2.Tunnistada kehtetuks V. C. ja Y. B. vahel 24.03.2023. a sõlmitud kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping, millega läks V. C. omandist välja kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, XXX (registriosa XXX) ning millega seati kinnisasjale isiklik kasutusõigus V. C. kasuks.
Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX Y. B. omanikukanne ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasja omanikuna V. C.; kustutada kanne V. C. isikliku kasutusõiguse kohta. Tuvastada Y. B. ja V. C. kohustus anda nõusolek/tahteavaldus kinnistusraamatu registriosas nr XXX Y. B. omanikukande kustutamiseks ja omanikuna V. C. sissekandmiseks ning isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Asendada Y. B. ja V. C. nõusolek/tahteavaldus kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
4.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 22.05.2023.a. määrusega rakendatud hagi tagamine, millega kohus kandis Y. B. omandis olevale kinnistule XXX(registriosa XXX) kinnistusraamatu III jakku käsutamise keelumärke AS Aktiva Portfolio kasuks.
5.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate V. C. ja Y. B. kanda. 5.1 Välja mõista V. C.lt ja Y. B.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks hageja menetluskulude katteks 1780 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 716471237. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
TAGASIVÕITMISE HAGI
1.Aktiva Portfolio AS esitas 18.05.2023.a. Viru Maakohtule hagi V. C. ja Y. B. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu üleandmise nõudes (vara tagasivõitmiseks täitemenetluses).
2.Hagiavalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus 16.02.2023. a tsiviilasjas nr 2-22-142355 tehtud lahendiga V. C.lt hageja kasuks võlgnevuse koos menetluskuludega 1887,51 eurot, millele lisandub viivis 0,062740% päevas põhisummalt 1474,67 eurot alates 17.02.2023. a, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. V. C. lahendit ei täitnud, mistõttu esitas hageja 06.03.2023.a. nõude täitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile. Kohtutäitur algatas täitemenetluse numbriga 066/2023/942. Nõude katteks ei ole laekumisi toimunud. Kohtutäitur esitas 14.04.2023. a hagejale õiendi V. C. täiteasjades täitmise võimatuse kohta.. Õiendi kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning tuvastanud, et kostjal puudub vara. Kohtutäitur teavitas, et kostja on 24.03.2022. a kinkinud temale kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (registriosa XXX). Kohtutäituri menetluses on 3 täiteasja, millest hageja nõue on kolmandal järjekohal.
Kohtutäitur teavitas, et V. C. saab palka 137,50 eurot ja pensioni 579,51 eurot. Pension on arestitud varasemate menetluste raames. Kohtutäituri andmetel ei oma kostja registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat muud vara ning sissetulekut, mille arvelt hageja nõuet rahuldada. Kostja V. C. võõrandas endale ainsad kuuluva kinnistu XXX(registriosa XXX), 24.03.2022. a tehinguga kostjale (oma tütrele) Y. B.le. Lepingu punkti 1.2. kohaselt kinkis V. C. kinnistu Y. B.le, ning pooled hindasid lepingu eseme väärtuseks 20 000,00 EUR. TMS § 188 lg 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Lõike 3 järgi määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Lepingu punkti 3.4.4. kohaselt on kingi saaja/Y. B. kinkija/V. C. tütar ehk lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 järgi. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Leping on sõlmitud 24.03.2022. a ja hagi on esitatud 18.05.2023. a ehk 1 aasta ja 2 kuud pärast tehingu tegemist. Hageja on tõendanud kohtutäituri väljastatud õiendiga, et kostja V. C. ei oma piisavat sissetulekut, mille arvelt nõuet rahuldada ning ka puudub vara, mille arvelt oleks võimalk hageja nõuet täita. Seega on täidetud TMS § 188 ja § 189 tulenevad eeldused ning on tõendatud, et 24.03.2022. a tehing on sissenõudjate huve kahjustav ning hageja täitedokumendist tulenev nõue ei ole rahuldatud täitemenetluses ega ka saa eeldatavalt rahuldatud lähiajal. Riigikohus on oma lahendis 2-16-17207 p 16. märkinud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega. TMS § 195 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab seejärel vajadusel vara müügi, millest saadud raha arvel rahuldada sissenõudja nõue. Kui käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel lugeda ka see, et tehingut kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga müüdud vara on endiselt V. C. vara hulgas. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on Y. B. TMS § 195 lg 1 järgi kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse omanikuna kostja V. C.. Selleks tuleb TsÜS § 68 lg 5 ja KrS § 341 lg 1 ja lg 8 alusel nende tahteavaldused asendada kohtuotsusega. Hageja palub hagi rahuldada, tunnistada kehtetuks V. C. ja Y. B. vahel 24.03.2022. a sõlmitud kinnistu kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõigusleping, millega läks V. C. omandist välja kinnistu registriosaga XXX. hagiavalduse rahuldamise korral tühistada käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: arestida Y. B. omandis olev kinnistu registriosa numbriga XXX, ning kanda sellele kinnistule käsutamise keelumärge Aktiva Portfolio AS kasuks.
kanda registriosadesse nr XXX kantud kinnistu omanikuna V. C., sealjuures asendada Y. B. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada V. C. nõusolek kinnistusraamatu registriosade nr XXX kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada 3 jaos olev isiklik kasutusõigus, mis on seatud V. C. kasuks ning asendata kostjate nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulud jätta kostjate kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus;
3.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus kanda kinnistusraamatusse Y. B.le kuuluvale kinnistule asukohaga: XXX(registriosaga XXX) keelumärge omandi käsutamise täielikuks keelamiseks Aktiva Portfolio AS kasuks (AÕS § 63 lg 1 p 3). Hageja leidis, et olukorras, kus sissenõudja on esitanud vara tagasivõitmise hagi, on vältimatult vajalik tagada, et vara oleks olemas ka kohtuotsuse jõustumise hetkel ning kinnistusraamatu seisu kohtumenetluse kestel ei muudetaks. Juhul kui vara võõrandatakse menetluse kestel või on toimunud mitmekordne võõrandamisena, ei ole vara enam tagasivõidetav. Samuti on Y. B.l võimalus ilma keelumärketa koormata kinnisasja täiendavate asjaõigusega (üürilepinguga, hüpoteek, isikliku kasutusõigusega vms), mis oluliselt muudaks kinnisasja väärtust. Mitmekordse võõrandamise puhul ei ole aga võimalik enam positiivset kohtulahendit saada ja hageja nõuet rahuldada, kuna toimub heauskne omandamine. Täiendava koormamise järgselt aga tuleks hakata tehinguid tühiseks tunnistama ja selle väärtus väheneks oluliselt. Hageja on seisukohal, et nimetatud kinkeleping tehtigi eesmärgiga V. C. nimelt vara välja viimiseks, seoses võlgnevuste tekkimisega. V. C. makseraskused tekkisid 2021 aasta lõpul – 2022 aasta alguses. Hageja võlgnevuse sissenõudmine kohtuväliselt on alanud mais 2022. a, mille kohta esitab hageja V. C.le esitatud võlateatise. Võlateatise kohaselt muutus võlg sissenõutavaks juba veebruaris 2022. Veel enam tõendab asjaolu, et tehing tehti eesmärgiga, vara võõrandamist täitemenetluses välistada, hageja arvates see, et nimetatud tehinguga märgiti III jakku V. C. kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus. Ehk siis reaalselt jäi ikkagi kinnistu kostja V. C. kasutusse, vaid eesmärgiks oli muuta isik, kelle nimel kinnistu oleks. 22.05.2023.a. määrusega rahuldas kohus hageja tagamise taotluse ja kandis hagi tagamise abinõuna Y. B.le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX(registriosa XXX) kinnistusraamatu III jakku käsutamise keelumärke Aktiva Portfolio AS kasuks.
4.Hageja jäi 26.09.2023.a. kohtuistungil esitatud nõude juurde.
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.19.05.2023.a. määrusega võttis maakohus Aktiva Portfolio AS-i hagiavalduse menetlusse ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust hagile. Kumbki kostjatest kirjalikku vastust hagile kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.
6.Kohtuistungil 26.09.2023.a. seletas V. C., et Y. B. ei teadnud kinnistu kinkimisest midagi, tema aga oli mitu aastat varem mõelnud kinnistu tütrele kinkimisest kuna on juba 67 aastat vana ning terviseprobleemid. Y. B. ei teadnud V. C. sõnul ka seda, et tal on võlad ning sattus pettuse ohvriks. Ta sai sellest teada alles sel suvel. V. C. väitis, et ainult Bigbankiga on ta lepingu sõlminud, teistest pankadest pole ta raha saanud, vaid sattus pettuse ohvriks ning esitas politseile ka avalduse. Esialgu püüdis V. C. võlgu tasuda, kuid siis tekkisid raskused. Kostja ei olnud tegevusetu, kuid ka juristid osutusid kelmideks ja nõudsid raha. Kostja ei olnud enam võimeline tasuma, maksis nii nagu sai. Y. B. märkis, et ei mõista kostjate vastu esitatud nõuet, V. C. ei ole laenu võtnud ega saanud, vaid teda peteti, see on kelmus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
9.Asja materjalidest nähtub, et - Pärnu Maakohtu 16.02.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-142355 mõisteti V. C.lt hageja kasuks võlgnevus koos menetluskuludega 1887,51 eurot, millele lisandub viivis 0,062740% päevas põhisummalt 1474,67 eurot alates 17.02.2023. a, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 14-17) - Kohtutäitur algatas Pärnu Maakohtu 16.02.2023 määruse täitmiseks täitemenetluse numbriga 066/2023/942. Nõude katteks ei ole laekumisi toimunud, mistõttu esitas kohtutäitur 14.04.2023. a hagejale õiendi täitmise võimatuse kohta V. C. täiteasjades (dtl 19-20) - 23.03.2022.a. kinnisasja kinkelepingu, hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldustega kinkis V. C. endale kuulunud kinnistu XXX (registriosa XXX) oma tütrele Y. B.le (dtl 23-29). Lepingu punkti 1.2. kohaselt oli lepingueseme hinnanguline väärtus 20 000 eurot (sellest 10 000 eurot ehitiste väärtus ja 10 000 eurot maa väärtus) Hagiavalduse kohaselt ei toimunud kohtutäituri vahendusel laekumisi võla katteks, sest võlgnikul V. C.l puudub nii kinnis- kui ka vallasvara, samuti sissetulek mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Hageja leiab, et 23.03.2022. a kinkelepinguga kahjustati võlausaldaja huve ning kuna tehing on tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, on see tagasivõidetav.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas (võlgniku vara tagasivõitmine) sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole
kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine V. C. varale/vahenditele ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
11.TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Y. B. on V. C. tütar (dtl 41), seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed alanejad ja ülenejad sugulased ja nende abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (kingisaaja) nii kinkija(te) täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole. Arvestades, et kinkeleping tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist (kinkeleping tehti 24.03.2022.a, tagasivõitmise hagi esitati kohtule 18.05.2023.a.), ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud kinkeleping kahjustas võlausaldaja huve või mitte ning tehing on tagasivõidetav. Kostjate 24.03.2022. a tehing on tagasivõidetav ning kinnisaja kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud kehtetud.
12.V. C. väitis kohtuistungil 26.09.2023.a., et sattus kelmuse ohvriks, laene saanud /võtnud ei ole (välja arvatud laenu Bigbankilt) ning esitas sellekohase avalduse ka politseile. Oma väiteid kostja millegagi tõendanud ei ole. Kui kostja väidab, et ta ise laene saanud /võtnud ei ole, vaid teda peteti, jääb kohtule arusaamatuks kostja enda tegevusetus võlanõuete menetlemisel. Kõik täitemenetlustes olevad võlanõuded V. C. vastu on välja mõistetud Pärnu Maakohtu määrustega (maksekäskudega), mis tähendab, et V. C. on küll makseettepaneku kätte saanud, kuid ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Veelgi enam, kohtuistungil märkis V. C., et esialgu üritas võlgnevusi tasuda. Ka kohtuistungil nõustus kostja pidama hagejaga kompromissläbirääkimisi maksegraafiku alusel võla tasumiseks, kuid hageja sellega ei nõustunud.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et ei ole laene saanud/võtnud, ei ole usutavad. Täitemenetluse registri järgi on V. C. suhtes algatatud kokku 6 täitemenetlust - nr 066/2023/758 Pärnu Maakohtu 16.02.2023.a. tsiviilasjas 2-22-149295 määruse alusel, sissenõudja OK Incure OÜ, võlg 1067,48 eurot (dtl 73-106); - nr 066/2023/766 Pärnu Maakohtu 13.02.2023.a tsiviilasjas nr 2-22-143838 tehtud määruse alusel, peamine sissenõudja SEB Pank, võlg 1649,76 eurot (dtl 107-135); - nr 066/2023/942 Pärnu Maakohtu 06.03.2023.a. tsiviilasjas nr 2-22-142355 tehtud määruse alusel, sissenõudja AS Aktiva Portfolio, võlg 1887,51 eurot (dtl 137-155); - nr 066/2023/3428 Pärnu Maakohtu 28.08.2023.a. tsiviilasjas nr 2-23-117963 tehtud määruse alusel, sissenõudja Bigbank AS, võlg 4672,47 eurot (dtl 156-172); - nr 066/2023/3476 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-117962 tehtud määruse alusel, sissenõudja Bigbank AS, võlg 5442,38 eurot (dtl 173-187); - nr 066/2023/3503 Pärnu Maakohtu 28.08.2023.a. tsiviilasjas nr 2-23-125957 tehtud määruse alusel, sissenõudja AS Eesti Gaas, võlg 726,57 eurot (dtl 188-209). Hageja on esitanud võlateatise, teatise nõude loovutamisest (AS-lt Inbank AS-le Aktiva Portfolio) 27.05.2022.a. (dtl 36-40), mille kohaselt oli võla tasumise tähtaeg 15.02.2022.a. Kostja(d) ei ole esitanud ühtegi tõendit, et oleks nõudele vastu vaielnud või vastuväiteid esitanud (kui V. C. väidab, et pole Inbankilt raha saanud). Seega tegi V. C. kinkelepingu 24.03.2022.a. teadmises, et tal on sissnõutavaks muutunud täitamata kohustusi ning tehingu eesmärk oli vältida kinnistu müüki täitemenetluses võlgade katteks. Kohus nõustub hagejaga selles, et eeltoodut kinnitab selgelt asjaolu, et 24.03.2022.a. kinkelepinguga sõlmiti ka isikliku kasutusõiguse seadmise leping, ehk kinnistu jäi V. C. kasutusse, muutus vaid omanikukanne kinnistusraamatus.
13.TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool (käesoleval juhul Y. B.) kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse PankrS § 119 lõigetes 2-4 sätestatut. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus vara tagasivõitmiseks ning ka asjakohane käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel ka see, et omaniku vahetust kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga võõrandatud vara on endiselt V. C. omandis Järelikult kinnistusraamatu kanded isikliku kasutusõiguse ja kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. Kostjad ei anna eelduslikult nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ning hageja palub tuvastada kostjate kohustus nõusolekute andmiseks kinnistusraamatute kannete muutmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Asjaõigusseaduse AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu
muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Hageja taotleb, et kohtuotsus asendaks kostjate tahteavaldusi.
14.Kohus rahuldab hagi. Hageja taotlusel ja kooskõlas TsMS § 386 lg 2 tühistab kohus käesoleva otsuse jõustumisel 22.05.2023.a. määrusega rakendatud hagi tagamise, millega kandis käsutamise keelumärke Y. B. omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXX, vastasel juhul ei oleks võimalik teha kinnistusraamatus omanikukannete muudatusi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud kannavad kostjad V. C. ja Y. B. solidaarselt. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on menetluskulude nimekirja järgi (dtl 14) hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot (dtl 40), esindaja õigusabikulu 591,50 eurot (arvestusega 3,75 h x töötunnihind 169 eurot). Hageja palub menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 716471237.
16.Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja taotletud esindajatasu nõue põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on õigusabitoimingutele kulutatud ajahulk, kuid kohtu hinnangul on töötunni hind põhjendamatult kõrge arvestades vaidluse asjaolusid kui eeldatavat töömahtu. Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul võib kvalifikatsiooni, töökogenust ja erialaseid oskusi arvestades olla töötunnihind mõnevõrra kõrgem keskmisest lepingulise esindaja töötunni hinnast. Kohus loeb põhjendatud töötunnihinnaks 120 eurot ja esindaja tasu suuruseks seega 3,75 x 120 = 450 eurot Hageja menetluskulud on kokku riigilõivud 1260 + 70 + esindajatasu 450 = 1780 eurot
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.