Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-17224
Kohtuasi
X hagi AS-i W vastu rahalistes nõuetes, asjade väljaandmiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ja C hagi AS-i W vastu rahalistes nõuetes ning asjade väljaandmiseks kohustamiseks X hagi Q OÜ vastu aktsiate üleandmiseks või kahjuhüvitise saamiseks, alternatiivselt Y ja F vastu aktsiate üleandmiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2023 ja 15.12.2023 otsused
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i W apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II C (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid SanjayJaanus Mody ja Lembit Tedder ning advokaat Henri Hansson Kostja I AS W (registrikood XXXXXXXX) Kostja II Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) Kostja III Y (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja IV F (sünniaeg XX.XX.XXXX), volitatud esindaja Y Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri Kolmas isik kompromissis F (isikukood XXXXXXXXX) Kolmas isik kompromissis Z XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Y
(isikukood
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Liita tsiviilasjades nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 menetletavad hagid ühte menetlusse ning jätta tsiviilasja numbriks 2-19-17224.
2.Tühistada 17.09.2024 määratud kohtuistungi aeg (tsiviilasi nr 2-19-17517).
3.Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17224 resolutsiooni p-de 2–11, 12.31 ja 18–23 osas. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1, 12.1–12.30, 13–17, 24).
4.Tühistada Harju Maakohtu 15.12.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17517.
5.Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-19-17224 menetlus (millega on vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-le 1 liidetud tsiviilasi nr 2-19-17517).
6.Kinnitada kompromiss X, C ja Q OÜ, Y, F, AS-i W, F, Z (eraldi Pool ja koos Pooled) vahel, mille tingimused on järgmised:
6.1.Q OÜ kohustub Poolte vahel tekkinud vaidluste (eelkõige tsiviilasjade nr 2-1917224 ja 2-19-17517) lõpetamiseks tasuma Xle ja Cle kompromissihüvitise üks miljon kakssada tuhat (1 200 000) eurot katmaks nende poolt seni kantud õigusteenuse kulud (sh kohtuvälised ja kohtukulud) ja hüvitamaks neile tekkinud mittevaraline kahju järgmiselt: kaheksasada nelikümmend tuhat (840 000) eurot tasub Q OÜ X arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, SEB ning kolmsada kuuskümmend tuhat (360 000) eurot tasub Q OÜ C arvelduskontole
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
SEB. Q OÜ on hoiustanud kompromissisumma hoiustamislepingu alusel X ja C kasuks Tallinna notari Priidu Pärna hoiukontol. Tallinna notar Priidu Pärna maksab deposiiti makstud kompromissisumma X ja C arveldusarvetele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul alates päevast, mil tsiviilasjades 2-19-17224 ja 2-19-17517 jõustuvad kompromissi kinnitavad ja menetlusi lõpetav(ad) määrus(ed) ühes X ja C või nende lepinguliste esindajate poolt esitatud kinnituskirjadega Andmekaitse Inspektsioonile ja Politsei- ja Piirivalveametile on e-posti teel saadetud Tallinna notari Priidu Pärna e-posti XXX. X ja C käsitlevad kompromissilepingu raames endale tekkinud kahjusid järgnevalt: 800 000 eurot otsene varaline kahju tulenevalt õigusteenusekulude kandmisest sh seonduvalt ülal kirjeldatud asjaoludega ja menetlustega ning 400 000 eurot mittevaraline kahju hingeliste üleelamiste eest, mis on sh kaasnenud kõnealuste asjaolude ja menetlustega.
6.2.Kui mistahes põhjusel ei maksa Tallinna notar Priidu Pärna kompromissisummat välja hiljemalt (3) pangapäeva jooksul alates päevast, mil tsiviilasjades 2-19-17224 ja 2-19-17517 jõustunud kompromissi kinnitav(ad) jõustumismärkega määrus(ed) ühes X ja C või nende lepinguliste esindajate poolt esitatud kinnituskirjadega Andmekaitse Inspektsioonile ja Politsei- ja Piirivalveametile on e-posti teel saadetud Tallinnanotari Priidu Pärna e-posti XXX, vastutavad Q OÜ ja AS W solidaarselt kompromissisumma tasumise eest Xle ning Cle.
6.3.Kui Pool satub käesolevast kompromissilepingust tulenevate mistahes rahaliste kohustuste täitmisega viivitusse, siis kohustub vastav Pool tasuma õigustatud Poolele viivist kahekordses seadusjärgses määras.
6.4.Pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 6.1 järgse kompromissisumma tasumist puuduvad Pooltel üksteise vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, sh mis on seotud tsiviilasjade nr 2-19-17517 ja 2-19-17224 asjaoludega.
6.5.Poolte menetluskulud jäävad Poolte endi kanda (v.a tagastatavad riigilõivud ja tagatised). Selguse huvides kinnitavad F ja Z, et ka nende endi menetluskulud jäävad nende endi kanda. Ka võimalikud tunnistajatasud tsiviilasjas nr 2-1917517 jäävad Q OÜ kanda.
6.6.Kompromissileping jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel.
7.Tühistada tsiviilasja nr 2-19-17224 menetluses Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus seadis hagi tagamise abinõuna X kasuks AS-ile W kuuluvatele kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX ning C kasuks AS-ile W kuuluvatele kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX kohtulikud hüpoteegid.
8.Saata käesolev määrus Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrusega seatud hagi tagamise tühistamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
9.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-1917224 seatud hagi tagamine, millega määrati arestida kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides asuvad AS-i W arvelduskontod 645 219,97 euro ulatuses X kasuks ning 243 674,52 euro ulatuses C kasuks.
10.Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda, v.a tagastatavad riigilõivud ja tagatised.
11.Jätta rahuldamata X ja C taotlused tagastada pool tsiviilasja nr 2-19-17224 menetluses 12.12.2023, 15.12.2023 ja 04.01.2024 taotluste esitamisel tasutud riigilõivudest, s.o kummagi isiku osas kokku 105 eurot.
12.Tagastada Xle tsiviilasja nr 2-19-17517 menetluses esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, st 2500 eurot X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
13.Tagastada AS-ile W tsiviilasja nr 2-19-17224 menetluses esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, st 4390 eurot AS-i W arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
14.Tagastada Xle tsiviilasjas nr 2-19-17224 tasutud hagi tagamise tagatis summas 32 000 eurot X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
15.Tagastada Cle tsiviilasjas nr 2-19-17224 tasutud hagi tagamise tagatis summas 17 012,64 eurot X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
16.Asendada menetlusosaliste nimed kompromissi kinnitavas määruses initsiaalidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kahe tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 04.11.2019 Harju Maakohtule AS W (kostja I) vastu hagid võla ja viiviste, kahjuhüvitise ning asjade väljaandmise nõudes. Hageja I esitas samas hagiavalduses hagi Q OÜ (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjat II andma hagejale I üle kostja I aktsiad, asendada selleks vajalikud tahteavaldused või kui lahendit ei õnnestu täita, siis mõista kostjalt II välja hageja I kasuks kahjuhüvitis ja viivis. Alternatiivselt esitas hageja I hagi Y (kostja III) ja F (kostja IV) vastu, paludes kostjat III ja kostjat IV kohustada solidaarselt andma hagejale I üle aktsiad või kui lahendit ei õnnestu täita, siis mõista kostjalt III ja kostjalt IV solidaarselt välja kahjuhüvitis ja viivis. Alternatiivselt palus hageja I mõista kostjalt III ja kostjalt IV solidaarselt hageja I kasuks välja kahjuhüvitis koos viivisega.
2.Harju Maakohus eraldas hageja I ja hageja II hagid kostja I vastu (edaspidi hagi I) ja hageja I hagi kostja II, alternatiivselt kostjate III ja IV vastu (edaspidi hagi II) eraldi menetlustesse. Tsiviilasja nr 2-19-17224 menetlusse jäi hagi I ja tsiviilasjas nr 2-19-17517 hakati menetlema hagi II.
3.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17224 hagi I osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja: juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitise 315 360 eurot (bruto) ja viivise 8502,61 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (315 360 eurolt) alates 04.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni (edasiulatuv seadusjärgses määras viivis); konkurentsipiirangu hüvitise 236 520 eurot (bruto) ja viivise 7932,31 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (236 520 eurolt); hüvitise 10 287,50 eurot seoses kostja kohustuse täitmisega ja sellelt summalt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise; hüvitise 4757,13 eurot seoses kohtueelsete õigusabikuludega ja sellelt summalt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise (resolutsiooni p-d 2, 3, 6, 7, 10, 11, 18, 19). Maakohus kohustas kostjat I andma hageja I valdusesse resolutsiooni p-des 12.1–12.31 loetletud asjad. Maakohus jättis rahuldamata hageja I hagi nõuete osas nõuda välja kostjalt resolutsiooni p-s 13 nimetatud asjad, samuti nõude osas kohustada kostjat andma resolutsiooni p-s 17 nimetatud tahteavaldus. Maakohus mõistis kostjalt I hageja II kasuks välja: juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitise 138 880 eurot (bruto) ja viivise 3744,43 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (138 880 eurolt); konkurentsipiirangu hüvitise 104 160 eurot (bruto) ja viivise 3493,28 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (104 160 eurolt); hüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega 2038,77 eurot ja sellelt summalt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise (resolutsiooni p-d 4, 5, 8, 9, 20, 21). Maakohus kohustas kostjat I andma hageja II valdusesse resolutsiooni p-s 14.1 nimetatud asja. Maakohus jättis rahuldamata hageja II hagi nõuete osas nõuda välja kostjalt resolutsiooni p-s 15 nimetatud asjad, samuti alternatiivse nõude osas kohustada kostjat tegutsema resolutsiooni p-s 16 nimetatud viisil. Maakohus jättis menetluskulud seoses hageja I hagiga 96,42% osas kostja I ja 3,58% osas hageja I kanda, menetluskulud seoses hageja II hagiga 96,97% osas kostja I ja 3,03% osas hageja II kanda (resolutsiooni p-d 22-23) ning Y, F, F ja Z menetluskulud seoses taotlusega nende menetlusse kolmandate isikutena kaasamiseks hagejate kanda võrdsetes osades (resolutsiooni p 24).
4.Kostja I esitas Harju Maakohtu 13.10.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus resolutsiooni p-de 2–11, 12.31 ja 18–23 osas
täielikult ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tühistatud osas hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja I jätta hagejate kanda.
5.Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
6.Hagejad esitasid 12.12.2023 tsiviilasjas nr 2-19-17224 hagi tagamise avalduse, paludes seada kostja I kuuele kinnisasjale kohtulik hüpoteek ja arestida kostja I arvelduskontod. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.12.2023 määrusega hagejate hagi tagamise avalduse osaliselt ja seadis kostjale I kuuluvatele kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid hageja I kasuks kokku summas 141 556,80 eurot ja hageja II kasuks kokku summas 96 578,24 eurot. Hagejad esitasid 04.01.2024 korduva hagi tagamise avalduse, paludes tagada hagejate hagi kostja I vastu täiendavalt ja arestida kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides asuvad kostja I arvelduskontod 645 219,97 euro ulatuses hageja I kasuks ja 243 674,52 euro ulatuses hageja II kasuks. Ringkonnakohus rahuldas 05.01.2024 määrusega hagejate 04.01.2024 hagi täiendava tagamise avalduse ja arestis vastavalt hagejate taotletule kostja I arvelduskontod.
7.Harju Maakohus jättis 15.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17517 hagi II rahuldamata, hageja I asja arutamise uuendamise taotluse menetlemata, hageja I esitatud uued tõendid asja materjalide juurde võtmata ja kostjate II–IV menetluskulud hageja I kanda, hageja I menetluskulud tema enda kanda ning F ja Z menetluskulud seoses taotlusega nende menetlusse kolmandate isikutena kaasamiseks hageja I kanda.
8.Hageja I esitas Harju Maakohtu 15.12.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi II. Menetluskulud palus hageja I jätta solidaarselt kostjate II–IV kanda.
9.Kostjad II–IV vaidlesid hageja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja I kanda.
10.Pooled ja F ning Z esitasid 23.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tsiviilasjade nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 liitmiseks, kompromissi kinnitamiseks ja kummaski tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjades nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 menetletavad hagid tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 alusel koostoimes § 639 lg-ga 1 liita ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jääb 2-19-17224. TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.
Tsiviilasjad nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Seega on tsiviilasjad samal ajal sama kohtu menetluses. Hagid on üheliigilised ja mõlema hagi on esitanud mh hageja I. Hagide esemeks olevad nõuded on algselt esitatud ühes hagimenetluses. Kuigi maakohus eraldas hagid I ja II eraldi menetlustesse, on käesoleval juhul otstarbekas tsiviilasjad uuesti liita, kuna mõlema tsiviilasja pooled soovivad ühtse kompromissiga lõpetada korraga mõlema tsiviilasja esemeks olevad vaidlused. Tsiviilasjade liitmine võimaldab menetlusökonoomia põhimõtet arvestades kompromissi kinnitamise taotluste kiiremat lahendamist.
12.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas planeeritud kohtuistungi (tsiviilasi nr 2-19-17517), tühistab Harju Maakohtu 13.10.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-17224 vaidlustatud osas (otsuse resolutsiooni p-d 2–11, 12.31 ja 18–23) ja 15.12.2023 otsuse tsiviilasjas 2-19-17517 tervikuna TsMS § 645 lg 1 alusel ning lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. Maakohtu 13.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17224 on ülejäänud osas jõustunud (otsuse resolutsiooni p-d 1, 12.1–12.30, 13–17, 24) (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause). Kuna ringkonnakohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 ühte menetlusse, lõpetab ringkonnakohus kompromissi kinnitamisega käesoleva menetluse.
13.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kompromissi poolena on kompromissilepingus märgitud lisaks hagejatele ja kostjatele ka F ja Z. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Ringkonnakohus kontrollis, et F ja Z on kompromissi sõlmimisest osa võtnud, kuivõrd kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi on allkirjastanud mh F ja Z on andnud volituse Yle kompromissi sõlmimiseks ning kompromissileping on viimase poolt allkirjastatud. Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Kompromissi pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
14.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses menetluse lõpetamisega ja poolte taotlusega tuleb tsiviilasja nr 2-19-17224 menetluses 13.12.2023 ja 05.01.2024 määrustega hagi I tagamine TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel tühistada. Sealjuures ei ole hagi tagamise tühistamisel kohtul vajalik loetleda üksikasjalikult toiminguid, mida tuleks hagi tagamise määruse (abinõude) toime lõppemiseks teha (RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 20). Poolte taotlusel edastab kohus jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 388 lg 6 tuleneb, et hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik ning kohtulik hüpoteek kustutakse kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel ja hagi tagamise tühistamise määruse alusel. Seega tuleb keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust kustutamise avalduse esitamiseks õigustatud menetlusosalisel ka ise pöörduda registripidaja poole.
15.Hageja I ja kostja I taotlused kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivude tagastamiseks (vastavalt 2500 eurot ja 4390 eurot) kuuluvad
TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja I ja kostja I on palunud riigilõiv tagastada kummagi menetlusosalise enda arveldusarvele, mis on nimetatud käesoleva määruse resolutsioonis.
16.Hagejad taotlevad 12.12.2023, 15.12.2023 ja 04.01.2024 hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõivude pooles ulatuses tagastamist, st kummalegi hagejale 105 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise taotluselt riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on antud toimingu teinud ja hagi tagamise avaldused lahendanud, mille tulemusel seati hagejate kasuks hagi I tagamise abinõud.
17.TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 195 lg 21 kohaselt tagastatakse tagatis kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. Hagejad taotlesid hagi tagamise tagatiste tagastamist. Kuna kompromissileping on esitatud kostjaga I ühiselt ning kompromissis on palutud tagatised tagastada, st kostja I on tagastamisega nõustunud, kuuluvad hagejate taotlused TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele. Ringkonnakohus tagastab hagejale I 12.12.2023 tasutud hagi tagamise tagatise 32 000 eurot ja hagejale II 12.12.2023 tasutud hagi tagamise tagatise 17 012,64 eurot, kandes need summad hagejate soovil käesoleva määruse resolutsioonis nimetatud hageja I arvelduskontole.
18.Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt poolte enda kanda. Kompromissis on F ja Z kinnitanud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Võimalikud tunnistajatasud, mis tekkisid tsiviilasja nr 2-19-17517 menetlemisel, on pooled soovinud jätta kostja II kanda.
19.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab kompromissi poolte taotluse asendada menetlusosaliste nimed kompromissi kinnitavas määruses initsiaalidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
20.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.