AS Saaremaa Laevakompanii hagi OÜ Taali Grupp, OÜ Toletum, OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagi hind
3 500 eurot (mittevaraline hagi)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334, aadress: Kohtu 1, 93812 Kuressaare) Hageja lepinguline esindaja: v/adv Risto Sidok Kostja I: OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443, aadress: A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) Kostja I lepingulised esindajad: v/adv Toomas Vaher, v/adv Kaisa Margus Kostja II: OÜ Toletum (likvideerimisel, registrikood 11011219) Kostja II lepinguline esindaja: Kerli Kaasik Kostja III: OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts Kostja III lepingulised esindajad: v/adv Toomas Vaher, v/adv Kaisa Margus
Ärakuulamine
17.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Saaremaa Laevakompanii hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta tunnustamata AS Saaremaa Laevakompanii nõue Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses kostjate I, II ja III vastu põhinõudes 15 775 610 eurot ja viivisenõudes 573 972, 88 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
Määrata, et AS-l Saaremaa Laevakompanii tuleb hüvitada OÜ-le Taali Grupp menetluskulud summas 17 031 (seitseteist tuhat kolmkümmend üks), 60 eurot.
5.Rahuldada OÜ Taali Grupp taotlus menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmiseks ja kanda hageja poolt 11.11.2019 menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 6 660 (kuus tuhat kuussada kuuskümmend) eurot OÜ Taali Grupp arvelduskontole EE462200221023720379, Swedbank AS.
6.Välja mõista AS-lt Saaremaa Laevakompanii OÜ Taali Grupp kasuks ülejäänud osas menetluskulud summas 10 371 ( kümme tuhat kolmsada seitsekümmend üks), 60 eurot. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Saaremaa Laevakompaniil tasuda OÜ-le Taali Grupp hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (10 371,6 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Välja mõista hagejalt AS-lt Saaremaa Laevakompanii OÜ Toletum kasuks menetluskulud 3 318 (kolm tuhat kolmsada kaheksateist) eurot. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS Saaremaa Laevakompaniil tasuda OÜ-le OÜ Toletum hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 318 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.06.06.2018 esitas AS Saaremaa Laevakompanii hagi OÜ Taali Grupp, OÜ Toletum, OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada AS-i Saaremaa Laevakompanii nõuet põhivõlasummas 15 775 610 eurot ja viivisenõudes summas 573 972, 88 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
2.Hagi asjaolude kohaselt 07. mail 2018. a toimunud OÜ Dagenhart (pankrotis, edaspidi nimetatud võlgnik) nõuete kaitsmise koosolekul esitasid OÜ Taali Grupp, Osaühing Toletum, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur (edaspidi koos nimetatud kostjad) vastuväited AS-i Saaremaa Laevakompanii (edaspidi nimetatud hageja või SLK) nõudeavaldusele võlgniku pankrotimenetluses summas 15 775 610,00 eurot. Nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
3.Hageja toob välja, et Saksamaa äriühingud sõlmisid 12. juunil 2009 tšarterlepingud parvlaevade kasutusse andmiseks alljärgnevalt: ▪ SAAREMAA FERRY Zweite Schifffahrts GmbH & Co KG sõlmis 12. juunil 2009 OÜ-ga Reyna Trade (pankrotis, edaspidi nimetatud Reyna) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 65 of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks. ▪ SAAREMAA FERRY Erste Schifffahrts GmbH & Co. KG sõlmis samal päeval (12. juunil 2009) OÜ-ga Paxton Assets (edaspidi nimetatud ka Paxton) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 64 of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks. ▪ SAREMAA INVESTMENTS I LIMITED sõlmis 12. juunil 2009 OÜ-ga Dagenhart (pankrotis, edaspidi nimetatud Dagenhart) tšarterlepingu parvlaeva Fiskerstrand BLRT AS Hull No. 63 of Fiskerstrandt Verft A/S kasutamiseks.
4.Eelnimetatud lepingud Saksamaa äriühingutega kehtisid kuni 2026. aasta oktoobrini.
5.Saksamaa äriühingud andsid 12. juunil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel parvlaevad kuni 2026. a oktoobrini Reyna, Paxtoni ja Dagenharti kasutusse. Reyna, Paxton ja Dagenhart omakorda andsid parvlaevad 22. juulil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel 2026. a oktoobrini hageja kasutusse. Hageja teenis tulu sellega, et andis parvlaevad tasu eest kasutusse enda tütarettevõtjale Väinamere Liinid OÜ (edaspidi ka VML), kes osutas Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt 2016. a oktoobrini.
6.Reyna, Paxtoni ja Dagenharti juhatuse liikmed on V. L. (isikukood xxxx), R. T. (isikukood xxxx) ja O. M. (isikukood xxxx).
7.Riik ei jätkanud koostööd Väinamere Liinid OÜ-ga ajavahemikul 2016–2026. Riik ei sõlminud uut teenuse osutamise lepingut ega pikendatud ka varasemat, sest O. M. avaldas hageja ärisaladuse (hagiavalduse punkt 2.4.). Selle asemel otsustas Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM), et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtja Osaühing TS Shipping ostab neli parvlaeva ning riigihange tehakse ka selleks, et valida välja veoteenuse osutaja Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Esimesel riigihankel osales vaid Väinamere Liinid OÜ, kuid hange ebaõnnestus. Teisel riigihankel osalesid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le ühispakkujatena ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad Osaühing TS Shipping ja TS Laevad OÜ, kes hanke võitsid. Hagejale tekkis ärisaladuse avaldamise tõttu saamata jäänud tuluna kahju 15 775 610 eurot, sest ta kaotas riigihanke ega saanud enda tütarettevõtja Väinamere Liinid OÜ kaudu veoteenust osutada.
8.Hageja ärisaladuse hulka kuulusid ärimudel, parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kulu ja tulu ning tšarterlepingute tasud. See informatsioon ei olnud avalikkusele kättesaadav ning hagejal oli selle informatsiooni saladuses hoidmise vastu äratuntav huvi. O. M. avaldas MKM-ile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingutevaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli kohta, millest lähtuvalt sai MKM teha detailseid arvutusi ja finantsprognoose. O. M. avaldas konfidentsiaalset infot, sest ta oli huvitatud parvlaevade müügist riigile. Müüki ei toimunud vaid seetõttu, et ta küsis parvlaevade eest liiga kõrget hinda.
9.Asjaolu, et O. M. avaldas MKM-ile hageja ärisaladuse, nähtub meedias 11. veebruaril 2014 avaldatud artiklist „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“ ning Riigikogu uurimiskomisjoni 22. märtsi 2016. a arutelu üleskirjutusest AS-i Tallinna Sadam võimalike korruptsiooniriskide kohta. Meedias avaldatud artiklist nähtub, et majandus- ja kommunikatsiooniminister J. Partsil oli konfidentsiaalne informatsioon praamiliikluse kulude kohta. Artiklis osutati nimeliselt O. M.ile. Uurimiskomisjoni arutelu üleskirjutusest nähtuvad U. Palo ja J. Partsi kinnitused, et nad pidasid läbirääkimisi O. M.iga, ning MKM-i asekantsleri M. Saksa kinnitus läbirääkimiste kohta parvlaevade omanikega.
10.Reyna, Paxtoni ja Dagenharti juhatuse liikme O. M.i õigusvastase tegevuse tulemusena on SLK saanud kahju. Hageja peab enda kahjuks saamata jäänud kasumi summas 15 775 610 eurot (hagi punkt 3.6.). Hageja palub tunnustada AS-i SLK nõuet võlgniku pankrotimenetluses põhivõlas 15 775 610 eurot ja viivisenõudes 573 972, 88 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Kostjate seisukohad
11.Kostjad on menetluses olnud läbivalt samadel sarnastel seisukohtadel ja leidnud üheselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. SLK ja Dagenharti vahel oli sõlmitud üks leping - 22.07.2009 sõlmitud prahileping, mille alusel Dagenhart prahtis (rentis) SLK-le parvlaeva „Muhumaa“ ning SLK maksis Dagenhartile selle eest
prahitasu (renditasu). Kostjad leiavad, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagi aluseks olevaid andmeid. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist, sest täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused (VÕS § 115 lg 1). Kohustust, mida Dagenhart väidetavalt rikkus ei eksisteeri. O. M.i väidetav tegevus ei ole omistatav Dagenhartile. SLK ei ole tõendanud, et tegemist on SLK ärisaladusega. SLK väide, nagu oleks O. M. MKM-le andmeid avaldanud, on tõendamata. SLK-le väidetav kahju on tõendamata. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ka sel põhjusel, et hageja nõue on aegunud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus uurinud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Hagi on kohtusse esitatud 07. juunil 2017. Enne 1. veebruari 2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad
tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
16.Kohus tuvastas, et 22.12.2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Dagenhart pankroti. Hageja esitas pankrotihaldurile 16.01.2018 nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 15 775 610,00 eurot tunnustamiseks (dtl 387). 07. mail 2018 toimunud OÜ Dagenhart (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul esitasid OÜ Taali Grupp (kostja I) , Osaühing Toletum (kostja II) OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur (kostja III) vastuväited AS-i Saaremaa Laevakompanii nõudeavaldusele summas 15 775 610,00 eurot. Nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata (dtl 200 koosoleku päevakorra punkt 6.).
17.Hageja nõue tuleneb asjaolust, et Saksamaa äriühingud andsid 12. juunil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel parvlaevad kuni 2026. a oktoobrini Reyna, Paxtoni ja Dagenharti kasutusse. Reyna, Paxton ja Dagenhart omakorda andsid parvlaevad 22. juulil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel 2026. a oktoobrini hageja kasutusse. Hageja teenis tulu sellega, et andis parvlaevad tasu eest kasutusse enda tütarettevõtjale Väinamere Liinid OÜ, kes osutas Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt 2016. a oktoobrini. Riik ei jätkanud koostööd Väinamere Liinid OÜ-ga ajavahemikul 2016–2026. Riik ei sõlminud uut teenuse osutamise lepingut ega pikendatud ka varasemat, sest O. M. avaldas hageja ärisaladuse (hagiavalduse punkt 2.4.). Selle asemel otsustas Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtja Osaühing TS Shipping ostab neli parvlaeva ning riigihankel valitakse välja veoteenuse osutaja Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Esimesel riigihankel osales vaid Väinamere Liinid OÜ, kuid hange ebaõnnestus. Teisel riigihankel osalesid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le ühispakkujatena ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad Osaühing TS Shipping ja TS Laevad OÜ, kes hanke võitsid. Hagejale tekkis ärisaladuse avaldamise tõttu saamata jäänud tuluna kahju 15 775 610 eurot, sest ta kaotas riigihanke ega saanud enda tütarettevõtja Väinamere Liinid OÜ kaudu veoteenust osutada.
18.Hageja ärisaladuse hulka kuulusid ärimudel, parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kulu ja tulu ning tšarterlepingute tasud. See informatsioon ei olnud avalikkusele kättesaadav ning hagejal oli selle informatsiooni saladuses hoidmise vastu äratuntav huvi. O. M. avaldas MKM-ile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingutevaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli kohta, millest lähtuvalt sai MKM teha detailseid arvutusi ja finantsprognoose. O. M. avaldas info, sest ta oli huvitatud parvlaevade müügist riigile. Müüki ei toimunud vaid seetõttu, et ta küsis parvlaevade eest liiga kõrget hinda.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt on täidetud kostjate vastu esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja nõue võib olla aegunud.
20.01.12.2021 tegi Riigikohus otsuse tsiviilasjas nr 2-19-3808, mille punktis 13 selgitas, et olukorras, mil hagi alusena on tuginetud pooltevahelisele kokkuleppele, peavad kohtud andma esmalt hinnangu pooltevahelistele lepingulistele nõuetele. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju hüvitamist saaks lepingurikkumise korral VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt erandina nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju (Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439/36, p 13). Pankrotivõlgniku deliktiline vastutus eeldaks täiendavalt, et juhatuse liige on ärisaladust avalikustades kahjustanud deliktiõigusega kaitstud õigushüvesid (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1–5) või rikkunud käitumisnormi, eelkõige käitunud tahtlikult ja heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seega on kahju õigusvastasel tekitamisel põhinev nõue võimalik üksnes äärmiselt piiratud juhtudel.
21.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Hagiavalduse punktis 2.1. viitab hageja lepingulisele suhtele. Kohtuistungil 17.11.2022 jäid pooled selle juurde, et hageja nõue tuleneb 22.07.2009 prahilepingust. Kohus tuvastas, et SLK ja Dagenharti vahel oli 22.07.2009 sõlmitud prahileping, mille alusel Dagenhart prahtis (rentis) SLK-le parvlaeva „Muhumaa“ ning SLK maksis Dagenhartile selle eest prahitasu (renditasu) (dtl 38). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja nõude aluseks on lepinguline suhe, so hageja ja kostja vahel 22.07.2009 sõlmitud prahilepingust tulenev õigussuhe.
22.Kohus leiab, et SLK võib lepingu rikkumise korral nõuda Dagenhartilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): ▪ Dagenhart on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); ▪ Dagenhart vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); ▪ SLK-le on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); ▪ SLK kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); ▪ SLK kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena Dagenhartilt lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); ▪ Paxtoni rikkumise ja SLK kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
23.Kui võlgnik rikub kohustust, siis VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
24.Arvestades hagi asjaolusid ja tõendeid hinnates, siis kohus nõustub kostjatega, et SLK ei ole esile toonud ühtegi 22.07.2009 prahilepingus sätestatud kohustust, mida Dagenhart oleks väidetavalt rikkunud.
25.SLK väidab, et Dagenharti juhatuse üks liige O. M. avaldas MKM-le 2011. aastal parvlaevade ostu- ja müügiläbirääkimistel SLK ärisaladuse. Kohus tuvastas, et Dagenharti äriregistri väljavõte tõendab, et Dagenharti juhatusse kuulusid kolm liiget (O. M., R. T. ja V. L.), kellel oli ühine esindusõigus (dtl 406-407 äriregistriväljavõte). Seega Dagenharti juhatuse esindusõigus oli piiratud ühise esindusõigusega. TsÜS § 31 lõike 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi (mitte organi liikme) tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kui juriidilise isiku juhatuse esindusõigus on piiratud ühise esindusõigusega (nagu see oli Dagenharti puhul), siis kohtu hinnangul ei saa juriidilise isiku juhatuse iga liikme tegevust lugeda juriidilise isiku enda tegevuseks.
26.Ühtegi tõendit selle kohta, et O. M. pidas läbirääkimisi Dagenharti nimel, ei ole hageja esitanud. Hageja on vastupidiselt ise kinnitanud, et O. M. pidas riigiga läbirääkimisi parvlaevade omaniku esindajana mitte Dagenharti juhatuse liikmena. Hagiavalduse p-s 2.7 toob hageja välja: „[s]amuti on MKM-i asekantsler Merike Saks kinnitanud, et läbirääkimisi laevade ostmiseks peeti laevade omanikega“. Parvlaevade omanikeks olid Saksamaa äriühingud (hagiavalduse punkt 1.2.). Kohtule esitatud tõend - 29.10.2014.a O. M.i läbirääkimiste ettepanek (dtl 1275) kinnitab, et O. M. tegi MKM-le ettepaneku alustada läbirääkimisi parvlaevade omaniku esindajana. Samuti kinnitas Juhan Parts 22.03.2016 uurimiskomisjoni protokollis (I kd, lk 78 protokolli lk 18), et: „Need laevad ei kuulu V. L.. Omanikke esindas O. M.“. Seega O. M. pidas läbirääkimisi parvlaevade omanike esindajana ja täitis seadusest tulenevat kohustust esitada potentsiaalsele lepingupartnerile enne lepingu sõlmimist kogu asjakohane info (VÕS § 14 lg 1 ja lg 2) ning sellist tegevust ei saa O. M.ile ette heita.
27.O. M.i tegevus oleks omistatav Dagenhartile juhul, kui O. M. oleks tegutsenud Dagenhartile nimel (TsÜS § 31 lg 5). Isegi kui juhatuse liikmete ühise esindusõiguse piirang kõrvale jätta, saab juhatuse liikme tegevust lugeda juriidilise isiku tegevuseks üksnes siis, kui on väliselt äratuntav või asjaoludest tuvastatav, et juhatuse liige tegutseb juriidilise isiku nimel. Riigikohus on selgitanud, et „[s]eejuures peab juriidilise isiku juhatuse liikme tegutsemine juriidilise isiku nimel olema väliselt äratuntav. Juhul kui juriidilise isiku juhatuse liige ei ole sõnaselgelt väljendanud, et ta tegutseb juriidilise isiku nimel, tuleneb juriidilise isiku nimel tegutsemise äratuntavus konkreetsetest asjaoludest, millest nähtuvalt on juriidilise isiku juhatuse liikme tegevus selgelt seotud esindatava äriühingu majandustegevusega“ (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-59-17, p 11.). Puuduvad tõendit selle kohta, et O. M. pidas läbirääkimisi Dagenharti nimel.
28.Juhatuse liikme tegu on juriidilisele isikule omistatav üksnes juhul, kui juhatuse liige pani õigusvastase teo toime juriidilise isiku huvides ja seoses oma ülesannetega juriidilise isiku ees. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et „[s]elleks, et juhatuse liikme õigusvastast tegevust saaks pidada juriidilise isiku enese õigusvastaseks tegevuseks,
peab juriidilise isiku juhatuse liikme tegevus olema seotud juriidilise isiku huvidega, eelkõige juhatuse liikme poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmisega juriidilise isiku ees. Seejuures on oluline kindlaks teha, kas juhatuse liikme konkreetsele tegevusele laieneb juriidilise isiku hoolsuskohustus“ ning et „[m]itte igasugune juhatuse liikme tegevus ei ole juriidilise isiku enda tegevus, vaid üksnes selline tegevus, mis on seotud selle juhatuse liikme ülesannetega juriidilise isiku ees “ (dtl 1204, Juridica 2003/10. K. Saare. „Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega“). Kohtule on tõendatud, et O. M. tegi MKM-le ettepaneku alustada läbirääkimisi parvlaevade omaniku esindajana, mitte Dagenharti esindajana (tõend 29.10.2014.a O. M.i läbirääkimiste ettepanek, dtl 1275).
29.Hageja väide, et parvalaeva omanike nimel pidas läbirääkimisi ainult O. M. on kohtu hinnangul eksitav, sest parvlaevade omanike nimel pidas läbirääkimisi mitmeid isikuid, mitte ainult O. M.. Seda tõendab 03.11.2011 konfidentsiaalsuskokkuleppe (dtl 570), mille MKM ja parvlaevade omanik sõlmisid ostu-müügiläbirääkimiste käigus ja mille parvlaevade omaniku nimel allkirjastasid C. S. ja M. K. (dtl 572). Seega O. M. ei osalenud üksi läbirääkimistel, lisaks O. M.ile pidasid läbirääkimisi ka teised isikud.
30.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagi aluseks olev teave on käsitletav SLK ärisaladusena. Hageja väidab, et ärisaladuse avaldamisega on SLK-le tekitatud kahju.
31.Hinnates hagi asjaolusid leiab kohus, et hageja väited kostja võimalikust kõlvatust konkurentsist varasema konkurentsiseaduse (KonkS) ja hetkel kehtiva ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) sätete mõistes on tõendamata.
32.Ettevõtja konfidentsiaalseks loetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui kõik kolm ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestatud tingimust on üheaegselt täidetud. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. /.../ Kui neid tunnuseid üheaegselt ei esine, on automaatselt välistatud, et tegemist saaks olla ärisaladuse juhtumiga.
33.Riigikohus selgitas 01.12.2021 otsuse punktis 16 tsiviilasjas nr 2-19-3808, et ärisaladuse avalikustamine võib olla vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole õiguste ja huvidega arvestamise kohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. Seda eeldusel, et tegemist oli saladuses hoidmist vajava ja kaubandusliku väärtusega teabega (EKTÄKS § 5 lg 2), ning hagejal oli õigustatud huvi, et seda ei avalikustata.
34.Kohus on seisukohal, et hagi aluseks on valdavalt andmed, mis ei seondu SLK ja Dagenharti vahel sõlmitud prahilepinguga, s.t ei tulene prahilepingust ega selle lisast.
35.Andmed, mille avaldamist SLK O. M.ile ette heidab, on toodud hagiavalduse punktis
2.14.Kohtu hinnangul SLK ei ole tõendanud, et need andmed vastavad EKTÄKS § 5 lõikes 2 sätestatud ärisaladuse tingimustele, sh et SLK omas nende andmete üle seaduslikku kontrolli (s.o et tegemist oli just SLK ärisaladusega). SLK ei ole tõendanud, et tegemist on SLK ärisaladusega. Samuti ei ole SLK tõendanud oma õigustatud huvi, et neid andmeid ei avalikustata.
36.Kohus leiab, et hagi aluseks olevad andmed ei ole SLK ärisaladus põhjusel, et valdavalt olid andmed avalikult kättesaadavad, sh kasumid ja makstavad prahitasud oli võimalik saadud andmetest järeldada: -
Eesti riigil oli võimalik teha järeldusi selle kohta, kas riigil oleks soodsam parvlaevu ise omada ja opereerida selle info põhjal, mida riik sai VML-i pakkumusest ja VMLiga sõlmitud lepingu alusel. Riigihankel osalemisega oli SLK kontrolli all olev VML-l kohustus esitada iga aastane aruanne MKM-ile. Aruandes tuvastatava põhjal oli võimalik parvlaevade opereerimisega seonduvad kulu ja tuluandmete suurusjärk välja arvutada. Nii pidi VML MKM-ile avaldama parvlaevade opereerimisega seonduvad kulu- ja tuluandmed juba 2006. aastal avaliku konkursi tingimuste täitmiseks (avaliku konkursi tingimused, dtl 574) ning hiljem ka MKM-iga juba sõlmitud lepingu alusel (dtl 605 sõitjaveo avaliku teenindamise leping), mille lepingu punkt 24 näeb ette, et „Vedajal tuleb avaliku liiniveo kohta pidada eraldi majandusarvestust. Ministeeriumil on õigus saada Vedajalt punktis 25 sätestatud korras informatsiooni avaliku liiniveo reiside, kulude ja tulude kohta.“ Avaliku teenuse osutajana oli VML-il riigi ees aruandekohustus tulude ja kulude osas, sest see oli omakorda dotatsiooni arvutamise aluseks. MKM-ile oli VML-i riigihanke pakkumuses esitatud andmete kaudu teada ka sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel teenitav kasum (dtl 620 esimene lõik ). Esimene lõik (dtl 620), kus on kirjeldatud VML -i pakkumust: Pakkumises on vedaja toonud välja püsi- ja muutuvkulud iga kasutatava parvlaeva kohta eraldi. Sealjuures tuleb vedaja esitatud pakkumisest välja, et vedaja kasum moodustab periooditasust ~9,09 %, kasum kokkulepitud reisitasu summast on samuti ~9,09 %. Ka 2014. aasta riigihanke pakkumuse raames pidi VML avaldama MKM-ile parvlaevade opereerimisega seonduvad kulu- ja tuluandmed, sh prahitasud. Hagiavalduse lisast 11 nähtub, et VML ongi need andmed MKM-ile avaldanud (dtl 237).
-
Saaremaa ja Hiiumaa liine opereerivate parvlaevade omamise prioriteet (vs eraettevõtjate toetamine) oli kajastatud juba 2006-2013 aasta transpordi arengukavas (vt arengukava dtl 639 jj).
-
Prahilepingutega seonduvat arutati ka teistes avalikes kohtumenetlustes. Tulenevalt asjaolust, et SLK on pankrotis, siis on algatatud mitmeid kohtuvaidlusi, mis
puudutavad parvalaevade prahilepingud, sh nende tingimused on vaidluse esemeks mitmes kohtuvaidluses (nt tsiviilasjad nr 2-18-6020, 2-19-7703, 2-19-7704, 2-197707). Seda, et VML avaldas oma 2014. aasta pakkumuse raames MKM-ile parvlaevade opereerimisega seonduvad detailsed kulu- ja tuluandmed, on SLK ise kinnitanud ka haldusasja nr 3-17-1947 menetluses, kus SLK esitas samasisulise kahjunõude ka MKM-i vastu. Kõik need kohtumenetlused on avalikud.
37.Kohus leiab, et kui SLK väite kohaselt oli tegemist nii detailse infoga, siis selliste tundlike andmete kaitseks pidanuks SLK sõlmima Dagenhartiga konfidentsiaalsuskokkuleppe. Puudub kirjalik kokkulepe SLK ärisaladuse strateegia kohta, mis sätestaks ärisaladuse mõiste, selle kasutamise ja kaitsemeetmed. EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 järgi on ärisaladuse kaitse üheks eelduseks see, et ärisaladuse üle kontrolli omav isik oleks ise võtnud meetmeid selle salajas hoidmiseks. Ärisaladust sisaldavatele dokumenditele lisatakse märge "ärisaladus", "konfidentsiaalne" vms. Hageja väide, et läbirääkimistel anti MKM-ile üle kaust kirjaga „konfidentsiaalne“, on paljasõnaline ja tõendamata. Isegi kui mingi kaust anti üle, siis on tõendamata kausta sisu. Kohus ei ole tuvastanud ärisaladuse kaitsemeetmeid SLK ja Dagenharti vahel sõlmitud ei prahilepingus ega selle lisas. Kohus leiab, et kaitsemeetmete rakendamata jätmise korral ei ole teave käsitletav ärisaladusena. Ei piisa, et teabe saladusse jäämine on ettevõtja jaoks kasulik, kui ta ise seda ei kaitse.
38.Kohus märgib, et isegi kui MKM sai ostu-müügiläbirääkimistel konfidentsiaalset infot, siis sai see olla üksnes parvlaevade omaniku (mitte SLK) ärisaladus. Oma ärisaladust võis parvlaevade omanik kasutada ükskõik mis viisil.
39.Hageja heidab O. M.ile ette VÕS § 2 lg 2 täiendava kaitsekohustuse rikkumist. Ärakuulamisel hageja selgitas, et O. M. teadis, kuidas praamiäri aetakse ning SLK-le oli oluline iga kulurida ja ärisaladuse hoidmine oli oluline konkurentsis püsimiseks, mistõttu O. M. kohustus hoidma SLK tundlikke andmeid. Ärisaladuse avalikustamine võib olla vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole õiguste ja huvidega arvestamise kohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. VÕS § 14 sõnastusest tulenevalt võib vastutus VÕS § 2 lg-s 2 sätestatud kaitsekohustuse ja VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumise eest langeda ka kolmandale isikule, kes võiksid vastutada lepingueelsete kaitsekohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. VÕS § 14 lg-st 4 tuleneb lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule andmete avaldamise ja kasutamise keeld. Eelkõige ei kuulu avaldamisele salajaseks tunnistatud asjaolud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et O. M. on rikkunud seadusest (VÕS § 2 lg 2) tulenevat ärisaladuse kaitsmise kohustust.
40.Kohus leiab, et 29.10.2014 O. M.i läbirääkimiste ettepanek (dtl 1275) kinnitab vastupidist, s.o et O. M. ei ole hagi aluseks olevaid andmeid MKM-ile avaldanud. Tsiviilasjas nr 2-18-8741 on MKM kohtule kinnitanud, et ainus dokument, mille O. M. MKM-ile (ja / või Juhan Partsile ja / või Urve Palole) esitas või kättesaadavaks tegi, oli 29.10.2014 parvlaevade omaniku nimel saadetud kiri läbirääkimiste alustamiseks.
29.10.2014 läbirääkimiste ettepanekust ei nähtu, et O. M. oleks hagi aluseks olevaid andmeid MKM-ile avaldanud.
41.Hagi aluseks on väide, et O. M. avalikustas SLK ärisaladuse MKM-ile parvlaevade ostu-müügiläbirääkimistel, kus O. M. osales parvlaevade omaniku esindajana. Kohus tuvastas, et MKM ja parvlaevade omanik sõlmisid ostu-müügiläbirääkimiste pidamiseks 03.11.2011 konfidentsiaalsuskokkuleppe (dtl 570). Parvlaevade omaniku nimel allkirjastasid konfidentsiaalsuskokkuleppe C. S. ja M. K. (dtl 572). Seega O. M. ei olnud seotud 03.11.2011 konfidentsiaalsuskokkuleppega ja ei saanud avalikustada väidetavat ärisaladust.
42.Hagi aluseks olevad andmed (parvlaevaäri struktuur, asjaosaliste kasumid ja prahitasud) on leidnud kajastamist nii meedias kui ka V. L. on kinnitanud, et konfidentsiaalsed andmed avaldas MKM-ile VML. Kostja I ja kostja III on oma 26.08.2020 menetlusdokumendis viidanud SLK tolleaegse ainuaktsionäri ja nõukogu esimehe V. L. (tõendab äraregistri väljavõte dtl 599) poolt avalikult esitatud väidetele, kus V. L. on kinnitanud, et MKM-ile olid SLK / VML-i kaudu teada parvlaevaäri puudutavad andmed ning tehingute struktuur.
43.Riigikogu uurimiskomisjonis V. L. selgitas, et (a) VML esitas perioodil 2006-2016 (s.t varasemal riigihanke perioodil, mil VML-il oli riigiga leping) iga kuu MKM-ile parvlaevade opereerimisega seonduvaid kuluandmeid, sest selline andmete edastamise kohustus tulenes 2006. aastal MKM-iga sõlmitud riigihankelepingust (dtl 605jj 24.03.2006 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu punktid 24 ja 25 ning (b) 2014. aastal toimunud esimesel riigihankel (mis ebaõnnestus, kuna VML oli ainus pakkuja, kes ei esitanud nõuetele vastavat pakkumust) esitas VML MKM-ile pakkumuse, mis sisaldas detailselt parvlaevade opereerimisega seonduvaid kulu- ja tuluandmeid. Riigikogu uurimiskomisjoni protokollist nähtub: „A. T.: „Sa väidad, et ministeerium teab täpselt kogu Sinu kulurida? V. L.: Me esitame seda iga kuu. Meie esitame igal kuul oma kulurea (dtl 1937, Riigikogu uurimiskomisjoni protokoll lk 3); „A. T.: Ja konkursil TS esitas lepingu väidetavalt samade andmetega? V. L.: Meie pakkumise pealt kirjutati 100% maha, va pisikene kosmeetiline parandus. Küsin: kas on võimalik panna kütuse kulu paika, kui ei ole teada, mis laev on. Kui ei ole teada, mis mootorid seal töötavad. Tegelikult, mis see näitab, kui ühel liinil on kütuse kulu 0,7 % suurem ja teisel liinil 0,8 % väiksem, millele see viitab? Meil on 15 aastat kogemust ja 4 inimest töötas seda materjali kolme kuu jooksul välja (dtl 1937) ning „J. K.: Parvlaeva hankel oli kaks riigihanget. Üks riigihange kukkus läbi. Kas Sa väidad, et esimese riigihanke tulemusi, kus Väinamere Liinid sai disklahvi, neid andmeid kasutati järgmises hankes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) enda huvides? V. L.: Täpselt nii. Seda pole vaja isegi kõrvutada. Pilt on üks- ühele selge“ (dtl 1939).
44.V. L. eeltoodud selgitused Riigikogu uurimiskomisjonis kinnitavad ühtlasi, et V. L. pidas ise (SLK või VML-i kaudu) MKM-iga paralleelseid läbirääkimisi (lisaks parvlaevade omanikule). V. L. ise võis seega nendel läbirääkimistel MKM-ile parvlaevaäri puudutavat infot avaldada: „A. T.: Kas ministeeriumiga või Sinu laevakompanii ajas asju TS-ga? V. L.: Üks partner – see on ministeerium. Tema tellib reise. Siis, kui tekkis ministeeriumil soov, et selle teemaga hakkab tegelema riik, siis TS hakkas väga aktiivselt meiega suhtlema. Meil olid igasugused variandid laual- ostud, müügid, ühisfirma loomine jne“ (dtl 1935 uurimiskomisjonis protokoll lk 1.).
45.BNS-i äriuudiste artiklis 11.09.2013. aastal (II kd, lk 35) selgitas V. L., et „Majandusja kommunikatsiooniministeerium teab paremini kui keegi teine, kellele kuuluvad mandri ja saarte vahel töötavad suured parvlaevad ja millistel alusel Euroopa parim praamiliiklus töötab. MKM on selles küsimuses väga informeeritud ja ministeeriumi esindajad on korduvalt tunnustanud neid ettevõtjaid, kes aastatel 2008-2010 võtsid erakordse riski ja viisid Eesti praamiliikluse Euroopa kõrgeimale tasemele“ . V. L. väite kohaselt oli MKM-ile hästi teada ka tehingute struktuur ja eesmärk: „Omandistruktuur on tegelikult väga lihtne. Tuleb vaid arvestada seda ekstreemset keskkonda, milles need laevad on ehitatud ja millises seisus olid ikkagi 2008-2010 maailma finantsturud. Mõnede kokkulepete konfidentsiaalsuse tõttu üritatakse jätta eemaltvaatajale muljet mingist susserdamisest. Ei ole seal mingit susserdamist, see on lahtisestuksest sissemurdmine. Riigil on olemas kogu pilt“ (samas). Ka Postimehe artiklis 2014. aastal kinnitas V. L. avalikult, et parvlaevade prahtimisega seotud tulud ja kulud pidid riigile olema teada 2006. aastast sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest: „Jutt sellest, et MKM ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest on küsimus inimeste adekvaatsusest“ (II kd, lk 45 18.06.14 artikkel ajalehes „Postimees“: „L.: jutt miljonite eurode kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale“).
46.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kostjad ei ole lepingut rikkunud, sest rikutud kohustust ei eksisteeri (VÕS § 115 lg 1). Kuna kostjad ei vastuta lepingu rikkumise eest, siis kohus ei pea hindama sisuliselt seda, kas või millises ulatuses on kahju tõendatud, kas rikutud lepinguline kohustus pidi hagejat kahju eest kaitsma ning kas kahju oli kostjatele ettenähtav. Kuid arvestades hagis toodud asjaolusid, siis praegusel juhul peab kohus siiski vajalikuks hinnata, kas on täidetud kahju hüvitamise muud eeldused.
47.Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on hinnatav varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et SLK-le väidetav kahju on täielikult tõendamata. SLK ei ole tõendanud saamata jäänud tulu ning selle suurust. SLK tugineb iseenda poolt koostatud Exceli tabelile (dtl 357), mis ei ole tõend, vaid SLK paljasõnaline väide. SLK tugineb VML-i poolt 2014. aastal riigihankel esitatud pakkumusele (hagi lisa 11), mis saaks tõendada üksnes, millises summas tulust lähtus VML pakkumuse esitamisel, mitte aga, et sellise tulu teenimine oli ka tõenäoline (sh et VML oleks sellise pakkumusega riigihanke võitnud). Samuti puuduvad tõendid tulu teenimiseks vajalike kulude piisavuse kohta.
48.Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid (majandusaastaaruanded) kinnitavad, et SLK ja VML-i tegevus varasemal perioodil oli kahjumlik. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 (p 20), et saamata jäänud tulu hindamisel omab muu hulgas tähtsust, kas ja millises summas teenis isik tulu varasemal perioodil. VML-i 2013. aasta majandusaasta aruanne kinnitab, et perioodil 2011-2013 oli VML-i tegevus kahjumlik (dtl 1955, VML majandusaasta aruande lk 6). SLK 2013. aasta majandusaasta aruanne kinnitab, et ka SLK tegevus oli samal perioodil kahjumlik (dtl 1982, SLK majandusaasta aruande lk 6). VML-i ja SLK majandusaasta aruanded kinnitavad seega, et parvlaevateenuse osutamine varasemal riigihanke perioodil, mil VML omas riigiga lepingut (2006-2016), oli kahjumlik. SLK väited saamata jäänud / jäävast tulust on lisaks tõendite puudumisele seega ka ebausutavad, arvestades toimikus olevaid tõendeid (aruandeid).
49.Järgmisena hindab kohus rikutud kohustuse kaitse eesmärki ning kahju ettenähtavust. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et SLK ei ole tõendanud, et rikutud kohustuse eesmärk oli hoida ära hagi aluseks olev kahju. Kohtu hinnangul ei saanud Dagenharti ja SLK vahelises suhtes kehtinud kohustuse eesmärk olla hoida ära kahju, mis tekib SLK-le kolmanda isiku kaudu (praegusel juhul seeläbi, et VML kaotas riigihankel). Kohustus, mis Dagenhartil oli SLK ees, sai hõlmata üksnes otseselt ning eraldiseisvalt SLK-le tekkivat kahju. Küsimusele, kas Dagenhart pidi prahilepingu sõlmimisel ette nägema, et väidetava rikkumise tagajärjel võib tekkida hagi aluseks olev kahju, tuleb kohtul vastata eitavalt – 2009. aastal, mil SLK ja Dagenhart sõlmisid prahilepingu ning mil ei olnud isegi teada, kuidas riik otsustab perioodil 2016-2026 parvlaevateenust korraldada, ei saanud Dagenhart pidada võimalikuks, et hagi aluseks olevate andmete väidetav avaldamine toob aastaid hiljem kaasa selle, et VML kaotab riigihankel. Samuti ei saanud Dagenhart pidada võimalikuks, et sellisel põhjusel riigihanke kaotamine üldse võimalik on, kuna see eeldanuks, et MKM rikub seadust, abistades riigihankel ühte pakkujat.
50.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates, et Dagenhartil puudub seos hagi asjaoludega ja kohustust, mida Dagenhart väidetavalt rikkus, ei eksisteeri. SLK ei ole toonud esile ühtegi prahilepingus sätestatud kohustust, mida Dagenhart oleks väidetavalt rikkunud. Vaidlus puudub, et Dagenhart ei ole läbirääkimistel MKM-iga kunagi osalenud.
51.Kohus toob välja täiendavad põhistused põhjusliku seose puudumisele:
1) SLK väidab, et kui O. M. ei oleks (väidetavalt) avaldanud MKM-ile SLK ärisaladust, ei oleks Eesti riik otsustanud, et riigihankel peab osalema ka teisi pakkujaid (AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad), ning et ainus pakkuja oleks olnud VML. SLK väide ei vasta tõele ning on seetõttu ka tõendamata. MKM-i transpordi arengukavast 2006-2013 selgub (vt arengukava dtl 639), et Eesti riik oli juba ammu otsustanud, et selline olukord, kus VML osaleb üksi parvlaevateenuse riigihangetel (ja määrab seeläbi hinna), peab lõppema. Aastateks 2006-2013 koostatud MKM-i transpordi arengukava kinnitab, et riigil oli juba siis (s.t arengukava koostamisel) plaan omandada Saaremaa ja Hiiumaa vahel sõitvad parvlaevad ning anda need opereerimiseks eraettevõtjatele. Hiljem plaan muutus ning otsustati, et riik ei pea ise parvlaevasid omandama, kuid et järgmiseks perioodiks, s.t perioodiks 2016-2026 sõlmitava hankelepingu riigihankel peab osalema mitu hankijat, et selguks, mis on konkurentsis kujunev õige hind. Uurimiskomisjonis (I kd lk 73) selgitab MKM minister U. Palo: „Ma enda jaoks välistasin selle, et ilma proovimata konkurentsi tekitada, lihtsalt sõlmin olemasoleva operaatoriga järjekordse 10-aastase lepingu ükskõik, mis hinnaga /.../ „tähtis oli, et oleks mitu pakkujat hankes, et teada saada, mis on konkurentsis tekkiv õige hind“. Selline on ka hankemenetluse üldine loogiline eesmärk. 2) SLK on käesoleva kohtumenetluse väliselt ise tunnistanud, et väidetav kahju tekkis SLK-le hoopis teistel asjaoludel kui on hagiavalduse aluseks. Tuvastatud asjaoludel on SLK mitmes teises kohtuvaidluses kinnitanud, et: (i) andmed, mille avaldamist heidab SLK käesolevas tsiviilasjas ette O. M.ile, sai MKM hoopis teada VML-i poolt riigihanke menetluses esitatud pakkumusest ning (ii) MKM avaldas ka AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtetele VML-i pakkumuses sisaldunud info. Nt Haldusasjas nr 3-17-1947 menetles kohus SLK kahjunõuet MKM-i vastu. Kaebuse aluseks oli väide, et MKM sai parvlaevaäri puudutava konfidentsiaalse info teada VML-i poolt riigihanke menetluses esitatud pakkumusest ning et OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ võitsid riigihanke seetõttu, et nad kasutasid hankes osalemiseks VML-i poolt riigihanke menetluses MKM-ile avaldatud infot. Haldusasjas nr 3-14-52874 menetles kohus VML-i kaebust MKM-i vastu seoses OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisega. Kaebuse aluseks oli muu hulgas VML-i väide, et MKM edastas OÜ-le TS Shipping ja TS Laevad OÜ-le VML-i pakkumuses sisaldunud parvlaevaäri puudutavat konfidentsiaalset infot. Haldusasjas nr 3-16-1603 menetles kohus VML-i kahjunõuet MKM-i vastu. VML-i kahjunõude aluseks oli muu hulgas väide, et „vastustaja edastas äriühingule kaebaja pakkumust puudutavat konfidentsiaalset informatsiooni.“ 3) VML ei võitnud riigihanget, kuna VML ei esitanud tingimustele vastavat pakkumust. Kui VML oleks esitanud nõuetekohase pakkumuse, oleks VML võitnud esimese hanke, kuna ühtegi teist pakkujat esimesel hankel ei olnud.
Hagiavalduse p 1.8 hageja kinnitab, et VML oli esimeses hankes ainus pakkuja. Riigikogu uurimiskomisjoni istungi protokollis (I kd, lk 73 22.03.2016 uurimiskomisjoni protokoll lk 2) on välja toodud, et esimene hange tühistati põhjusel, et „Väinamere Liinide pakkumine ei vastanud hanke tingimustele.“ Seega parvlaevateenuse osutamise võimalusest ilmajäämine on kohtu hinnangul otseselt SLK enda (ja VML-i) tegevuse tagajärg. 4) Hageja heidab ette, et kuidas riigile kuuluv ettevõte oskas hankel pakkumist teha kui endal laevu liinil ei olnud. Kohus leidis ärakuulamisel, et parvlaevade opereerimisega seotud kulu ja tulu võis ette välja arvutada. VML esitas riigile aruandeid ja nendes tuvastatu põhjal oli võimalik välja arvutada parvlaevade majandamisega seotud andmed. L. arvates lekitati infot kuna hange võideti väikse hinnaerinevusega. Kohus märkis ärakuulamisel, et hankes oli pakkumistel hinnavahe erinevus kuni 60 miljonit ja selle pinnalt ei saa väita, et pakkumine tehti sarnane.
52.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja kahjunõue Dagenharti vastu on õiguslikult välistatud. Dagenhartil kui juriidilisel isikul on iseseisev õigusvõime ning tema õigused ja kohustused on eraldatud nii tema osanike kui ka tema juhtorganite liikmete õigustest ja kohustustest. Juriidilisele isikule saavad õigused ja kohustused tekkida üksnes siis, kui tema esindajad temale selliseid õigusi ja kohustusi loovad. Dagenhart ei ole seotud MKM-iga peetud läbirääkimistega, ükski Dagenharti organ läbirääkimistel ei osalenud. Kohus tuvastas, et läbirääkimisi peeti mitte Dagenharti, vaid parvlaevade omaniku nimel. Parvlaevade omanik täitis oma seadusest tulenevat kohustust esitada oma potentsiaalsele lepingupartnerile enne lepingu sõlmimist kogu asjakohane info (VÕS § 14). Kohus tuvastas, et hagi aluseks olevad andmed ei ole SLK ärisaladus ega andmed, mille saladuses hoidmiseks saaks SLK-l olla õigustatud huvi.
53.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja nõue võib olla lõppenud seoses aegumisega. Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Kohus kvalifitseeris SLK nõude lepingulise kahjunõudena, mistõttu kohaldub SLK nõude aegumisele TsÜS § 146 lõige 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
54.Kohus tuvastas SLK nõude aegumistähtaja algusaja. SLK nõudele kohalduv kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates ajahetkest, mil SLK-l oli õigus nõuda kahju hüvitamist. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-1935 07.10.2020 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kahju tekitamisest tulenev lepinguline nõue ei muutu sissenõutavaks enne, kui on möödunud mõistlik aeg alates sellest, kui hageja kohustuse rikkumisest teada sai. Samas lahendis on ringkonnakohus ka leidnud, et kahju tekitamisest tulenev lepinguline nõue ei saa aeguda enne, kui kahju on tekkinud või selle tekkimine on kindel.
55.SLK nõudele kohalduv kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates ajalehes „Postimees“ avaldatud artiklist 11.02.2014 (V kd, tlk 88). Hageja kinnitas hagiavalduse p-s 1.5 (dtl 189): „Meedia vahendusel on teatavaks saanud asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi nimetatud MKM) on saanud eeltoodud lepingutega seonduvalt konfidentsiaalset informatsiooni“. Ainus meediaallikas, millele SLK hagiavalduses viitas (punktis 2.5) oli ajalehe „Postimees“ artikkel „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“. Ajalehes „Postimees“ oli kõnealune artikkel suur lugu, mille ilmumist reklaamiti meedias ka ette „Minister Parts kasutab eraärist saadud siseinfot“, kättesaadav internetis aadressil https://majandus24.postimees.ee/2692164/minister-parts-kasutab-eraarist-saadudsiseinfot). Lisaks avaldas kõnealuse artikli 14.02.2014 täismahus ajaleht „Meie Maa“, s.t Saaremaa kohalik ajaleht (dtl 1258). Ei ole eluliselt usutav, et SLK ei lugenud SLK äritegevust puudutavat (sh sellise sisuga) artiklit, mis avaldati nii üleriigilise levikuga ajalehes kui ka selle maakonna ajalehes, millega SLK ise kõige rohkem seotud on. SLK sai seega kindlasti artikli ilmumisest ja sisust vähemalt mõne päeva jooksul teada. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on hagi aegunud, kuna 11.02.2014 „Postimees“ avaldatud artiklist on möödunud enam kui kolm aastat.
56.Hilisemalt võib SLK kahjunõude kolmeaastast aegumistähtaega hakata lugema alates 13.10.2014 kui avalikustati riigihanke tulemused. Väinamere liinid kaotas riigihanke ja selleks ajaks oli hagi aluseks oleva väidetava kahju tekkimine kindel. SLK on ise tunnistanud, et sai riigihanke tulemustest kohe teada, s.t 13.10.2014 ( I V k d , l k 3 hageja vastuse p 3.7).
57.Arvestades SLK kahjunõude kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 13.10.2014, aegus SLK kahjunõue 13.10.2017. Selleks hetkeks ei olnud SLK Dagenharti pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud (TsÜS § 160 lg 2 p 1), SLK esitas Dagenharti pankrotimenetluses nõudeavalduse 16.01.2018 (dtl 387). SLK kahjunõue on järelikult aegunud.
58.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad tekitasid hagejale kahju hagis märgitud summas. Hageja põhinõude 15 775 610 eurot rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata viivise nõue 573 972, 88 eurot. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka sel põhjusel, et kahju nõue on aegunud.
59.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulud
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1
alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
61.Taali Grupp (kostja I) esitas 29.08.2022 ja 21.11.2022 menetluskulude nimekirjad. Kostja I menetluskulu on 17 545,5 eurot (29.08.2022 nimekiri) + 1098,1 eurot (21.11.2022 nimekiri), kokku 18 643,6 eurot.
62.Hageja palub kohtul hinnata kostja III (kohus märgib, et õige lugeda kostja I) menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Eriti palub hageja pöörata kohtul tähelepanu asjaolule, et kohtuasjas on kostja I lepingulisteks esindajateks märgitud kaks vandeadvokaati. Taotluses I sisalduvas menetluskulude nimekirjas on aga ka tööd, mis on tehtud isikute (Neve Uudelt ja Rety Estorn) poolt, kes ei ole märgitud kohtuasjas kostja I lepinguliste esindajatena. Selliste isikute poolt on kostjale I teenust osutatud kokku olulises mahus, mistõttu palub hageja kohtul kontrollida, et kas nimetatud isikud olid ja kui siis millal kohtuasjas kostja I lepingulised esindajad. Kui nimetatud isikud kunagi kohtuasjas kostjat I esindanud ei ole, siis ei saa nimetatud isikute poolt tehtud tööd käsitleda ka kohtuasjaga seoses kostjale I tekkinud menetluskuluna.
63.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
64.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
65.Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2020 kohtumäärusest (p.15) kohtuasjas nr 2-18-7550 on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o. menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
66.Järgnevalt hindab kohus OÜ Taali Grupp (kostja I) menetluskulusid. Kostja I on palunud hagejalt välja mõista 29.08.2022 nimekirjas menetluskulu 17 545,5 eurot, millest tõendite saamise kulu 8 eurot ja õigusabikulu 17 537,5 eurot. Kohus tutvudes nimekirjaga, leiab, et põhjendatud ei ole järgmised toimingud: 23.10.2018 osutatud aeg 0,3 h - menetlusdokumendi ettevalmistamine: taotlus tähtaja pikendamiseks; 24.10.2018 osutatud aeg 10,3 h - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 15.10.2018 taotlusetele, täiendavad tõendid hageja esitatud väidete ümber lükkamiseks;
31.10.2018 osutatud aeg 1, 8 h - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 15.10.2018 taotlustele, tõendite kogumise taotlus. Eelmärgitud tööd mahus 12,4 h on tehtud
Rety Estorn`i poolt, kes ei ole kohtuasjas kostja I lepinguline esindaja. Seega arvestab kohus maha 12,4 h x 130 eurot = 1612 eurot. Kohtu hinnangul on 29.08.2022 nimekirjas põhjendatud menetluskulu 15933,5 eurot, millest tõendite saamise kulu 8 eurot ja õigusabikulu 15925,5 eurot.
67.Kostja I on palunud hagejalt välja mõista 21.11.2022 nimekirjas menetluskulu 1098,1 eurot, mis koosneb transpordikulust 6,1 eurot ja õigusabikulust 1092 eurot. Kohus tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas.
68.Kostja I lepingulised esindajad on Neve Uudelt ja Kaisa Margus. Kohus leiab, et mitme esindaja kasutamine menetluses on põhjendatud, sest esindajad ei dubleeri üksteise teostatud toiminguid ning vaidluses olev asi on keerukas ka seetõttu, et hinnatavate tõendite maht on suur. Advokaadi tunnihind on sõltuvalt toimingust ning toimingu tegemise ajast vahemikus 130-280 eurot tund, mis on käesolevalt tavapärasest keerukamat kohtuvaidlust arvestades mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
69.Kokku loeb kohus kostja I põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 17 031,6 eurot.
70.Kohus rahuldab kostja I taotluse ja määrab, et väljamõistetavatest menetluskuludest tuleb 6660 eurot tasuda 11.11.2019 kohtumääruse alusel 06.02.2020 antud menetluskulude tagatise arvel ning ülejäänud osa tuleb hagejal hüvitada kostjale I täiendavalt. OÜ Taali Grupp palub menetluskulude tagatise maksta välja OÜ Taali Grupp arvelduskontole EE462200221023720379, Swedbank AS.
71.Kostja II lepinguline esindaja Kerli Kaasiks esitas 24.08.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks OÜ Toletum menetluskulud summas 3 318 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus tutvudes menetluskulude nimekirjaga leiab, et kostja II lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi kirjete osas. Toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohus peab põhjendatuks kostja II esindaja ajakulu kokku 19 h ja 45 minutit. Cavere Õigusbüroo OÜ tunnihind 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, jääb kohtupraktikas määratud tunnihinna raamidesse. Kuivõrd OÜ Toletum ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub menetluskulu väljamõistmisele koos käibemaksuga.
72.Kokku loeb kohus kostja II põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3 318 eurot (19 h 45 minutit x 168 eur).
73.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
74.Kostja I ja kostja II on vastavad taotlused esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
75.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.12.2022 kohtuotsus. Riigikohtu 28.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.