvide konfliktis kostja seniste aktsionäride, kostja enda ja kostja uute aktsionäride vahel. Samuti asus hageja I kostja kahjustamise eesmärgil ja isiklikul otstarbel kasutama tema valduses olevaid kostja äritegevusega seotud dokumente, esitades 4. novembril 2019 kohtule pettusliku hagiavalduse Wi, selle aktsionäride ning juhatuse ja nõukogu liikmete vastu (tsiviilasi xxxx); hageja I kasutas alusetu nõude esitamisel oma isiklikuks hüvanguks kostja konfidentsiaalset teavet ja dokumente, millega rikkus VÕS § 625 ja lepingu p 3 tulenevat konfidentsiaalsuskohustust, mis ei lõppenud koos teenistussuhte lõppemisega. Seejuures on hagejad need dokumendid juba enne enda teenistussuhte lõpetamist saatnud enda erakasutuses olevatele e-postiaadressidele, rikkudes ka sellega keeldu kasutada ettevõtte ärisaladust erahuvides.
42.Kohus hindas eelnevalt kostja väiteid hagejate rikkumiste kohta, millele tuginedes vaidles kostja nõuetele lõpetamishüvitiste välja mõistmiseks vastu, kuid ühtegi olulist seadusest või teenistuslepingust tuleneva kohustuse rikkumist ei tuvastanud. Mh leidis kohus, et hagejad ei ole rikkunud oma kohustusi kostja ees seoses tegutsemisega väidetavas huvide konfliktis. Lepingujärgse konkurentsikeelu sisu on määratletud teenistuslepingu p 12.1.1, 12.1.2, 12.1.3 ja 12.2, milles on nimetatud, mida loetakse konkurentsikeelu rikkumiseks. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiksid olla hinnatavad konkurentsikeelu rikkumisena ühegi viidatud sätte tähenduses, so tähenduses, milles pooled lepingute sõlmimisel kokku leppisid. Kohus leiab, et üldsõnaline viide konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärgile on sisutu. Seoses etteheidetega, mis puudutavad hagi esitamist tsiviilasjas xxxx nõustub kohus hagejatega, et konfidentsiaalsuskohustust kostja suhtes ei ole võimalik rikkuda kostja tegevust puudutava teabe ja dokumentide avaldamisega kohtumenetluses kostja enda organite liikmetele. Kuna kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud asjaoludel konkurentsikeelu ega konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine üleüldse võimalik, ei saa esitatu kujutada endast ka mõjuvat põhjust, millega seoses saanuks tekkida õigus konkurentsikeelu kokkulepped üles öelda. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega ülesütlemise eeldused täidetud olla ei saanud ning tehtud avaldused olid toimeta. Seetõttu puudub vajadus käsitleda poolte täiendavaid väiteid seoses ülesütlemise kehtivusega, sh hagejate väidet, et lepingutes olid pooled kokku leppinud konkurentsikeelu kokkuleppe ülesütlemise õiguse välistamises. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid ühtegi kohustust oluliselt rikkunud, ei saa seonduvalt olla ka alust lepingute p 12.3 kohaldamata jätmiseks seoses hea usu põhimõttega.
43.Kohus rahuldab hagejate nõuded hüvitiste välja mõistmiseks seoses konkurentsikeeluga teenistuslepingute p 12.3 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja 236 520 eurot (so 39 420 x 6) ja hageja II kasuks 104 160 eurot (so 17 360 x 6). Kohus märgib, et tegemist on brutosummadega.
44.Tulenevalt teenistuslepingute p 12.3 II lausest makstakse hüvitis kogusummas välja punktis 12.1 sätestatud kuuekuulise konkurentsikeelu tähtaja alguseks.
45.Kuivõrd lepingud öeldi üles 04.06.2019, muutusid hüvitisenõuded seoses konkurentsikeeluga sissenõutavateks 04.06.2019. Hagejad on arvestanud viivist hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras hagi esitamise seisuga järgnevalt: 236 520 x 0,02192% x 153 päeva (04.06.2019-04.11.2019) = 7 932,31 eurot; 104 160 x 0,02192% x 153 päeva (04.06.2019-04.11.2019) = 3 493,28 eurot.
46.Kohus rahuldab hagejate nõuded viivise välja mõistmiseks seoses konkurentsikeelu hüvitiste tasumisega viivitamisega VÕS § 113 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt summades 7 932,31 eurot hageja I ning 3 493,28 eurot hageja II kasuks ning viivise kummaltki põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Nõue hüvitise väljamõistmiseks seoses tööautoga
47.Pooled ei vaidle, et kostja kui liisinguvõtja ja Q OÜ kui liisinguandja sõlmisid 29.03.2017 liisingulepingu (dtl 1225-1128), mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz GLS 350, ning et kostja andis liisingulepingu eseme hageja I kasutusse tööautona kasutamiseks. Samuti puudub vaidlus, et esimese lepingujärgse makse summas 10 287,50 eurot tasus 28.09.2016 hageja I (maksekorraldus dtl 1229). Hageja I nõuab kostjalt 10 287,50 euro hüvitamist.
48.Hageja I on välja toonud, et tegi makse ootuses, et saab auto ise hiljem välja osta. Hageja I oli aru saanud, et kostjaga kehtis kokkulepe, et töölt lahkuvad töötajad või organite liikmed saavad kostjalt tööauto välja osta (liisingu ülevõtmise või sõiduki väljaostmise õigus oli ettevõttes ka üldiseks tavaks). Kostja väitel tasus hageja I esimese makse oma arvel vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, hageja I soovis tööautoks sedavõrd kallist sõidukit, et kostja oli nõus selle liisima üksnes tingimusel, et hageja I tasub 10% ise.
49.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud väidetud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Kokkulepe ei ole tuvastatav ainuüksi asjaolu alusel, et hageja I 10 287,50 eurot tasus. Tulenevalt ÄS § 317 lg 8 otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused nõukogu. Kostja ei ole seoses väidetava kokkuleppega viidanud ühelegi nõukogu otsusele.
50.VÕS § 1023 lg 1 I lause kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 p 2 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 1018 lg 2 järgi käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.
51.Kohus leiab, et käsundita asjaajamise eeldused olid täidetud. Kostja liisingulepingujärgse kohustuse täitmisega tegutses hageja I kostja kasuks. Tõendatud ei ole, et poolte vahel olnuks kokkuleppe, mille järgi olnuks hagejal I vastavaks kohustus. Asjaajamine vastas kostja huvile, sest kostja kohustused liisinguandja ees vähenesid. Nähtuvalt lepingust sõlmiti see 29.03.2017, lepingu lisa 1 järgi leppisid pooled kokku, et liisinguvõtja tasub esimese lepingumakse 10 287,50 eurot müüjale, kui ta ei ole eelnimetatud summat lisa allkirjastamise hetkeks müüjale juba tasunud. Hageja I makse oli müüjale nähtuvalt maksekorraldusest tehtud juba 28.09.2016. Kuna lepingu sõlmimise ajaks oli makse juba tasutud, leiab kohus, et lepingu sõlmimisega andis kostja ühtlasi nõusoleku, et hageja I makse loetaks esimese lepingumakse katteks. See tähendab, et käsundita asjaajamine vastas kostja tegelikule tahtele. Kohus ei nõustu, et hagejal I puudus tahe tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et lg 2 nimetatud eeldus on olemas, kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab
teist isikut soodustada, tegutsedes samal ajal ka enda huvides (3-2-1-118-14, p 17; 3-2-1-12916, p 31). Käesoleval juhul hageja I küll tegutses oma huvides lootuses, et ta saab tulevikus auto ise välja osta või liisingulepingu üle võtta, kuid samal ajal ka soovis oma maksega täita kostja sõlmitavast lepingust tuleneva kohustuse, so ka kostja huvides.
52.Vastavalt VÕS § 1023 lg 3 kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kohus ei nõustu kostjaga, et kulutuste hüvitamise nõue oleks välistatud VÕS § 1023 lg 3 järgi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lõige 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelise kohustuse täitmist või olukorras, kus asja on aetud nn viisakussuhte raames või muudel juhtudel, kus on tavaline, et asjaajamise eest hüvitist ja tasu ei nõuta ning vastavast kavatsusest ei ole soodustatule ka enne asjaajamise ülevõtmist teatatud.2 Kohtule on esitatud 04.06.2019 ametiauto üleandmise akt (dtl 227-228, tõlge dtl 229-230), millega on fikseeritud auto tagastamine hageja I poolt kostjale, aktile on hageja I kirjutanud, et maksis osaliselt auto eest ja teeb ettepaneku liisingulepingu üle võtmiseks. See on kooskõlas hageja I väitega selle kohta, miks ta makse tasus. Kohus leiab, et soov asjaajamise asumisel omandada tulevikus seonduvalt õiguseid, on analoogne tasu saamise kavatsusega VÕS § 1023 lg 3 mõistes. Tegemist ei olnud kõlbelise kohustuse täitmisega.
53.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Hagi esitati 04.11.2019. Tulenevalt TsÜS § 149 seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kohus leiab, et käsundita asjaajaja nõue kulutuste hüvitamiseks on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg TsÜS § 149 järgi. Nõue ei saa seega olla käesolevaks ajaks aegunud.
54.Kohus rahuldab hageja I nõude hüvitise välja mõistmiseks VÕS § 1023 lg 1 I lause ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja 10 287,50 eurot.
55.Samuti mõistab kohus välja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise põhinõudelt alates hagi esitamiselt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Nõuded asjade väljaandmiseks kohustamiseks
56.Hagejad on välja toonud, et 04.06.2019 kostja nõukogu poolt läbi viidud küsitlemisel võeti neilt ära mitmed asjad, sh mobiiltelefonid, ning nad sunniti kostja tegevuskohast lahkuma selliselt, et nad ei saanud oma senistest tööruumidest kaasa võtta ei isiklikke asju ega eemaldada kostja infosüsteemist oma isiklikke faile. Üleandmis- ja vastuvõtuakti projektis nimetatud asjad
57.Pooled ei vaidle, et hagejad pärast 04.06.2019 oma senistesse tööruumidesse kostja tegevuskohas enam ei pääsenud. Samuti ei vaidle pooled, et tööruumidesse jäi hagejate isiklikke asju (kostja on välja toonud, et tagastas selliseid asju hagejatele 09.06.2019 ja 04.07.2019, saatedokumendid dtl 2236-2238). Kohus leiab, et hagejad ei saanud olla valduse teenijad AÕS § 33 lg 3 tähenduses kostja asjade suhtes, kuivõrd hagejad olid kostja juhatuse liikmed, st läbi nende valdas asju kostja. Kostja valdusega ei olnud tegemist selliste tööruumides asunud isiklikus kasutuses asjade suhtes, mis kuulusid hagejatele endile. Olukorras, kus kostja enam ruumidesse juurdepääsu ei võimaldanud, hagejate võim ruumidesse jäänud asjade üle lõppes. AÕS (asjaõigusseadus) § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmise korral valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
VÕS IV komm (2020), § 1023, p 4.5, lk 647-648.
58.Kostja on välja toonud, et leidis kolimise käigus oma ruumidest asjad, mis on nimetatud Advokaadibüroo Derling Primus koostatud üleandmis-vastuvõtuakti projektis (dtl 2174-2184, tõlge dtl 3410-3420). Hagejate kinnitusel on tegemist nende valduses olnud asjadega ning nõuavad kostjalt valduse taastamist (hageja II nimekirja positsioonis 27.2 märgitud asja suhtes, hageja I ülejäänud nimekirjas kajastatud asjade suhtes). Kohus leiab, et nimetatud asjade osas ei saa olla vaidlust, et need on kostja valduses. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks nende asjade valdamiseks hagejate suhtes õiguslik alus. Kohus asub seisukohale, et hagejatel on tekkinud AÕS § 45 lg 1 alusel nõuded nõudmaks asju kostja valdusest välja kummagi hageja valdusesse.
59.Pooled vaidlevad, kas hagejad on vastuvõtuviivituses. VÕS § 95 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 95 lg 6 järgi kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks.
60.Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest teatas kostja 17.01.2020 hagejatele, et nende asjad on toimetatud advokaadibüroo Derling Primus bürooruumidesse ning nendele on võimalik järele minna kuni 24.01.2020 (dtl 1550-1552; sama dtl 2185-2187), lepiti kokku, et hageja I läheb asjadele järgi 23.01.2020 (dtl 1533-1570, 2189-2200). Vaidlus puudub, et hageja I ilmus asjade vastu võtmiseks 23.01.2020 advokaadibüroosse, kuid asju üle ei antud, sest pooltel tekkis erimeelsus küsimuses, kas hageja I peab koos asjade vastu võtmisega allkirjastama ka kostja poolt ette valmistatud üleandmis-vastuvõtuakti (dtl 2193; dtl 2188, tõlge dtl 3421). Pärast seda teatas kostja 29.01.2020 e-kirjaga, et esemed on hoiustatud kostja laos ning neile saab järele minna kooskõlastades aja ühe tööpäeva ette märgitud kontaktidel (dtl 2239). Hagejad vastasid 31.01.2020 nõudmisega, et kostja toimetaks asjad hagejatele kas koju või hagejaid esindavasse advokaadibüroosse (dtl 2240-2242).
61.VÕS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. VÕS § 85 lg 2 p 2 kohaselt kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, tuleb kindlaksmääratud asja või kindlaksmääratud asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal. VÕS § 85 lg 4 järgi kui kohustus tuleb täita võlgniku tegevus-, elu- või asukohas ja võlgnik muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta kohustuse täita uues tegevus-, elu- või asukohas tingimusel, et ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. VÕS § 119 lg 1 järgi võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
62.Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus pooled valduse üleandmise kohas kokku leppida ei suuda, tuleb kohustuse täitmise koht määrata VÕS § 85 järgi ning selleks on tulenevalt VÕS § 85 lg 2 p 2 kostja tegevuskoht, sest hagejad kaotasid valduse kostja tegevuskohas. Kohus tuvastab dtl 2239 e-kirja alusel, et kostja on pakkunud kohast täitmist, so asjade üleandmist kostja tegevuskohas, alates 29.01.2020, käesolevaks ajaks on hagejad vastuvõtuviivituses. Kohus nõustub kostjaga ka selle osas, et kostjal on VÕS § 95 lg 1 alusel õigus nõuda täitmise kviitungit ning asjade väljaandmisest kviitungi saamiseni VÕS § 95 lg 6 alusel keelduda. Nimetatu ei anna aga alust nõude rahuldamata jätmiseks või asjade väljaandmise osas otsuse
täitmise kohustuse sidumiseks kviitungi saamisega analoogselt VÕS § 110 lg 5. Juhul kui lahendi vabatahtlik täitmine ei õnnestu, toimub asjade väljaandmine sundtäitmise korras vastavalt TMS-i regulatsioonile.
63.Kohus rahuldab AÕS § 45 lg 1 alusel hagejate nõuded asjade valduse välja andmiseks kohustamiseks nende asjade osas, mis on kajastatud eelviidatud üleandmis-vastuvõtuakti projektis (nii sõnalise kirjelduse kui pildistamise kaudu) ning on selle alusel määratletavad, so kohustab kostjat andma välja kostja valdusest hageja I valdusesse: fotod, mis nähtuvad positsioonides nr 2 (allkirjastatud foto mõõtmetega 51x41 cm ja allkirjastatud foto mõõtmetega 56x46 cm), nr 14 (2 fotot) ja nr 28 (7 raamitud fotot); Nespresso kohvimasin (seerianumbriga xxxx) koos selle juurde kuuluva kolme kohvitassi, kolme taldriku ja kolme lusikaga, mis nähtub positsioonis nr 42; raamat „ПИСЬМА архимандрита Иоанна (Крестьнкина)“, mis nähtub positsioonis nr 26; J. Arraku maal 1988, mõõtmetega 70x100cm, signeeritud „Happy Birthday and our cordial greetings to Dear Arnout. 17.01.2016“, mis nähtub positsioonis nr 3; laevakujuline ese, mis nähtub positsioonis nr 5; valge ese pealdisega „APG. Associated petroleum gas“, mis nähtub positsioonis nr 6; pruun ese (kuju), mis nähtub positsioonis nr 7; pilt mõõtmetega 28 x 41 cm, mis nähtub positsioonis nr 8; kuldses toonis rongikujuline ese, mis nähtub positsioonis nr 9; naisekuju, mis nähtub positsioonis nr 10; ikoon mõõtmetega 25 x 17 cm, mis nähtub positsioonis nr 11; kollases raamis pilt mõõtmetega 20 x 24 cm, pruunis raamis pilt mõõtmetega 15 x 20 cm ja kuldses raamis pilt mõõtmetega 15 x 20 cm, mis nähtuvad positsioonis nr 12; malelaud, mis nähtub positsioonis nr 16; Amfora kuju, mis nähtub positsioonis nr 17; kujud, mis nähtuvad positsioonides nr 18, 21, 25, 33, 35, 36, 37, 38; seinakell, mis nähtub positsioonis nr 19; binokkel Bushnell, mis nähtub positsioonis nr 20; 3 napsiklaasi koos ümbrisega, mis nähtuvad positsioonis nr 22; hõbedavärvi tass koos koos lusikaga, mis nähtub positsioonis nr 23; klaasese pealdisega „SIBUR“, mis nähtub positsioonis nr 24; mustas raamis pilt raami mõõtmetega 54 x 80 cm, mis nähtub positsioonis nr 27.2; kaks raamitud tänukirja, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmisvastuvõtmisakti positsioonis nr 29; kaks allkirjadega pilti, mis nähtuvad käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva üleandmis-vastuvõtmisakti positsioonis nr 30; auhinnad, mis nähtuvad positsioonides nr 31 ja 39; puidust haamer koos esemega, mis nähtuvad positsioonis nr 32; klaaskarp, mis nähtub positsioonis nr 34; kinkekarp, mis nähtub positsioonis nr 43; must märkmik (tühi), mis nähtub positsioonis nr 4; ID-kaardi luger, arvutihiir ja tass, mis nähtuvad positsioonis nr 41; ja kohustab kostjat andma välja kostja valdusest hageja II valdusesse mustvalge foto Pariisist, mis nähtub positsioonis nr 27.1.
64.Piisavalt määratletud asjad ei ole vaatamata projektis kajastamisele kohtu hinnangul järgnev: pabermaterjalid positsioonides nr 1, 4 (v.a must tühi märkmik) ja 13; kontoritarbed positsioonis nr 41 (v.a ID-kaardi luger, arvutihiir ja tass); raamatud positsioonis nr 40; meene vastuvõtmisakti positsioonis nr 15 (projekti järgi 6 tk mingeid esemeid). Nimetatu osas ei ole vaatamata mh projektis sisalduvatest fotodest võimalik aru saada, milliste konkreetsete asjade osas on nõue välja andmiseks esitatud, vastavas osas jääb hageja I nõue valduse välja andmiseks kohustamiseks rahuldamata. Üleandmis-vastuvõtuakti projekti (tõlke) võtab kohus täidetavuse huvides kohtuotsuse lisaks. Muud asjad
65.Lisaks projektis nimetatule on hageja I nõudnud täiendavalt kostja järgmise välja andmiseks kohustamist: muud kostja valduses olevad hageja I fotod, fotod perekonnaliikmete ning äripartneritega; muud kostja valduses olevad hageja I raamatud; muud kostja valduses olevad hageja I meened. Nimetatu konkreetsete asjade määratlemist ei võimalda, mistõttu vastava osas jätab kohus hageja I nõuded rahuldamata.
66.Veel nõuab hageja I kostja valdusest välja järgmiseid asju: mobiiltelefon Apple iPhone 6S 128GB (SN: xxxx),
mobiiltelefon Elari card phone (IMEI xxxx); ning hageja II: 2 eksemplari raamatut Михаил Бронштейн. Путешествие из Петербурга в Таллинн; Эстония. Энциклопедический справочник; 2 eksemplari raamatut Прибалтийцы в Отечественной войне 1812 года; Xxxx keldriruumide võti; väikesed tumedad kõrvaklapid; mobiiltelefonis Samsung Galaxy S8 asunud fotod ja videod.
67.Kohtule on esitatud 19.01.2016 arve kostjalt hagejale I Apple iPhone 6S 128GB ostuhinna hüvitamiseks (dtl 1230). Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et telefon kuulus hagejale I. Kostja on 08.07.2019 vastuses nõudekirjale (dtl 260-263, tõlge dtl 264-267) märkinud, et 04.06.2019 vestluse käigus telefon, mille kohta hageja I ütles, et see on ettevõtte telefon, jäi maha ja anti edasi IT teenuse pakkujale, kostja küsis samas kirjas hagejalt I telefoni juurdepääsukoodi. Kohus leiab, et esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kostja oleks hagejalt I iPhone`i valduse ära võtnud, kuid kuivõrd kohus leidis, et omandiõigus on tõendatud, tuleb hageja I nõue telefoni välja andmiseks rahuldada AÕS § 80 lg 1 alusel. Kostja ei ole kohtumenetluses vaielnud vastu väitele, et see telefon tema valduses on ning nimetatu nähtub ka viidatud vastusest nõudekirjale, asjaolust, et kostja on küsinud juurdepääsukoodi.
68.Teise mobiiltelefoni, Elari card phone, kohta on kostja läbivalt väitnud, et tema valduses sellist ei ole. Hagejad on esitanud 04.06.2019 dokumendi (dtl 1231, tõlge dtl 1232), milles on märgitud, et kostja võttis enda valdusse „elari kaarditelefoni“ (IMEI xxxx), mis tagastatakse hageja I taotlusel pärast IT-osakonna kontrolli. Tõend on allkirjastatud kostja töötaja poolt, kes võttis 04.06.2019 vastu ka hageja ametiauto (akt dtl 227-228). Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et 04.06.2019 võttis kostja hageja I valdusest ära oma valdusesse mobiiltelefoni Elari card phone. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks valduse pärast selle saamist kaotanud või et tal oleks asja valdamiseks õiguslik alus. Kohus rahuldab hageja I nõude Elari card phone välja andmiseks AÕS § 45 lg 1 alusel.
69.Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et kostja valduses oleksid hageja II nimetatud raamatud, võti ja kõrvaklapid. Nõuded nimetatud asjade kostja valdusest hageja II valdusesse välja nõudmiseks jäävad seetõttu rahuldamata. Samuti leiab kohus, et valduse kaitse nõuet ei ole võimalik rahuldada mittekehaliste esemete suhtes (mobiiltelefonis asunud fotod ja videod), sest valduse teostamine on võimalik ainult asja ehk kehalise eseme suhtes (AÕS § 32, TsÜS § 49 lg 1). Hageja II vastavasisuline nõue jääb rahuldamata. Seoses hageja II märgituga, et fotod ja videod on materialiseerunud Samsungi mobiiltelefonis, märgib kohus, et nõuet Samsungi mobiiltelefoni välja nõudmiseks esitatud ei ole. Foto- ja videofailid
70.Hageja II on esitanud alternatiivse nõude kohustada kostjat edastama hagejale II tema tööalases Samsung Galaxy S8 mobiiltelefonis asuvate kõikide foto- ja videosalvestiste koopiad samas formaadis, milles on salvestiste originaalfailid e-posti teel ning kohustada kostjat seejärel fotoja videosalvestiste originaalfailid mobiiltelefonist kustutama.
71.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, GDPR) art 15 lg 1 sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda isikuandmetega, mida vastutav töötleja andmesubjekti kohta töötleb. Art 15 lg 1 kohaselt andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus isikuandmete töötlemise fakti ja töötlemisega seonduvate detailide kohta ning art 15 lg 3 I lause kohaselt on vastutaval töötlejal kohustus esitada töödeldavate isikuandmete koopia
andmesubjektile. Hageja II nõuab koopiat kostja poolt töödeldavatest isikuandmetest art 15 lg 3 alusel.
72.Kostja 07.03.2022 menetlusdokumendi kohaselt on seade koos andmetega utiliseeritud, sisaldunud failidest koopiaid ei ole. Kohus leiab, et kostja on vastava avaldusega täitnud kohustuse hagejale II kinnituse andmiseks tema isikuandmete töötlemise kohta. Hagejad leiavad, et kostja väited on paljasõnalised ning on märkinud, et varasemalt on kostjad väitnud, et failid on edastatud kriminaalmenetlusse, kuigi kummagi hageja suhtes kriminaalmenetlust algatatud ei ole, mille kohta on esitatud prokuröri kinnitus (dtl 3631-3632). Kohus leiab, et nimetatud kinnitus ei välista failide edastamist prokuratuurile kuriteokaebuse vms raames, sh kriminaalasjas, mille numbrile on kinnituses viidatud, sõltumata hagejate staatusest vastavas menetluses. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel kohtul oleks võimalik tuvastada, et kostja, vaatamata esitatud kinnitusele, jätkuvalt töötleb hageja II isikuandmeid. Olukorras, kus kostja isikuandmeid enam ei töötle, ei ole kostjal võimalik ka esitada töötletavate andmete koopiaid ning neid andmeid seejärel täiendavalt kustutada. Seetõttu leiab kohus, et hageja II alternatiivsete nõuete rahuldamine ei ole võimalik ühelgi õiguslikul alusel, ning kohus jätab need rahuldamata. Nõue tahteavalduse andmiseks kohustamiseks seoses telefoninumbriga
73.Hageja I on esitanud nõude kohustada kostjat andma telefoninumber xxxx üle hagejale I, milleks kohustada kostjat tegema Telia Eesti AS-ile tahteavaldus telefoninumbri xxxx hagejale I üle andmiseks.
74.Kohus leiab, et hageja I ei ole tõendanud ühegi pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, millest kostjale vastav kohustus võiks tuleneda. Mh ei ole hageja I isegi välja toonud konkreetseid tingimusi, milles kostjaga 1996.a-l väidetavalt seoses telefoninumbriga kokku lepiti, vaid märkinud, et „telefoninumber xxxx oli hageja I isiklik telefoninumber alates 90-ndatest, mis vormistati kostjale vaid selleks, et hageja I ja kostja vahelise lepingu alusel saaks kostja kompenseerida hageja I telefonikulud“. Ainuüksi asjaolu, et telefoninumbrit kasutas enne kostjat hageja I, lepingulise suhte olemasolu tuvastamist ei võimalda. Mistahes tõendeid poolte vahel seoses telefoninumbri kasutamisega vahetatud tahteavalduste kohta esitatud ei ole. Kohus jätab nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks rahuldamata. Kahju hüvitamise nõuded seoses kohtueelsete õigusabikuludega
75.Hagejate esitatu kohaselt on neil tulnud kanda kohtueelseid õigusabikulusid oma õiguste kaitsmiseks, sh kohtueelselt nõuete esitamiseks, selleks vajalike asjaolude ja õigussuhete analüüsimiseks ning tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks, millega seoses tekkis kulu õigusteenusele vastavalt 23 186,52 eurot hagejal I ja 9 937,08 eurot hageja II.
76.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
77.Kohtule on esitatud õigusteenuse arved hagejale I (dtl 1233-1237, maksekorraldused dtl 38483852), millest hagi (dtl 1288-1290) kohaselt 130,25 tundi moodustavad käesolevas asjas esitatud nõuete raames tehtud toimingud. Kohus nõustub kostjaga selle osas, et hagis esitatud kirjeldused konkreetsete toimingute kohta on valdavas osas ebamäärased, mis raskendab nende põhjendatuse hindamist. Esitatust on siiski arusaadav, et kohtueelsed tegevused on hõlmanud
asjaga esialgset tutvumist, selleks vajalikke kohtumisi klientidega, võimalike nõuete perspektiivikuse hindamist, nõudekirja koostamist ning sellele saadud vastusega tutvumist. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et käesolev asi on keskmisest oluliselt mahukam, ei ole äratuntav vajadus kulutada nimetatud toimingutele üle 30 tunni. Kohtumisi klientidega ja analüüse võib soovi korral läbi viia mistahes mahus, kuid see ei tähenda, et ühtlasi oleks tegemist toimingutega, mis oleksid nõuete esitamiseks vajalikud. Mh ei nähtu esitatust, et enne kohtumenetlust oleks poolte vahel toimunud ajamahukaid kompromissläbirääkimisi vms. Asjas esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kasutasid hagejad kohtumenetluses õigusteenust keskmise hinnaga 226,53 eurot tund, sh käibemaks. Kohus leiab, et äratuntav ei olnud vajadus kasutada kohtueelseteks toiminguteks kallima hinnaga teenust. Mõistlik kulu nõuete esitamiseks kohtueelselt ei ületa seega kohtu hinnangul kokku 6 795,90 eurot (sh km, so 30 x 226,53). Hagi kohaselt on hagejad kokku leppinud omavahelises kulude jaotamiseks 70% hageja I ja 30% hageja II.
78.Kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja I kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega 4 757,13 eurot ning hageja II kasuks 2 038,77 eurot, samuti VÕS § 113 lg 1 alusel viivise kummaltki põhinõudelt alates hagi esitamiselt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
79.Kohus leiab, et teavet esitatud nõuete kontekstis tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda koostööleping 10.02.2011 (dtl 268-287), leping 09.12.2013 (dtl 288-330), e-kiri (dtl 833, lisad dtl 834-1037, tõlge dtl 1038-1039; dtl 1040-1131, tõlge dtl 1132-1134), e-kirjad (dtl 36333653, tõlge dtl 3654-3678), lepingu projekt (dtl 140-183, tõlge dtl 184-201), e-kiri (dtl 1549, tõlge dtl 3422), raporti käigus esitatud materjalid (dtl 2201-2212, tõlge dtl 3437-3447; dtl 2213-2234, tõlge dtl 3345-3409), aruanne (dtl 1154-1156, tõlge dtl 1157-1159); memorandum (dtl 1160-1162, tõlge dtl 1163-1165), kalkulaator.ee väljavõte (dtl 3088), majandustegevuse registri väljavõte (dtl 3089-3091), 8. veebruari 2019 e-kiri (dtl 1721-1723), raportite projektid (dtl 765-784, tõlge dtl 785-786; dtl 787-792, tõlge dtl 793; dtl 794-830, tõlge dtl 831-832), majandusaasta aruanded koos otsustega nende heakskiitmise kohta (dtl 332-688, dtl 689-723, dtl 724-764), e-kirjad (dtl 3679, tõlge dtl 3680, dtl 3681-3752, tõlge dtl 3753-3757, dtl 37583829, tõlge dtl 3830-3834), Päevalehe artikkel (dtl 3095-3109), arve maksekorraldusega (dtl 3125-3126), e-kirjavahetus seoses pakkumisega ja pakkumine (dtl 114-115, tõlge dtl 116-117; dtl 118-126, tõlge dtl 127-135), Te e-kiri L 16.10.2018 (dtl 136-137, tõlge dtl 138-139), nõukogu otsus 02.04.2019 (dtl 211), err.ee väljavõte (dtl 212-214), 29.05.2019 e-kiri (dtl 215, tõlge dtl 216), e-kirjavahetus (koos tõlgetega dtl 217-226), teade (dtl 1187, tõlge 1188), kuvatõmmis (dtl 1223-1224), EVK väljavõte dtl 1238), registri väljatrükk (dtl 1239), nõukogu otsus (dtl 1447-1452), e-kiri (dtl 1711), arvete kinnitamise korrad (koos tõlgetega dtl 12111222), leping (dtl 1712-1714), hagiavaldus (dtl 2012-2034), teade nõude loovutamisest (dtl 2036), R 2016.a. majandusaasta aruanne (dtl 2039-2059), e-kirjavahetused (dtl 2060, tõlge dtl 3313; dtl 2061-2066, tõlge dtl 3314-3319; dtl 2083-2085, tõlge dtl 3336-3337; dtl 2086, tõlge dtl 3338), ettekande materjal (dtl 2087-2088, terviklikult dtl 2305-2324; tõlge osal dtl 33393340, terviklikult dtl 3496-3526), 22.01.2018 e-kiri (dtl 2100-2101, tõlge dtl 3427-3428), skeem (dtl 2243), aktsiate müügileping (dtl 3448-3495), seoses xxxx menetluskäiguga dokumendid (dtl 3865-3904), e-kirjad (dtl 3905-3906, tõlge dtl 4066-4068), tabelid (dtl 39073908, tõlge dtl 4069-4073; dtl 3909-3911), e-kiri (dtl 3835-3837, tõlge dtl 3838-3839), K V N.V. aktsionäride otsused (dtl 3840-3841, 3844-3845; tõlked dtl 3842-3843, 3846-3847). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
80.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
81.Hageja I esitas hagi hinnaga 653 117,26 eurot3, kohus rahuldas hageja I nõudeid ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 629 713,52 eurot4. Kohus jätab menetluskulud seoses hageja I hagiga 96,42% osas kostja ja 3,58% osas hageja I kanda.
82.Hageja II esitas hagi hinnaga 281 452,96 eurot5, kohus rahuldas hageja II nõudeid ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 272 922,78 eurot6. Kohus jätab menetluskulud seoses hageja II hagiga 96,97% osas kostja ja 3,03% osas hageja II kanda.
83.Kohus jättis 28.05.2021 määrusega rahuldamata hagejate taotluse kaasata menetlusse kolmandate isikutena T, R, R ja L. Kuivõrd taotluse esitasid mõlemad hagejad, jätta nimetatud isikutel tekkinud menetluskulud seoses kaasamise taotlusega hagejate kanda võrdsetes osades.
84.Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.10.2023 kohtuotsus.